Nәbijan Múqamethanúly 1954 jyly 12 sәuirde qazirgi QHR-dyng ShÚAR Ile  Qazaq avtonomiyaly oblysy Toghyztarau audany Múqyr auylynda dýniyege kelgen. Búl auyl Tәnir taudyng etegine ornalasqan, alystan әigili Qabanbay shoqysy menmúndalap aibatyn asyrsa, ainalasy orman-toghay, móldir búlaq, jasyl qúraqpen kómkerilgen jer jәnaty Jetisudyng asa bir kórkem túsy edi. Ol kezde býgingi Múqyr, Jyrghalan, Agharsyn ýsh auyl birigip, bir aumaqtyq әkimshilik qúrap, ortalyghy Múqyr bolatyn-dy.

Ákesinen jastay jetim qalsa da bardam әulette ósip, sauatyn erte ashqan Múqamethan Zikiriyaúly osy rayonnyng bas hatshy qyzmetin atqardy. Múqyr, Jyrghalannyng tabighaty qalay kórikti bolsa, adamdary da sonday kesek, ór minez, daryndy edi. Mektep ashyp, kópir salyp, omarta ústap, kent túrghyzghan, ólkelik parlamentting mýshesi Darubay Sórtiúly audan әkimi, aimaqtyng orynbasar uәlii qyzmetin atqaryp, elining mәdeny aghartu әleumettik isine ólsheusiz ýles qosqan, ýsh aimaq tónkerisi kezinde әigili Toghyztarau atty polkin úiymdastyryp qúrghan Janbolat Sórtiúly da osy ónirding tumalary bolatyn.

Osynday jerde tuylghan Nәbijannyng óz ata-tegi de beldeuinen at, astynan taq ketpegen, dәulet qonyp, yrys daryghan qazaqtyng naghyz qarakógi bop keledi. Arghy atasy Balapan әuliyeligimen, abyzdyghymen aty shyqqan. Qәbirine kýmbez túrghyzylyp, jergilikti halyq qazir de baryp, tәu etip siynatyn ýlken túlgha bolsa, ýsh úrpaghyna bolystyq biylik jalghasqan Bayeke by Qyzay ruyn Ilege bastap kelgen ataqty tórt biyding biri. Bayeke by Resey-Qytay qazaqtarynyng sezd sotynda ýsh mәrte tóbe by bolghan, әdildigimen, sheshendigimen býkil Jetisu júrtyn auzyna qaratqan danqty by edi.

Áygili aqyn Tanjaryq Joldyúly aidauda ketip bara jatyp Ilemen qoshtasqanda aitatyn “Aman bol Tekes, Kýnes, Mongholymen; Jylqysy Ábitining myngha ilingen” degendegi Ábiti qajygha Nәkeng shóbere bolyp keledi. Ábitining taghy bir balasy Tәlim aqalaqshy dinge berik, elge qormal, әke baylyghyn jalghastyryp kók shúbar jylqy ústaghan bardam adam-dy. 1951 jyly Kompartiya jaghynan seksen jasqa qaraghan shaghynda atylyp ketse de ol otyrghan jaylaudy otyryqty halyq Tәlim Jyrghalany dep ataydy. Osynday әulette dýniyege kelip, әjesining alaqanynda ertegi estip, balalyq baldәurenin mamyrajay ótkizip jatqan bala Nәbijan әuletting basyna ýiilgen qara búltty sezbey de qaldy.

Adam taghdyryn oiynshyq qúrly kórmey, ozbyrlyqpen biylikke kelgen Qytay Kompartiyasy eki tizgin, bir shylbyr qolyna tiygen song da kәnigi óktem, nauqanshyl sayasatyn jalghastyrdy. «Komunalandyru», «Ýlken sekiris», «Shoyyn qorytu» nauqandary saldarynan Qytaydy ashtyq jaylady. «Álemde ashtyq jaylasa da Tashkent pen Ilede ashtyq bolmaydy» degen atalar sózi adyra qaldy. Romantik aqyn, Mәskeuden basqa sheteldi kórmegen, «kapitaldy» oqysa da, diqandyq tabighatyn ózgertpegen kósem Mao men onyng serikteri ashtyqtyng sebebin syrtqy jaudan (KSRO) jәne ishki sosializmge qarsy sheneunikterden kórip, kadrlardy tazartu qozghalysyn jýrgizdi. Hatshy kezinde halyqtyng qamyn kóbirek kýittep, solaqay belsendilerding betin qaytaryp, әrbir otbasygha sauyn siyr qaldyryp, әr bosanghan әielge qalja jegizgen, soqagha adam emes ógiz jekkizgen Múqamethan Zikiriyaúly aldymen qarauylgha ilindi. Ishki Qytay men jergilikti últtyng túrmysyndaghy, salt-sanasyndaghy, óndirisindegi alshaqtyqty bayqap soghan qarap sayasat belgileui, arghy tegining bay boluy, tuystarynyng ýkimetke qarsy kóteriliske shyghuy osynyng bәri onyng qylmysy sanalyp júmysynan bosap, qalpaq kiyip «enbekpen ózgertuge» auylgha týsiredi.

