Myna zaman qazaqqa syrtyn berdi...
Zar jylap ta, zamannan qaljyrap ta,
Keshir, Alla, bet búrsam sandyraqqa!
Sen kesseng de tilimdi, eshbir patsha
Kese almaydy shiderlep, qarghylap ta.
Jaz dәurenning jýrgende sәnin búzbay,
Aramzadan aldanghan aru qyzday
Senimimdi joghaltyp óz elime
Myna ómirden týnilgen janym múzday.
Tәnimdi asqaq armannyng qany kezgen,
Myrzan edim әni de, jany da ózge.
Eldigimnen airylyp, ensem týsip,
Bir jan boldym ýmitting nәri bezgen.
Shyndyq izdep, tekke ótip esil kýnim,
Kesapattan tilegim kesilding myn.
Myna jerding betine kelgennen-aq,
Jazamdy ótep jýrgen jan sekildimin.
«Jat júrt taptap baghymdy túrghan gýldep,
Qanisher men qaraqshy jyrghap jýr tek», –
desem, kýledi paryqsyz paqyrlaryn,
«Zarlauy ghoy bayaghy Myrzannyn», – dep
Serik qylyp janyma qayghy asyrap,
Jyr jazamyn ózimshe «jayghasyp ap».
Men de ózimshe kýlemin bireulerge:
«Mәz bolady, – dep – tapqangha paydasymaq».
Solar ozyp, bos sózing qúrysyn dep
Ketkenimen sharuam joq, júmysym joq.
Júbatpaqshy bolamyn keyde ózimdi,
«Birinshinin» sózinen dúrys izdep.
Esimde joq «uaqytpen ýndeskenim»,
Qadamyma kórgem joq «gýl de óskenin».
Aq perishte bolsyn dep, balamnyng da
Qalamaymyn dәl menshe kýn keshkenin.
Kýle ber, júrt, kep túrsa kýlking de endi,
Sýiretumen kelemin qúr sýldemdi.
«Esi kirmes, erjetpes últ eken», – dep,
Myna zaman qazaqqa syrtyn berdi.
Bolmaytynyn bilseng de jaza jenil,
Aytqyzbasty aitqyzar nala kónil,
Biz qimaytyn bir nәrseng qaldy ma eken
Kim kóringen kemsitken mazaq ómir?
Myrzan Kenjebay, aqyn, QR Jazushylar odaghynyng mýshesi
Abai.kz