Parlamentting tórine taghy da jalaqy taqyryby «kóterildi». Osydan qalaulylardyng keybirining yzadan «ystyghy» kóterilse, keybiri ashynghannan aighaylap jatty. Onyng ýstine palatalyq talqylaugha shygharylghan el Ýkimeti men Esep komiytetining «2008 jylghy respublikalyq budjetting atqaryluy turaly» esepterindegi jagha ústatar jónsizdikterge qalay jol beretindigine bir búryshta ýiirilgen Ýkimet mýshelerinen jóndem jauap ala almay, deputattar onsyz da shiryghyp otyrghan edi. Oghan «Memlekettik jinaqtaushy zeynetaqy qory» basshylarynyng bylyq-shylyqtary jýkteme boldy. Al parlamentshilerding kóbi zeynetkerlik kýnine degen qarajatyn osy qorgha senip tapsyrghan eken. Álgini estigende, tórdegi tóraghanyng da jýikesi syr berdi.

Parlamentting tórine taghy da jalaqy taqyryby «kóterildi». Osydan qalaulylardyng keybirining yzadan «ystyghy» kóterilse, keybiri ashynghannan aighaylap jatty. Onyng ýstine palatalyq talqylaugha shygharylghan el Ýkimeti men Esep komiytetining «2008 jylghy respublikalyq budjetting atqaryluy turaly» esepterindegi jagha ústatar jónsizdikterge qalay jol beretindigine bir búryshta ýiirilgen Ýkimet mýshelerinen jóndem jauap ala almay, deputattar onsyz da shiryghyp otyrghan edi. Oghan «Memlekettik jinaqtaushy zeynetaqy qory» basshylarynyng bylyq-shylyqtary jýkteme boldy. Al parlamentshilerding kóbi zeynetkerlik kýnine degen qarajatyn osy qorgha senip tapsyrghan eken. Álgini estigende, tórdegi tóraghanyng da jýikesi syr berdi.
Aldymen, deputat Viktor Ro¬galev sóz alghan. «Súraghym – Ýki¬metke, – dedi sәlemin qazaq tilinde aitqan Viktor Pavlovich, – Esep komiytetining esebinde «Memle¬kettik jinaqtaushy zeynetaqy qo¬ry» (MJZQ) tóraghasynyng ailyq ja¬laqysy 1 million tengeden asa¬tyndyghy atap kórsetilipti. Onyng orynbasarlary 856 myng ten¬ge enbekaqy alady eken. Ony az deseniz, jyldyng qorytyndysy boyyn¬sha osy qordyng ýsh bas¬shy¬syna 75,5 million tenge soma¬synda syiaqy tólenipti. Búghan qo¬¬sa, qordyng basshylyghy óz betin¬she issaparlyq shyghyndardyn, son¬day-aq qyzmetkerlerining úyaly bay¬lanysynyng shyghyndarynyng kó¬terinki normasyn ornatyp al¬ghan. Endi qaranyzdar, – dedi óz әrip¬testerine qayyrylghan qalau¬ly. – Osynyng barlyghy – siz ben bizding zeynetaqylyq jinaqtary¬myz¬dyng esebinen!» Bayqasaq, MJZQ-daghy jónsizdikter tek onyng kliyentte¬rine ghana qatysty emes eken. Viyk¬tor Rogalevting ai¬tuyn¬sha, qordyng qazirgidey qy¬syl¬tayang shaqqa qa¬ra¬may, tenge sha¬shyp, «taltang bas¬qan» basshy¬lary¬nyng әkimshilik shy¬ghyndardy úl¬ghaytuy MJZQ-nyng taza ta¬by¬sy¬nyng tómendeuine әkep soq¬qan. «Nәtiyjesinde respub¬lika¬lyq budjetetting kiri¬sine 1 milliard tengeden artyq qarajat týspey qalghan! – dep sa¬baqtady sózin de¬putat, – Qor jany¬lys ashylghan jeke zeyneta¬qy¬lyq esepshot¬tar¬dyng sanyn qys¬qartu baghytynda júmys jýr¬gizbeydi, sonyng kesiri¬nen zeynet¬ker¬lik jasqa jetken key¬bir sa¬lym¬shylargha jinaqta¬ghan somasy tó¬lenbeude. Sonda qor¬dyng basshy¬ly¬ghy men qyzmet¬ker¬lerine tólenip kel¬gen osynsha jo¬ghary jalaqy, syia¬qy jәne bas¬qa da tólemder ne¬men negizdel¬gen? Osynday sora¬qy¬lyqtar ýshin kim jaza tar¬ta¬dy?»
Bir qyzyghy, búlardyng bәrin qa¬daghalaugha Marchenko myrzanyng ko¬mandasy jauapty eken, biraq es¬ki әdetinshe, ol Mәjiliske kel¬mey qaldy. Sosyn elding yzagha buly¬ghyp otyrghanyn bayqap, Qar¬jy miy¬nistri «basu» aitugha niyet¬tendi.
