Senbi, 23 Qarasha 2024
Súhbattar 18609 5 pikir 10 Shilde, 2017 saghat 07:30

Biylikti basqaruda týbegeyli ózgeris kerek

Biz qayda bara jatyrmyz? Álemdik órkeniyet degen úly kóshting qay jerindemiz? Elimizdedemokratiyalyq jýie ornady ma? Ornay ma? Qazaqstan Ghalymdar odaghynyng preziydenti, Memlekettik syilyqtyng laureaty, akademiyk, ekonomika ghylymynyng doktory, professor Orazaly SÁBDENMEN әngimemiz osy súraqtardan bastaldy.

– Statistikagha jýginsek, jylda ótetin Dýniyejýzilik Davos ekonomikalyq forumynyng ghalamdyq bәsekelestik kórsetkishteri boyynsha bizding jaghdayymyzdyng mýshkil ekenin kóruge bolady, – deydi Orazaly Sәbdenúly. – Globaldy bәsekelestik indeksi boyynsha Qazaqstan 53-shi orynda túr. Al terenirek qarasaq, 2016-2017 jyldardaghy kórsetkishter boyynsha densaulyq saqtau jәne bastapqy bilim beruden 94-orynda, qarjy jýiesinen 104-orynda, әsirese biznes, innovasiyalyq damudan 97-oryndamyz t.b. Búl keleshekke ýrdis beretin salalardan: ghylym, bilim jәne jana tehnologiyadan kóp artta qalyp kelemiz.

Qazir dýniyejýzining damyghan memleketteri VI tehnologiyalyq ukladty (qalypty) qalyptastyruda. Olar: nano-biotehnologiya, geninjeneriya, informasiyalyq-kommunikasiyalyq tehnologiya, gharyshtyq tehnologiya. Búl salalarda bizding ýlesimiz joqtyng qasy. Jalpy, biz tehnologiyalyq ukladtan 50-60 jyl artta qalyp otyrmyz. Biz týgil, Reseyding ózining әlemdegi ýlesi 2-3 payyz ghana.

Sonda biz qalay damyghan 30 elding qataryna qosylmaqshymyz?

Áriyne, qosylamyz, eger basqa memleketter osy uaqyttarda úiyqtap jatsa... Basqa elder de alaman bәigege shyqqanday jarys ýstinde bolady ghoy. Qazir bizdegi kezek kýttirmeytin mәsele – osy salalardy damytu. Ol ýshin, bir jaghynan, tehnologiyalar transfert jolyn paydalanyp, al, ekinshi jaghynan, ózimizding ghylymiy-tehnikalyq potensialymyzdy qoldana otyryp jana zauyt, fabrikalar salu qajet. «Ózimiz óndirmey, ózimiz óspeymiz» degen qaghidany ústanghan jón. Áriyne, onday jaghdayda ýlken investisiya – qarajat kerek, әsirese ghylym men tehnikany qoldau arqyly innovasiyalyq prosesterdi óndiriske endiru – kezek kýttirmeytin mindet. Sebebi jana tehnologiyagha baylanysty ghylymnyng basymdylyghy dýniyejýzinde 4-5 jylda bir ózgerip túrady. Biz osy ózgeristerge ilese otyryp, bastaghan isti ózimizding mentaliytetimizge, qazaqtyng úqyptylyghyna, alghyrlyghyna, bilimdiligine say etip jasauymyz kerek. «Sheteldik ghalymdardyng aitqany dúrys pa, joq әlde búrys pa?» dep bizding ghalymdardan súrap jatqan adam bar ma?

– Bizde industrialdy-innovasiyalyq talay memlekettik baghdarlamalar qabyldandy. Osylardyng nәtiyjeleri qalay?

