Qazaqstan ýkimetine qarasty «Samúryq-Qazyna» últtyq әl-auqat qory Qytay damu bankimen 3 mlrd dollarlyq nesie alu jónindegi kelissózder bastamaq. Qor basqarma tóraghasy Ómirzaq Shókeevting mәlimetinshe nesie óte tómengi payyzben berilmek. Álemde eshbir elge esesin jebermeytin Qytay ýkimeti Qazaq eline qabaghy jylyp, arzan nesie týrindegi qarjy qúiynyng sebebi nede?

Qazaqstan Qytay ýshin, TMD kenistigindegi Reseyden keyingi ekinshi manyzdy memleket bolyp tabylady. Eki tarap ara syndaghy ekonomikalyq damu dengeyi jyldan-jylgha qarqyn aluymen erekshelenude. 2013 jyly Qytay elining biylik basyna kelgen Sy Szinipin syrtqy sayasattaghy baghytty Ortalyq Aziya elderine qaray búrdy. Onyng ishinde birinshi oryngha Qazaqstan shyqty.Eki memleketting birlesken ýkimeti men kəsipkerlerining kýsh saluy men ekonomikalyq qarym-qatynas jogharghy kórsetkishterdi qúrap keledi.

Ekonomikalyq damuda Qazaqstan ýshin qarjy, ónerkəsip salasynyng jəne múnay-gaz sektorlarynyng algha qadamdar basuynda Qytaydan investisiya tartu negizgi ról atqaruda. Qytay Qazaqstannyng kóptegen bastamalaryna ýlken qoldau bildirip, elimizding múnay-gaz sektorlaryna tómengi payyzben nesie berip keledi.

Syrt kózge múnday qarym-qatynas Qazaq eline eshbir ziyansyz, kerisinshe paydaly bolyp kórineri sózsiz. Alayda məselege terenirek ýnilsek búl jerde Qytay elining «júmsaq kýsh» dep atalatyn syrtqy sayasaty arqyly elimizdi ekonomikalyq «iygeruinin» qarqyn aluyn bayqaugha bolady. Qytay eli ning basshysy Sy Szinipin «Ekonomikalyq damu qarqyny bəsendep qalghan qytay eli ýshin syrtqy sayasatta strategiyalyq mýmkindikterdi qalt jibermey tiyimdi paydalanu óte manyzdy», – degen bolatyn. Nətiyjesinde kóp uaqyt ótpey qytay elining «Jibek joly Ekonomikalyq beldeui» atty jobasy dýniyege keldi.

Qytaylyqtardyng Jibek joly turaly bastamasy – kóliktik-tranzittik joba bolyp keledi. Búl Ortalyq Aziya memleketterining damuynyng keshendi jospary, onyng ishine bizding el de kiredi. Atalmysh joba infraqúrylym, ónerkəsip, sauda jəne qyzmet kórsetu salasynda kóp qyzyghushylyq tughyzyp, qoldaugha ie boldy. Qytaydyng búl jobadan kórer paydasy batys aimaqtaryn damytyp, sonymen qatar Euraziyanyng ortalyghyna sauda jolyn ashu. Odan qaldy Ortalyq Aziya elderining infraqúrylymyn damyta otyryp arzan shiykizat kózderine qol jetkizu. Mine býgingi qytaylyqtardyng osy ýsh baghyt boyynsha Orta Aziya elderine dendep kirui qarqyndy jýrgizilip otyr. Onyng ishinde múnay men qazba baylyqtar qory mol Qazaqstangha songhy jyldary yqpaly kýsheygeni məlim. Endi qytaylyqtardyng Qazaqstanmen qarym-qatynasyndaghy negizgi ýsh strategiyalyq baghytyna kenirek toqtalsaq.

Birinshi baghyt, Qazaqstannyng shiykizat óndirisindegi Qytay ýlesin arttyru. Əlemdik múnay óndirushi alpauyt British Petroleum kompaniyasynyng zertteui boyynsha 2035 jyly Qytay eng iri elektr energiyasyn tútynushy elge ainalmaq. Soghan səykes Qytay ekonomikasynyng tabighy shiykizat kózderine degen súranysy jyldan-jylgha arta bermek. Qytay elining negizgi shiykizat tasymaldaytyn Afrika jəne Tayau Shyghys elderindegi sayasy túraqsyzdyq pen Tynyq múhityn baqylauda ústaytyn AQSh elining qyryn kózqarasy qytaylyqtardyng balama shiykizat kózderin izdeuine týrtki boldy. Osy maqsatty tiyimdi jýzege asyru ýshin qytaylyqtar Orta Aziyagha onyng ishinde múnay men basqa da tabighy baylyqtargha bay Qazaqstangha yqpalyn kýsheytude. Songhy on jylda Qytay elimizding múnay-gaz sektoryndaghy ýlesin eselep arttyrdy. Mysalygha, Qazaqstan tarihyndaghy eng iri joba Qashaghan kenishindegi amerikalyq ConocoPhillips kompaniyasynyng satylymgha shygharylghan ýlesin qytaylyqtar satyp alyp, Qashaghan joba syndaghy ýlesi 8,33 payyzgha jetti. Qytaydyng (CNPC, Sinopec Engineering, CITIC Group) sekildi múnay óndirushi korporasiyalary elimizding strategiyalyq manyzy bar birneshe ekonomikalyq aktivterine, odan qaldy 20-dan astam múnay-gaz salasyndaghy kompaniyalargha iyelik etip otyr. Sarapshylardyng pikirinshe qytaylyq kompaniyalardyng elimizding múnay óndirisindegi ýlesi 20-25 payyzdan asady. Búl kórsetkish aldaghy uaqyttarda jogharylauy bek mýmkin. Sebebi, 2016 jyly Qazaqstan jəne Qytay arasyndaghy Atasu – Alashanikou qúbyrynan jylyna 20 mln tonna múnay tasymaldau kelisim-sharty jasalghan.