Sonymen, Múqang topty janymen Jyrghalandaghy aghasy Ahmetting qasyna kóship baryp, ýsh bólmeli pәterding bir bólmesine qysyla-qymtyryla ornalasyp, ólmesting kýnin kóre bastaydy.

Hatshynyng balasynan «sayasy senimsiz» adamnyng balasyna ainalghan, es bile ómirding kermek dәmin sezingen bala Nәbijan 1961 jyly mektep tabaldyryghyn attady. Qorlyq pen joqshylyq jasyta almaghan, zerek te ójet bala mektepti bitirgenshe ýzdik oqidy.

Qolynan susyp bara jatqan biylikti qaytaryp alu ýshin oqushylar men studentterdi aidap salyp, ghasyrlar boyy qalyptasqan salt-sana, dәstýrge, qúndylyqtargha týkirip, balany әkege, shәkirtti ústazgha, әieldi erine jau qylghan aty-shuly «Mәdeniyet tónkerisinin» sonynda qalagha syimay ketken osy bir tәrbiyesiz, bilimsiz, tobyr jastardan qútylu ýshin «úly kósem» Mao «Ziyaly jastar auyl-qystaqqa baryp kedey, tómen orta diqandardyng qaytalay tәrbiyeleu kerek» dep ýndeu jariyalady. Sol qatarda Nәbijan da auylyna baryp óndiris otryadyna kassir bolyp alghashqy qoghamdyq júmysyna kiristi.

«Mәdeniyet tónkerisinin» sonynda Qytay reformatory Din Syaopin qaytadan ýkimet qyzmetine kelip, túralaghan ekonomika, byt-shyt bolghan qoghamdyq tәrtip jónge kele bastaydy. Joghary oqu orny qalpyna keledi. Óndiristik tәrbiyede adal enbek, jaqsy nәtiyje, kórkem minez-qúlqymen kózge týsken jastar jergilikti orynnyng tanystyruymen jogharghy oqugha qabyldana bastaydy. Sol qatarda Nәkeng de Ile Qazaq avtonomiyalyq oblysynyng ortalyghy Qúlja qalasynda eki jyl dayyndyq kursynan ótip, 1977 jyly Qytaydyng tayau zaman, osy zaman tarihynda manyzdy oryn alatyn, tónkeristin, reformanyng otany Guanjou qalasyndaghy Sun Yatseni atyndaghy memlekettik uniyversiytet tarih fakulitetine oqugha týsedi.

Atylyp shabylghan, ashtyqtan, auyr enbekten әbden túralaghan bir әuletting ýmitin arqalap oqugha kelgen jas jigit jatpay-túrmay bar uaqytyn bilimge júmsady. Ýshinshi kursta oqyp jýrgende alghashqy maqalasy qytay tilinde jariyalandy. Uniyversiytet bitirgen song Ile Qazaq avtonomiyalyq oblysynyng oblystyq ýgit-nasihat bóliminde maman retinde júmys isteydi.

1978 jyly jeltoqsan aiynda QKP HI kezekti III plenumy qabyldanghan tarihy sheshimdermen Qytay qoghamy reforma jәne damu dәuirine qadam basty. Qytay ghylym akademiyasynyng preziydenti әigili arheolog, aqyn Go Moro biyik minberden Qytaygha «ghylym kóktemi keldi» dep jariyalady.