– Ókinishke qaray, óte nashar. Eger kórsetkishtermen salystyrsaq, baghdarlamalar jarym-jartylay iske asuda. Ýkimetting preziydentke jazghan hatynda baghdarlamada bekitilgen kórsetkishterdi ózgertuin súrap jazghan. Mysaly, bizde әrbir 100 kәsiporynnyng tek 7-8 payyzy ghana innovasiyalyq qyzmetpen ainalysatyn bolsa, shetelde 60-70 payyzgha deyin, onyng ishinde Germaniyada – 82,5, Shvesiyada 75 payyzdy qúraydy eken. Sondyqtan jana tehnologiyalardy engizu arqyly innovasiyany kóteru kerek. Búlardy óndiris, ónerkәsip oryndary men ghylymiy-zertteu instituttary, joghary oqu oryndary birigip jasaghany jón. Ghylymnyng jetistigin naqty óndiriske engizu tetikteri memleketimizde әli damymaghan.

– Innovasiyany kóteru ýshin injener mamandardyng әleuetin arttyru qajet qoy...

– Áriyne, ekonomikamyzdyng injenerlik jýiesi erekshe kónil audarudy qajet etedi, óitkeni innovasiya – tek ghylymy qyzmet emes, sonymen qatar kóbine injenerlik sala. Amal ne, bizde óndiriske injenerler dayarlau salasy artta qaldy. Men 70-jyldardyng basynda Shymkent qorghasyn zauytynda aglomerasiyalyq, qorytu sehtarynda aldymen slesari, sonynan injener bolyp istedim. Sonda protivogaz kiyip júmys isteytinbiz. Sehta 6-razryady bar slesari mamandyghy jaghynan óte joghary baghalanatyn. Qazir múnday mamandardy izdep taba almaysyn. Olardy dayarlau kerek-aq. Ókinishtisi, sol Qazaqstanda joghary tehnologiyadan qansha injener dayarlau kerek ekenin bilmeymiz. Al Resey joghary tehnologiyadan 600 myng injener maman dayarlau kerek ekenin eseptep aityp otyr, iske de kiristi. Búl saladaghy joghary oqu oryndarynyng injenerler dayarlau dengeyi bizde syn kótermeydi. Búrynghyday studentterdi 1-2 jyl zauytqa jiberip, tәjiriybeden ótkizu isi tipti toqtaghan. Qazir kәsibiy-tehnikalyq bilimning azdyghynan óndiriste isteytin injener, sheber, brigadir jetispeydi. Batys Qytay – Batys Europa joly, qazaq-qytay múnay-gaz qúbyrlary siyaqty halyqaralyq jobalarda sheteldikter emes, negizinen, qazaq maman injenerleri, tehnikteri júmys istegeni dúrys. Bizding el jana tehnologiyany mengermey jәne informasiyalyq bilimin kótermey, óndiristing innovasiyalyq pәrmendiligin damyta almaydy. Kerisinshe, ghylymiy-tehnikalyq progresti jәne intellektualdyq damudy tejeydi. Al әlem kóp algha ketip qaldy. Ony eskeruimiz kerek. Qazirgi әlem – informasiya: kompiuter, adam, biznes, zandar, sayasat, qauipsizdik, ekonomika, qarjy, tehnologiya, mәdeniyet t.b. Búl – adamzat damuynyng bir satysy retinde jana informasiyalyq qogham payda bolady degen sóz.

– Innovasiyamen qatar, bizding qay salada algha shyghatyn mýmkindikterimiz bar?

– Býginde biz týrkitildes elderding basyn qosyp, olardyng damuyna serpilis beru arqyly eng damyghan eldermen bәsekege týsuimiz kerek. Shamamen 2030-2040 jyldary dýniyejýzinde Týrki әlemi óz ornyn oiyp túryp aluy tiyis. Eger biz múny jasay almasaq, onda damyghan elder bizdi bólip-bólip, órkeniyet jolynan yghystyryp shygharady. Tek osylay «ambisiyalyq maqsatty» qoyyp sheshe bilsek, Týrki әlemi dýniyejýzinde eng biyik dәrejege, baghagha ie boluy mýmkin. Búl mәselede memleket basshylary men ghalymdardyng orny ózgeshe. Mening oiymsha, Týrki әlemi elderine XXI ghasyrdyng sivilizasiyalyq poyyzynyng songhy vagonyna minu ýshin bizge ýdemeli damudan basqa jol joq. Ol ýshin týrki elderining basyn qosatyn bir integrasiyalyq iydeya kerek. Biz jahandanu prosesinde әlemdik sivilizasiyany alyp qarasaq, onyng ishinde G8 memleketterining damyghan jolyn eskere kele, biz olarmen ekonomika, jana tehnologiya, ekologiya, qauipsizdik, gharyshty iygeru salalarynan bәsekelestikke týse almaymyz jәne biz kóp arttamyz. Mysaly, ghylymy tehnikalyq progresten, tehnologiyalyq ukladtardy iygeruden, onyng ishinde 6-TU iygeruden kóp artta qaldyq.
Damyghan memlekettermen bәsekelestikke týsip, alda bolatyn Týrki әlemining bir-aq qana joly bar, ol– ruhani, tarihiy-mәdeny qúndylyqtarymyzdy janghyrtu.