Ekinshi baghyt, qytaylyq kəsiporyn dardy sayasy qoldau. Osy baghyt arqyly damu qar qyny joghary shyghys aimaqtan anaghúrlym artta qalghan, ekonomikalyq belsendiligi tómen batys ólke sine jana lep beru. Osyghan səykes Qytay dyng batys ólkesinde óndiris oryndaryn salu jəne tauarlaryn Ortalyq Aziya elderine eksporttau. Búl jobany jýzege asyru maqsatynda «Qorghas» halyqaralyq sauda ortalyghyn ashu men qytaylyq 51 zauytty elimizge kóshiru əu bastan kózdelgen. Songhy uaqytta qytaylyqtar kəsiporyndaryn syrtqa ta syp əlek. Múnyng basty sebebi, arzan júmys kýshi men óndiriletin tauardyng jergilikti naryqtaghy bəsekelestigin arttyru. Mysalygha, Afrika elderine jappay kóshirilgen qytay kəsiporyndary jergilikti memleketting kəsipkerlik sala syn túnshyqtyryp, sala tolyq tay qytay kəsipkerlerining qo lyna ótip keledi. Búl sózi mizge dəlel Qazaqstan-Qytay sauda ay nalymy 2017 jyldyng birin shi toqsanynda ótken jyl men salystyrghanda 29 payyz gha ós ken. Múnyng ishinde qazaq stan dyq eksport 13 payyzgha ósse, import 26 payyzgha artyp otyr. Ədettegidey Qazaqstannan Qytaygha shiykizat pen týsti metaldar eksport talsa, qytaydan elimizge sharuashylyqta tútynylatyn tauardan bastap, kompiuter, te lefon aparattary men mashina qúrylghylary jəne t.b. alyp kelingen.

Osylaysha qytaylyqtar sheteldik kəsiporyndaryn barynsha kóbeytuge tyrysuda. Mysalygha, 2016 jyldyng basynda Qazaqstanda 600-den astam qytaylyq kəsiporyndar tirkelgen, 2013 jylmen salystyrghanda 35 payyzgha ósken. Búl az bolghanday qúny 28 milliard dollar bolatyn 51 zauyt elimizge kóshiriletin bolsa, uaqyty kelgende olar ekonomikamyzda da absolutti biylikke ie bolady. Bəsekege shy day almaytyn janadan təy-təy basyp kóterile bastaghan qazaqstandyq óndiristerdi shyghyngha úshyratpaytynyna da eshkim kepildik bere almaydy.

Ýshinshi baghyt, Qytay damu bankining Orta Aziyadaghy qarjy-nesie sayasatyn jandandyru. Búl maqsatty tolyq jýzege asyru barysynda Qytay ýkimeti týrli keshendi josparlardy jýzege asyryp keledi. Solardyng biri – investisiya jəne nesiye. Qytaydyng investisiyalyq mýmkindigi joghary bolghanymen, ony el ekonomikasyna tartu óte qiyn. Qytay kóp jaghdayda iri jobalardy jýzege asyruda nesiyege sýienedi. Ortalyq Aziya elderi ishinde qytaylyq nesiyege qúnyghyp otyrghan Qazaqstan jəne Týrikmenstan memleketteri. 2008 jyly Qytay damu banki Qazaqstangha 400 mln dollar kóleminde nesie berse, 2010 jyly nesie kólemi 13 mlrd dollargha artqan. Búl qomaqty qarjy da qytaylyqtardyng paydasyna sheshilgen. Sebebi, nesiyening 5 mlrd dollary múnay óndirisindegi qytaylyq jəne qazaqstandyq kəsiporyndardyng ýlesin arttyrugha júmsalsa, 3,5 mlrd dollary qytaylyq tehnika men qúral-jabdyq satyp alugha ketken. Osylaysha qytaylyqtar Ortalyq Aziya elderine qarjy-nesie sayasatyn jandandyryp keledi. Mysalygha, 2016 jyldyng basynda ghana Ortalyq Aziya elderine 30 mlrd dollar kóleminde nesie bólgen. Búl tómengi payyzben beriletin nesiyeler Qytay aldyndaghy Ortalyq Aziya elderining bereshek qaryzdaryn kóbeytken. TMD elderi ishinde Qytaygha eng qomaqty qaryzdar el Qazaqstan. Bereshek qaryzymyz 12 mlrd dollardan asyp jyghylady. Qytaylyq tómengi payyzben