1979 jyly Shynjang Qoghamdyq ghylym akademiyasy ghylymy qyzmetker qabyldau konkursyn jariyalady. Nәbijan Múhametqanúly sol konkurstan ótip, 1980 jyly Shynjang Qoghamdyq ghylym akademiyasynyng Ortalyq Aziya zertteu institutyna ghylymy qyzmetker bolyp qabyldandy. Búl kezeng Nәbijan ómirindegi eng ýlken búrylys kezeni edi. Akademiyanyng qyzmetkeri degen kuәlikti qolyna alghanda Nәkeng erekshe tebirendi. Eli men jerining tarihyn saraptap, ghylymy ainalysqa týsirsem degen asqaq armanyn iske asyru ýshin alansyz orta kerek edi. Mine, sol armanyna jetti. Qytay qazaqtarynyng әigili tarihshylary Nyghmet Mynjan, Jaqyp Myrzahanúlynyng ýlgisin alyp, ónegesin kórdi. Shynayy shabyt, riyasyz niyetpen qoyan-qoltyq aralasyp enbek etti.

Janadan qúrylghan akademiyada bar nәrse joqtan bar bolyp, tynnan týren salyndy. Sol qatarda Nәkeng de qazaq tarihyn negiz etip, Ortalyq Aziya jәne Qazaqstan men Qytay qarym-qatynas tarihyn zertteudi ózining damu baghyty dep belgiledi. Ári osy baghytta talmay enbektendi. 1981 jyly býkil Qazaqstan óz erkimen Resey bodany bolghandyghynyng 250 jyldyghyn dabyraytyp toylap jatqanda, jas ghalym Nәbijan Shynjang Qoghamdyq ghylym akademiyasy ótkizgen ghylymiy-teoriyalyq konferensiyada ózining alghashqy tyrnaq aldy tuyndysy «Patshalyq Reseyding Qazaqstandy otarlauy jәne Qazaq halqynyng qarsylyq kýresi» atty bayandamasyn oqyp óz ústanymyn әigiledi. Búl bayandamany sol kezdegi akademiya preziydenti, tarihshy Gu Bau óte joghary baghalap «Myna Nәbijan qauashyq jaryp, gýl ashyp kele jatqan jas órken bolashaghy zor. Ghylymda osynday jastardy qoldauymyz kerek» dedi. Osydan keyin shabytyna shabyt qosyp, jigerin janyghan Nәbijan ghylymnyng aidynynda qúlashyn keng jazyp, kósile jýzdi. «Abaydyng әleumettik iydeyasy» (1983 jyl), «Abylay han turaly zertteu» (1984 jyl) osylay dýniyege keldi. Myna qyzyqty qaranyz kompartiya biylikke kelgennen bastap iydeologiya salasyn shengeline ústap han, súltan, bi, baghlandardy mansúqtap, halyqtyng jadyn úmyttyrugha barynsha kýshin saldy. Ásirese, ýsh aimaq tónkerisining oty tútanghan Nylqy men ozbyr biylikke qarsy ýsh aimaqtyng batalion komandiyri Mәlikajy Balghynbayúly bastaghan «Jyrghalang kóterilisinin» oshaghy bolghan Toghyztarauda búl sayasy әreket súrapyl jýrdi. Sol qaraly jyldarda Janbolat Mәlikajy, Tәlim bastaghan elding iygi jaqsylarynan 96 adam atylyp, qalghandary týrmege toghytyldy. Tóragha Mao Szedun ishki ister ministri Lo Ruychiyngha joldaghan «halyqtyng mynnan birin atu kerek» degen qúpiya telegrammasynyng ruhyn general Uan Jyng Shynjanda asyra oryndady. Keyingi «mәdeniyet tónkerisi» kezinde audan kadrlarynyng 90 payyzy kýreske tartylyp, týrmege qamaldy, tómenge aidaldy. Ákim Razuan shege jútyp, taghy bir әkim Erejep ózin-ózi bauyzdady. Áriyne múnyng bәrin kommunister bilmey, qatelesip istegen joq. Bәrin aldyn-ala josparlap, satylap istedi. Maqsaty az halyqtyng jadyn úmyttyryp, saghyn syndyru edi. Bir auyl ol kezde bir ru-bir auyl bolyp otyratyn. Bir auyldan 60-70 adam atylyp, qalyng jesir men jetimning mún-zaryn estip, kóz jasyn kórip ósken Nәbijannyng 30-jyldan keyin últtyng ruhany atasy Abay men últ tәuelsizdigining tuy Abylaydan bastap maqala jazuy tegin bolmasa kerek. Atadan balagha qanmen daryp kele jatqan kóshpelilerding erkindik sýigish ruhyn әrqanday kýsh qanday jaghdayda da óshire almaydy. «Adamnyng esebinen Allanyng esebi týgel» degen qytay maqalynyng mәni osy qúbylysty aighaqtasa kerek.