Bizding týrkitildes memleketter әli de bolsa kóptegen tarihi, ruhani, әdebi, til, arheologiya, etnografiya jәdigerlerin saqtap keledi. Oghan qosymsha, arheologiyalyq izdenisterden jana kóptegen tarihy eskertkishter, qazba baylyqtar tabyluda. Týptep kelgende, búl – bizding genetikalyq tegimiz. Uaqtysynda atategimiz býkil Aziya men Europa qúrlyghyn dýr silkindirip, ýlken imperiyalyq joyqyn kýshke ainaldyrghan bolsa, biz, yaghny Týrki әlemi, XXI ghasyrda tarihymyzdy jandandyru arqyly әlemdik tariyhqa ekinshi ret tolyqqandy kiruimizge әbden bolady.

Ol ýshin jogharyda aitylghandardy eskerip, barlyq kýshti bir Týrki әlemining kindigine jinau kerek. Búghan әsirese ghalymdar, memleket jәne qogham qayratkerleri bilek sybanyp túryp atsalysuy kerek.

Mening oiymsha, osy iydeyany iske asyru ýshin halyqaralyq dengeyde, 200 mln-nan astam adam potensialy bar, býkil týrki elderining ghalymdaryna jәne biznes ókilderine jýkteytin halyqaralyq megajoba qajet. Ol – «Týrki әlemine ruhany serpilis beru» jobasy.

Búl jobany iske asyrudyng qysqasha tetigin aitsam, birinshi kezekte týrki elderining ýkimet basshylary búl mәseleni konseptualdy talqylap, ghalymdar men biznes ókilderi birikken júmysshy tobyn qúryp, olargha memlekettik tapsyrys beru kerek. Tiyisti granttyq qarjylandyru arqyly tez arada osy jobany dayyndau ýshin ghylymy izdenister jýrgizu qajet.

Búl jobagha halyqaralyq rezonans beru ýshin týrki elderining preziydentteri «Týrki әlemine ruhany serpilis beru» memorandumyn qabyldap, bekitkeni jón. Múnday XXI ghasyrdaghy tyng iydeyagha Týrki әlemining halyqtarynan qoldau alghan jón.

– Osy orayda, Qytay liyderi Sy Szinipin Úly Jibek jolynda ekonomikalyq beldeu qúru mәselesin kótergen edi. Osy iydeyagha baylanysty bizding tarapymyzdan Úly Jibek jolynda qanday isti bastaghan jón bolar edi?

– Búl jobany qoldap, Putin de talay ret aitty. Búl bizding preziydentting de Euraziyalyq iydeyasynyng ayasynda. Qytay, әriyne, búl iydeyany is jýzinde tórt-bes tarmaqpen iske asyruda. Kerek bolsa, Afrikadan da jer satyp aluda t.b.

Osy orayda, Týrkistandy ruhany ortalyqqa ainaldyru jobasy úsynylghan bolatyn. Týrkitildes halyqtar qazaq jerindegi Týrkistandy atajúrt, ruhany astanamyz, ekinshi Mekke dep aghylyp kelip, kiyeli mekenine taghzym etip jatyr. Biz Týrkistannyng ruhany jәne ekonomikalyq әleuetin paydalana almay kelemiz. Búl aimaqqa tek turistik nysan retinde qarau mýldem dúrys emes. Týrki әlemining tiregi, talbesigi bolatynday tarihy terendigi bar Týrkistan aimaghyn ruhani, ekonomikalyq, tehnologiyalyq damytu arqyly jana beleske kóteruge bolady.