beriletin nesiyening ózindik sharttary da joq emes. Endi sol sharttardy sholyp ótsek. Nesie tómengi payyzben (1,5-3) 20 jylgha beriledi. Al búl nesiyeler mindetti týrde múnay-gaz óndirisi men ony tasymaldau jəne tau-ken óndiris oryndaryna júmsaluy tiyis. Odan qaldy búl nesiyeler sol elderdegi qytaylyq kəsiporyndarmen birlesken jobalargha beriledi jəne qytaylyq júmysshylar tartyluy kerek. Nesiyening tómengi payyzy Ortalyq Aziya elderin qatty qyzyqtyrghany belgili, alayda shiykizat kózderine təueldi búl memleketter nesiyeni uaqytyly qaytara almaghan jaghdayda Qytaymen tabighy baylyqtaryn bólisuge məjbýr. Mysalygha, Týrkimenstan tabighy gazgha bay Galkanysh óndirisine bólingen 8 mlrd dollar nesiyening ótemin Qytaygha eng arzan baghamen gaz tasymaldau arqyly ótese, bauyrlas Qyrghyz eli Osh –Irkeshtam avtomagistraline berilgen 1,2 mlrd dollar nesiyening ótemaqysy retinde Qytaygha altyngha bay Ishtamberdi kenin bergeni məlim.

Qytay eli əlemdik ekonomikada últtyq mýddesin qyzghyshtay qoryghan əkki memleket. Auzyn aigha bilegen AQSh sekildi alpauyt memleketting ózine últtyq mýdde túrghysynan des bermeytin Qytay jer qoynauy tabighy baylyqqa bay Qazaq eline su tegin nesie taratuynda ózindik ishki esepteri bar. Əriyne, XXI ghasyrda shekarany tars bekitip, tomagha túiyq sayasat ústanugha da bolmaydy. Biraq ózimizden ekonomikalyq kýshi orasan zor kez kelgen memleketpen qarym-qatynasqa týskende últtyq qauipsizdik məselesin de úmytpaghan jón. Kóptegen damushy elder syrttan qarjy tartu maqsatynda auyr sharttargha kónuge məjbýr. Afrikanyng Zimbabve, Angola, Niygeriya sekildi elderi Qytaydyng nesie shyrmauyna ilinip, shiykizat qorlaryn ótemaqy retinde beruge məjbýr. Alysqa barmay jaqyn kórshilerimizding de təjiriybesi bizge sabaq boluy tiyis. Songhy kezderi auyl sharuashylyghyndaghy Qytaymen birlestik məselesi de jii kóterilip jýr. Qytaymen birlessek qomaqty qarjydan qysylmaytynymyz belgili, alayda týbinde kim útatynyn baghamdaghan jón. Kýrish óndiruden əlemdik derjava bolghysy kelip, Qytaymen birlesken Efiopiya elining jer qúnarlyghy joghalyp, sonynda asharshylyqqa úshyraghany býkil əlemge ayan.

Sondyqtan, eng birinshi kezekte múnay-gaz salasyndaghy Qytay ýlesining qarqyndy ósuin baqylauda ústaugha tiyispiz. Múnay-gaz sektory últtyq qauipsizdigimizdi saqtaytyn strategiyalyq manyzdy sala ekendigin úmytpaghan jón. Ekinshiden, qytaylyq kəsiporyndardyng elimizde sanyrau qúlaqsha kóbenin toq tatu qajet. Onsyz da Euraziyalyq ekonomikalyq odaqta bəsekege ilese almay jatqan kəsiporyndarymyzdy óz qolymyzben túnshyqtyryp almayyq. Ýshinshiden, qytaylyq nesiyege de bayqap qol salghan jón. Arzan nesie dep sheneunikter jar salghanymen, sol nesie tiyisti jerge júmsalmay qoly úzyndardyng qaltasyna ketip jatqany da məlim. Býgingidey ekonomikalyq auyr jaghdayda qaryzdy qaytaru da onaygha soqpaytyny aidan anyq. Týptep kelgende qaqpandaghy «dəmdi syrgha» aldanghan tyshqan úqsap, moynymyzgha qaryz qúryghy ilinip jýrmesin.

 Jýsip  JÚBAT

Abai.kz