Bilim de ken siyaqty ghoy, qazghan sayyn terendey beredi. Alghashqy tabysyna qanaghattanbay óresin kótergisi kelgen Nәkeng 1985 jyly әigili Pekin uniyversiytetining professory, Orta Aziya tarihynyng bilgiri Chjan Guandannyng aspiranty bolugha emtihan beredi, nәtiyjede 5 sabaqtyng ekeuinen qúlap sәtsizdikke úshyraydy. Nәkenning kәsiby biligine kózi jetken professor: «Men endi eki jyl aspirant qabyldamaymyn, maghan eki jylgha stajirovkagha kel» dep shaqyrady. Sonymen Nәkeng Chjan Guandannyng jetekshiliginde 2 jyl (1985-1987) Pekin uniyversiytetining tarih fakulitetinde bilimin jetildirip, biliktigin arttyrady.

Pekin uniyversiyteti Qytayda ghana emes әlemge tanymal jetekshi uniyversiytetterding biri. Ghylym, demokratiya, kisilik qúqyq, derbes oi-sana dәstýri bolghan búl uniyversiytette býkil Qytaydyng qoghamdyq oi-sanasy talqygha týsip, týrli-týsti tanym iydeyalar tartysy búrq-sarq qaynap jatatyn. Sol kezde Pekin uniyversiyteti men Pekin Ortalyq Últtar uniyversiytetinde keshki uaqytta ýlken auditoriyalarda ataqty ghalymdar әrtýrli taqyryptarda erkin dәris oqidy. Nәkeng sol dәristerdi tynday jýrip qoghamdyq sanada ýlken sekiristerge qol jetkizdi, ózining ghylymy zertteu metalogiyasyn jetildire týsti. Sonymen Nәkenning ghylymi, qoghamdyq ómirinde jana kókjiyekter ashylyp, sapalyq, sandyq kórsetkishter boy kóterdi. «Hani patshalyghy dәuirindegi ghúndar men ýisinderding qarym-qatynastary», «Shynghys hannyng Orta Aziya elderin jenu sebepterine taldau» mine osy kezenning jenisi edi. Qytay memlekettik birinshi tarihy múraghatynda otyryp, Orda kýndelikterin paraqtap jinaghan materialdaryna negizdelip Qazaq-Qytay (Sini patshalyghy), Qazaq-Jonghar, Qazaq-Qoqan qatynastary jóninde keshendi zertteuler jýrgizdi.

Nәkenning jetken jetistigi qytay tildi jurnalisterding nazaryn audaryp, kóptegen gazet-jurnaldarda tanystyryla bastady. Búl kez Qytay ekonomikasy, iydeologiyasy kýshine minip, jergilikti últtardyng tili, dini, dәstýri, mәdeniyeti qarsylyq quatynan aiyrylyp, daghdarysqa týsip, qytaysha jazyp, qytaysha oilaytyn orta qalyptasa bastap edi. Sol kezde Nәken: «Men-qazaqpyn» dep súhbat berdi.

1989 jyly Nәbijan Shynjang Qoghamdyq ghylymdar Akademiyasy Últtar zertteu Institutynyng diyrektorynyng ghylymgha jauapty orynbasary bolyp taghayyndaldy. Sol jyly jetekshi ghylymy qyzmetker ataghyna ie boldy. 1990 jyly óz mamandyghynda tabysqa jetken «On ýzdik Qytay jastarynyn» biri bolsa, 1991 jyly «Qytay Jastar Syilyghynyn» iyegeri atandy. 1983-1993 jyldary Shynjang jastar assosiasiyasynyng 2 mәrte túraqty mýshesi bolyp saylandy. 1990 jyly býkil qytaylyq jastar sezining VII kezektegi deputaty bolyp saylanyp, sol kezdegi QHR-nyng tóraghasy Szen Szenminning qabyldauynda bolyp, estelik suretke týsti. Osy jyldary kóptegen maqalalary ólkelik, memlekettik syilyqtarmen marapattaldy.