– Bilesizder me, «MJZQ» degen ab¬breviatura qazirgi kezde onyng to¬lyq memlekettik JZQ ekendigin bil¬dirmeydi, oghan Euro¬pa¬lyq qay¬ta qúru jәne Damu ban¬ki qa¬tysu¬da. Ondaghy memle¬ket¬tik ýlesti Últ¬tyq bank basqarady. Syia¬¬qy¬largha kelsek, JZQ bas¬qaru¬¬shy¬lary júrttyng zeyne¬taqy¬lyq jiy¬naqtarynan alyp qoyatyn ko¬missiyalar somasyn Qarjylyq qada¬ghalau agenttigi baqylaydy. Áyt¬kenmen, búl jerde bәribir mә¬sele bar. Onyng ýstine tipti joghary ja¬laqysyn qiyp tastaghannyng ózin¬de, olar basqagha ketip qalady dep qazirgidey jaghdayda qoryq¬pay-aq qoygha bolady. Osy sebepti biz әlgi JZQ qyzmetkerlerining syia¬qylar men basqa da tólem¬de¬rin qysqartu turaly sheshim qa¬byl¬dauy ýshin búl mәseleni Últ¬tyq bankke qoyamyz, – dep uәde et¬ti Qarjy ministri Bolat Jә¬mi¬shev. Biraq múnday jauap Mәjilis bas¬shysynyng ózin qanaghat¬tan¬dyr¬ma¬dy: «Búl jerde shydap otyru mým¬kin emes! – dedi Oral Múha¬med¬janov. – Búlay bolmaydy ghoy, Bo¬lat Bidahmetúly! Búl ne mas¬qara, aghayyndar-au?! Zeynetaqy¬lyq qordyng tabys¬ty¬ly¬ghy tómen¬deu¬de, kiris qúldyrau¬da, jinaq¬tar¬gha eshtene qosylyp jat¬qan joq. Búlar bolsa, esten tan¬dy¬rar¬lyq jalaqy, 75 million syia¬qy ala¬dy. Al biz olardy aqta¬ghymyz ke¬ledi. Búghan basqasha atau beru ke¬rek emes pe?» dep ashyn¬dy tó¬ra¬gha.
– Bәri zandastyrylghan jol¬men tólengen! – dep qol jayady Esep komiytetining tóraghasy O.Ók¬sikbaev. – Olar – AQ bolyp taby¬lady, menshik týri – jekemenshik. Ak¬sioneri retinde memleketting ret¬teui «AQ turaly» zanmen «tú¬salghan». Bәrin diyrektorlar kenesi ózi sheshedi. Biz qanshama ret jýz payyz¬dyq aksiya paketi memleket iye¬ligindegi osy AQ-tar júmysyn basqasha reglamentteu turaly úsy¬nys engizdik. Ókinishke qaray, ol jasalmaydy! – degen Omarhan Óksikbaev tosyn janalyghyn da qosa jetkizdi: «Bizding úsynysy¬myz boyynsha býgin búl AQ-tyng tóra¬ghasy qyzmetinen bo¬sa¬tyl¬dy!».
Áriyne, deputattar dabyl etip kó¬tergen mәsele múnymen shek¬telmeydi. Mәselen, búghan deyin 355 nysandy teksergen Esep komiyteti 113,9 milliard tengening qarjy¬lyq jónsizdigin anyqtaghan. Tara¬ta aitqanda, onyng 12,8 milliardy maqsatty jerine paydalanyl¬ma¬ghan, 58,1 milliardy – tiyimsiz, bos¬qa júmsalghan, 25,2 milliardy – «negizsiz» shyghyndalghan. «Ou, ne¬ge el qarjysyn talan-taraj et¬ken sheneunikterdi ayausyz ja¬za¬lamaysyndar!» dep «attandaghan» deputattardyng ashuy mynany bil¬gende, su sepkendey basyldy: qa¬lau¬lylar ózderi zang jýzinde onday she¬n¬eunikterdi qudalaugha tyiym sa¬lyp tastaghan.
– Zannamadan búzushylyqtar¬dyng týrlerin klassifikasiya¬lau¬dyng joyyluyna baylanysty, Ákim¬shiliktik kodeksten «tiyimsiz», «ne¬gizsiz», «maqsatsyz» shyghyndau syn¬dy budjettik zannamany búzu¬shylyq ýshin әkimshiliktik qu¬da¬lau¬dyng barlyq normalary aly¬nyp tas¬taldy! Tiyisinshe, býginde biz bud¬jettik zannamany ayaqasty et¬ken¬derdi jauapkershilikke tarta al¬may¬myz! – dedi Omarhan Óksik¬baev