Osy orayda, Týrkistandy ruhany astanagha ainaldyru últtyq iydeyasyn algha tartpaqshymyn. Qysqasha aitsaq, búl megajobanyng aty – «Týrkistan óniri» ruhaniy-jana tehnologiyalyq klasterin qúru – Qazaqstan qoghamyn izgilendiru turaly». Megajobanyng negizgi maqsaty – Týrkistandy halyqaralyq dengeydegi ruhany ortalyqqa (megapoliske) ainaldyru. Biz ruhany elita qúrmay, damyghan elderding qataryna qosyluymyz ekitalay, al onyng negizi – Týrkistandy ruhany damytu arqyly Qazaqstandy ruhany kóteru.
Joba alty klasterdi qamtidy: ruhani, tehnologiyalyq, jana auyl, turizm, logistika jәne infraqúrylym klasterleri. Joba 8 mlrd dollardan astam investisiyany qajet etedi.

– Áriyne, 1,5 mlrd halqy bar Qytaydyng ýlken mýmkindikteri bar. Al biz az halyqpyz. Ne isteuimiz kerek?

– Biz óte az halyqpyz, biraq qazba baylyq jaghynan dýniyejýzinde eng bay elder qataryndamyz. Bәsekeles bolu ýshin bizding tek jana bilim, ghylym, tehnologiya, ruhany janghyrtu arqyly mýmkindigimiz bar. Osylay jasamasaq, onda shyghysta Qytay 1,5 mlrd-qa juyq, soltýstikte Resey 150 mln, ontýstikte ózbek 33 mln, odan әri Ýndistan 1 mlrd-tan astam, jútylyp ketemiz be degen qauip te bar. Últtyq mýdde, ruhany qúndylyqtar bәrinen de joghary túruy kerek.

Mysaly, Resey halqynyng azayyp bara jatqanyn sezip, jana tughan balagha ana kapitaly retinde 10 myng dollar beredi. Belorustar da osylay jasady. Sany az halyq bizge nege osylay jasamasqa?! Osy orayda, halyq sanyn kóteru maqsatynda Qazaqstanda «demografiyalyq qor» qúru kerek. Halyqtyng sany ósu ýshin Últtyq qordan qomaqty mólsherde qarajat bólip otyru kerek.
Elimizde qazaq halqy býginde 70 payyzgha jaqyn, eger sanymyzdy kóbeytuge erekshe mәn bersek, 2030 jyldary 90 payyz bolady degen boljam bar. Osylay sheshilu ýshin «Qazaqstanda 2030 jyldargha deyingi memlekettik demografiyalyq baghdarlama» qabyldap, ony tiyisti qarajat jәne basqa da resurstarmen qamtamasyz etu kerek.

– Endi sayasatqa keleyik. Preziydent týbegeyli reformalar jasaudy jyldyng basynda úsyndy. Olar: biylikting ýsh tarmaghyn tepe-tendikte ústau, sayasi, әleumettik-ekonomikalyq problemalargha konstitusiyalyq ózgerister engizu, Qazaqstandy ruhany janghyrtu jәne ýkimetke 2025 jylgha deyin Qazaqstandy ýshinshi modernizasiyalau memlekettik baghdarlamasy t.b. Osy orayda, preziydentting búdan biraz jyl «ekonomika – birinshi, sayasat pen qalghandary ekinshi orynda» dep aitqan qaghidatyna qalay qaraysyz?

– Men búdan biraz jyl búryn osy mәsele kóterilgende óz enbekterimde «sayasat pen ekonomika qatar jýrui kerek» degen bolatynmyn. Jәne óz maqalalarymda demokratiyalyq prosesting jýru joldary kórsetilgen edi. Biraq tyndar qúlaq bolmady. Býginde uaqyttyng ózi dәleldep otyr.
Osy súraqtarynyzgha óz oi-tújyrymdarymdy aitsam. Jana qogham integraldy innovasiyalyq qogham bolmaqshy. Osynday kýrdeli ózgeristerde biylik qoghamnyng bilikti kýshterine sýiene bilgeni dúrys.