Nәkeng osy on neshe jyldyng ishinde Qytayda tarih salasy boyynsha jetekshi maman, jastar arasynda elita retinde qalyptasyp ýlgergen-di. 1979 jyly Qúlja qalasynda ataqty audarmashy, Pekin últtar basqarmasyn qúrushylardyng biri Dәuen aqsaqaldyng qyzy Gýlnúrmen otbasyn qúryp, Zәure, Mardan atty úl-qyz sýiip ýlgili otbasy, kelesheginen ýlken ýmit kýttirgen maman, qoghamgha tanyla bastaghan qayratker retinde Ýrimshi qalasynda mamyrajay maghynaly ómir sýrip jatty. Akademiya basshylary  jana mindetter jýkteletinen qúlaq qaghys etken. Azamat, maman retinde ózgening týsine kirmeytin biyik mәrtebe, jarqyn bolashaq qol búlghap túrghan.

Zorlyq pen zombylyqqa qúrylyp, tarihy jazyqsyzdar men qorghansyzdardyng naqaq kóz jasyna sugharylyp, qanymen jazylghan ýreyding úyasy – Kenes imperiyasy óz ózegine týsken qúrttan opyryla qúlaghanda әlem kartasynda tәuelsiz respublikalar boy kóterdi. Túnghysh elbasy Núrsúltan Nazarbaev jana jyldyq qúttyqtauynda әlemde taryday shashyraghan qandastargha arnau aityp, dúghay-dúghay sәlem joldady. Jazushy Smaghúl Elubay: «Alystaghy aghayyngha ashyq hatyn» jazyp, jas memleketting keregesin jayyp, shanyraghyn kóterip, uyghyn shanshysugha qandastaryn shaqyrdy. Tarihshy, azamat retinde Nәkeng óz tandauyn jasady. Birlesip júmys jasaugha shaqyrghan japon әriptesterine rahmetin aityp 1993 jyly sәuirde tarihy otany Qazaqstangha at basyn búrdy. Kýnde qúnsyzdanghan aqsha, mausymda berilmeytin enbekaqy, qanyraghan dýken, býkil qazaq ziyalysynyng uayymy bolghan pәter Nәkendi qajytqan joq. Enbegining óteui elining amandyghy, tәuelsiz úrpaqtyng jarqyn bolashaghy dep bildi. Jataqhanadan jataqhanagha kóship jýrip, erkin oi, izgi maqsat qos qanaty bolyp sýiikti isin jalghastyrdy. 1995 jyly 21 sәuirde akademik Manash Qozybaevtyng jetekshiligimen Últtyq Ghylym Akademiyasynyng Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne Etnologiya instituty janyndaghy ghylymy keneste «Qazaq-Qytay qarym-qatynastarynyng damu tarihy /HVII-HH ghasyrlar aralyghynda/» atty taqyrypta tarih ghylymdarynyng kandidaty ghylymy dәrejesin qorghady. 2001 jyly 28 jeltoqsanda әl-Faraby atyndaghy QazÚU janyndaghy keneste «Qytaydaghy qazaqtardyng qoghamdyq tarihy(1860-1920)» atty taqyryppen tarih ghylymdarynyng doktory ghylymy dәrejesin qorghady. Búl dissertasiya sol jylghy Respublika boyynsha eng ýzdik ghylymy doktorlyq dissertasiya bolyp baghalandy. Búl kezde Nәkenning zertteu ayasy barynsha keneydi. Ol eski qytay tilindegi jazba derekterge negizdelip otyryp qazaq memlekettigining qaynar kózi bolyp sanalatyn ýisin-qanly memleketterining tarihyn zerttedi. Ári konsepsiyany ghylymy túrghydan dәleldep shyqty. Altyn Orda men Monghol Yuani Imperiyasy, Temir әuleti men Min Patshalyghy arasyndaghy qarym-qatynastardy zerttep, saralay kele qazaq memleketining Saq, Ghún, Ýisin, Qanlylardan bastalyp Týrik Qaghanattary, Joshy Úlysy, Altyn Orda, Aq Ordamen jalghasqan, birtindep tútastanyp, qalyptasu tarihyn dәiektep shyqty.

Nәkeng Otangha oralghan song ghylymy zertteumen birge ústazdyqpen ainalysty. 1993-1997 jyldary Abylay han atyndaghy Qazaq Halyqaralyq qarym-qatynastar jәne әlem tilderi uniyversiytetinde qazaq tobyna japon tilinen kurs ashyp dәris oqydy. 2000 jyly әl-Faraby atyndaghy QazÚU tarih fakulitetining dekany professor Mәmbet Qoygeldining shaqyrtuymen dosent, professor, kafedra mengerushisi bolyp qyzmet atqardy. 2007 jyly qyrkýiekten beri әl-Faraby atyndaghy QazÚU halyqaralyq qatynastar fakulitetine auysyp, qazirge deyin sonda professor bolyp júmys isteydi. 2012 jyldan beri uniyversiytet janynan qúrylghan «Qazirgi zaman qytay zertteu ortalyghynyn» diyrektory mindetin atqarady.

Eline alam dep emes, berem dep kelgen ghalymnyng Jana Ghasyrdyng alghashqy on jyldyghynda keng tynysy ashyldy. Ol 6 Respublikalyq Ghylymy Zertteu jobasyna qatynasyp, újymdyq ghylymy monografiyalar jazdy. Qazirge deyin 270-ten astam ghylymy jәne teoriyalyq, tanymdyq enbekterdin, 13 ghylymy monografiyalar men oqu qúraldarynyng avtory. Tórt ghylym kandidatyn, 2 ghylym doktory (PhD), 60-tan astam magistr tәrbiyelep qatargha qosty. Tәuelsiz elding ghalymy retinde Nәkeng 2007 jyly Pekinde ótken dýniyejýzi tarihshylar assosiasiyasynyng kongresine qatynasty. Germaniyada, Shveysariyada, Týrkiyada, Ontýstik Koreyada ótkizilgen ghylymy konferensiyalarda bayandama jasady. Ásirese Pekindegi kongreste Reseyding әigili qytaytanushysy 90-gha kelgen abyz aqsaqal, akademik V.Tihvenskiyden bata aldy. Múnyng ózi Nәkenning qytaytanushylar arasyndaghy salmaghyn saraptap túr.

Úly ústaz Ahmet Baytúrsynúly aitqanday «Erim deytin el bolmasa, Elim deytin er qaydan bolsyn». Tәuelsiz eli Nәkendi baghalap keledi. 2008-2009 oqu jylynda QazÚU ýzdik oqytushysy bolyp baghalansa, 2009 jyly QR «Jogharghy oqu oryndarynyng ýzdik oqytushysy grantynyn» iyegeri boldy. Onyng esimi Respublikalyq Ensiklopediyagha, anyqtamagha, sózdikterge kirdi. QazÚU doktorlyq dissertasiya kenesting mýshesi, kenes tóraghasynyng orynbasary, L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya uniyversiytetining tarih ghylymdary boyynsha doktorlyq kenesting mýshesi. Respublikalyq Bilim jәne Ghylym ministrliginde tarih ghylymdary boyynsha saraptau kenesining mýshesi lauazymyn atqarady.

Nәkeng óz elining naghyz patrioty. Ol aighay-attangha, nauqangha jany qas. Ne jazsa da, ne istese de Otanynyng strategiyalyq mýddesin birinshi oryngha qoyady. Ózining irgeli zertteuler negizinde qazaq-qytay qarym-qatynastarynyng týiimshikterin aishyqtap berdi. 1991 jyly Qytayda jýrip jazghan maqalasynda Abylay hannyng Sini ordasyna oirat-totyng jazuymen hat jazghanyn zerttey kele, sol kezde Qazaq ordasynda qújat jazu mәdeniyetining qalyptasqanyn dәleldese, Otangha oralghan son, Abylaytanu ghylymynyng qalyptasuy men damuyna aitarlyqtay ýles qosty. Ásirese Ejen hannyng orda qújattary men kýndelikterine sýiene otyryp, Qazaq handyghynyng Sini imperiyasyna vassal bolmaghandyghyn, yaghny keybir elder siyaqty salyq tólep, әskery borysh óteuine mәjbýr bolmaghandyghyn, ishki-syrtqy qarym-qatynasta derbes sayasat ústanghanyn dәleldep berdi. Sonday-aq Qytaydyng qazaq eli turaly konsepsiyasynyng tarihy ózgeristeri, batys bólikti iygeru strategiyasy turaly qúndy pikirler aitty.

Adal enbek, qaysar minezimen, qúday bergen darynyn el iygiligine arnaghan, babalar amanatyn arqalap kelip shәkirtterining úlaghatty ústazyna ainalyp, әriptesterining qúrmetine bólengen elining ardaqtysy Nәbijan Múhamethanúly alpystyng asqaryna keng tynystap, erkin adymdap shyqty. Tariyhqa esesi ketken elimizding ensesi osynday jankeshti ghalymdardyng enbegimen kóterilmek. Tariyhqa Nәbijan salghan sýrleu kýnderding kýninde danghylgha ainalyp iygiligin el-júrty kóredi dep senemiz.

Omarәli Ádilbek

Abai.kz