Men kәsiby maman retinde biylikti sony ózgeristerge barugha shaqyramyn. Eng aldymen biylikting ýsh tarmaghynyng qúzyryn tepe-teng bólgende, halyq bilu kerek, biz ózi qanday qogham ornatudamyz, ómir sýruimizding negizi etip qay jýieni alamyz? Shyndyghyna kelsek, demokratiyalyq qogham ornatamyz dep biz bir burokratiyalyq-oligarhiyalyq kapitalizm jolyna týsken siyaqtymyz. Aldymen osy teris joldan aqylmen shyghyp alu qajet.

– Onda qalay demokratiyalyq jýie ornatamyz?

– Mening oiymsha, biz әlemdik órkeniyetting ayasynda integraldy-innovasiyalyq qogham ornatuymyz kerek. Múnday strategiyalyq maqsatqa jetu ýshin, mening oiymsha, konstitusiyalyq reformany eki kezenmen jýrgizu kerek.
Birinshi kezeng 2025 jylgha deyin sozyluy mýmkin. Sebebi ekonomikalyq daghdarys jalghasady, al әlem biraz jyldar tolquda bolady. Qay uaqytta 6-tehnologiyalyq ukladtyng (nano-biotehnologiya, aqparattyq-kommunikasiyalyq tehnologiya, gendi injeneriya, gharysh tehnologiyasy) jalpy ishki ónimdegi ýlesi joghary bolady, sol uaqyttarda ghylymiy-tehnikalyq progress qatty damyp, әlem ýdemeli algha damidy. Mine, sol uaqyttarda belgili bolady: biz әri qaray parlamenttik-preziydenttik basqaru jýiesimen jýremiz be, joq әlde jana jýiege – tek parlamenttik basqaru jýiesine kóshemiz be? Ony uaqyt kórsetedi.

Mening oiymsha, Qazaqstan qoghamy biylikti basqaru jýiesinen jaqyn arada ýlken ózgeristi kýtude. Osy jaghday kele qalghan sәtte abdyrap qalmau ýshin, teris kýshterge jol bermeu ýshin, qarapayym halyqty kýizeltpeu ýshin ózimiz tez arada sony ózgeristerge baruymyz qajet.

– Ol ýshin ne isteu qajet?

– Qazaqstanda sayasy jәne ekonomikalyq reformalar jasau ýshin tómendegidey qadamdar jasau qajet. Eng aldymen sosialistik josparly ekonomika men kapitalistik naryq jýiesining negizinde «2025 jylgha deyin sayasy reformanyng baghdarlamasyn» jәne 2025 jylgha deyin ekonomikalyq reformanyng Qazaqstandy damytudaghy strategiyalyq josparyn jasau.
Sosyn osy eki týbegeyli sayasi-ekonomikalyq baghdarlamalardyng iske asyryluy ýshin men jana joba úsynamyn. Onyng aty: «Memleketti 4-tik spiralimen basqarudyng jana paradigmasy». Ol memleket, ghylym, biznes jәne qoghamnyng (ýiding tórt qabyrghasy siyaqty) bәri birigip, Qazaqstan degen memleketti (ýidi) janasha damytugha atsalysu. Búl joba preziydentke, ýkimetke, parlamentke uaqtysynda jiberildi jәne de búl joba kitapsha bolyp basylyp shyqty. Jaqynda Almatyda ótken halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyanyng sheshimimen biylikke ekinshi ret jiberildi.
Sayasy jәne ekonomikalyq reformalar qatar jýrui kerek, elimizde demokratiyalyq prosesterdi tezdetu qajet. Memleketting sayasy mýddesi, maqsaty naqty, halyqqa senimdi, boljamdy boluy kerek. Ol ýshin tez arada jana, demokratiyalyq parlamenttik saylau ótkizu kerek. Parlamentke el senimine ie bolatyn deputattar kelui kerek. Kóppartiyaly parlamentting 50 payyzy partiyalardan, 50 payyzy bir mandatty majoritarlyq okrugtardan elge belgili maman, qayratkerler saylansyn. Deputattar qazirgidey jergilikti halyq mýddesinen alystamauy kerek. Partiyalardyng parlamentke ótu mejesi 3-5 payyzdan aspasyn. Týbinde biz unitarly memleket bolghandyqtan da, birpalatalyq parlamentke ótuimiz qajet.

Korrupsiyamen ayausyz kýres, barlyq dengeyde memlekettik basqaru apparatyn 20-30 payyzgha qysqartu, jylda milliardtap iygerilmey jatqan memlekettik shyghyndardy 15-20 payyzgha qysqartyp, ýnemdelgen qarajatty әleumettik salagha, halyqqa salu.

Qarjy-salyq jýiesin janasha retteu, baylargha salyqty eselep kóbeytip, al kishi kәsipke salyqty jenildetu. Kishi kәsipti ekonomikanyng ózegi etu arqyly orta tapty dayyndau memleketti kýsheytedi.

Kenjelep qalghan ruhany qúndylyqtarymyz, mәdeniyet, moralymyzdy jandandyru. Kórinbey qalghan, elenbey jýrgen túlgha-talanttarymyzdyng betin ashu kerek. Últty oyatatyn túlghalaryn, ziyalylaryn, ghalymdaryn halyq kórmey qaldy. Onday ziyalylary joq halyq – pispegen halyq, týbegeyli reformalargha dayar bolmauy mýmkin. Biraq barmyz dep oilaymyn, tek shyghara bilude.

Dәl qazir óte qajet dep qarjynyng últtyq ishki ónimge shaqqanda 2 payyzyn ghylymgha, 6 payyzyn bilimge, 6 payyzyn densaulyqqa, 4 payyzyn mәdeniyetke salu kerek. Sonda ghana innovasiyalyq damu arqyly jana bilimmen aqyldy halyq bolyp bәsekelestikke týse alamyz. Múny jasamasaq, tipti qalyp qoyamyz.

Últtyq qoghamdyq-baqylau palatasyn qúru turaly arnayy zang qabyldap, barlyq dengeyde qoghamdyq baqylaudy kýsheytu qajet.

Halyqtyng senimine ie bolyp, respublikamyzda halyq birligin saqtap, olardyng mún-múqtajyn qamtamasyz etu ýshin qoghamdyq jәne sayasy damuda últtyq mýddelerdi anyqtap, týrli sayasy partiyalar arasynda últtyq kelisimge kelu kerek.

Osylar qolgha alynghan kezde ghana bizde halyqtyng túrmys-tirshiligi, әl-auqaty artyp, әlemdik órkeniyette bәsekege qabiletti bola alatyn ekonomika qúru arqyly túraqty ekonomikalyq ósu bolady jәne de bolashaq úrpaq aldyndaghy, ata-babamyz amanattap qaldyrghan paryzymyzdy adal ótkergen bolar edik. Joba avtory retinde osy iydeyalargha beyjay qaramay, elimizding jarqyn bolashaghy ýshin, óskeleng úrpaq ýshin jasalyp jatqan dýniyeni birlesip iske asyrugha shaqyramyn.

– Siz Qazaqstan ýshin óte týbegeyli reformany úsynyp otyrsyz. Biylik osyghan bara qoyady degenge kýmәn kóp...

– Mening de kýmәnim bar. Egemendik alghan 1990 jyldan bastap 2017 jylgha deyin preziydent pen ýkimetke 30-dan astam úsynyshattar jiberdim. Onyng bir bóligi iske asyryldy, al ekinshi bóligi óz kezegin kýtude. Biraq qazirgi zaman basqa. Álem kýrt ózgerude. Keyde erteng ne bolaryn boljau qiyn. HHI ghasyrdyng «vyzovyna» jauap beru ýshin biz әleumettik kapital jinauymyz kerek. Búghan kózi ashyq, kóp oqyghan, dýniyejýzilik órkeniyetting damuyn izdengen jastarymyzdyng shyghyp, óz jauabyn berer degen senimdemin.

– Ashyq әngimenizge kóp raqmet.

Ángimelesken Oralhan DÁUIT

Jas Alash №54 (16240)   6 shilde, beysenbi 2017

 

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5347