Júma, 27 Qantar 2023
Tughan jerge tuyng tik! 5221 0 pikir 9 Tamyz, 2017 saghat 15:01

Alystan kóz tartady jap-jasyl baq

????????????????????????????????????

 

Ýshinshi, jergilikti biylik «Tughan jer» bagh­dar­la­masyn jinaqylyqpen jәne jýieli­likpen qolgha alugha tiyis.

Búl júmysty óz betimen jiberuge bolmaydy, múqiyat oilastyryp, halyqqa dúrys týsindiru qajet.

N. Nazarbaev, Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru

Qarabútaq orman sharuashylyghy — Áyteke bi, Hromtau jәne Yrghyz audandaryn qosyp otyrghan Aqtóbe oblysyndaghy iri orman sharuashylyghynyng biri. Qazir «Qarabútaq orman sharuashylyghy» memlekettik mekemesining aulasynan ótken jyly ashylghan baqta 17 týrli 500 myngha juyq aghash kósheti ósip túr.

Tansyq túqym jәne tiyimdi әdis

Aynalasy jap-jasyl tәlimbaq alystan kózding jauyn alady. Múnda tal-terek pen aghashtyng týr-týri bar. «Qarabútaq orman sharuashylyghy» memlekettik mekemesining basshysy Núrlan Júmashevtyng aituynsha, býgingi kýni tәlimbaqta bozqaraghan, qytay shaghany, aq terek, alma aghashy, júpargýl, qaraghash, Qazaqstan teregi, qyzyl qayyn, kókterek, qaraqat, sýmbil terek, ýienki, sәn aghashy, sirke aghashy, sonday-aq shәngish pen shaghan ósedi. Biyl mekeme 2400-den astam әrtýrli  aghash kóshetin satypty. Al biylghy jyly mekemege memleketten 4 million tenge qarjy bólingen. Onyng kóp bóligi aghash kóshetterin egu, kógaldandyrugha, bir bóligi órt sóndiru, janar-jagharmaygha júmsalghan.

- Byltyrgha deyin aghash kóshetteri Qarabútaqtyng qasyndaghy Qyzyltu auylynyng manyndaghy tәlimbaqqa egildi. Sol jerde týrli aghashtardyn, sәndik bútalardyng túqymdary seuilip, kelesi jyly óskin bolghannan keyin dalalyqqa egiletin. Byltyrdan bastap biz osy mekeme aulasyn bir gektargha deyin keneytip, qorshap, tәlimbaq jasadyq. Qazir osy tәlimbaqta aghash kóshetterining 17 týri ósedi. Ótken jyly biz Hromtau, Áyteke bi, Yrghyz audandarynyng jasyl beldeuine osy jerden aghash kóshetterin aparyp ektik. Biylghy jyly Bógetsay eldi mekenining aumaghynan 130 gektar jer alyp, onyng 62 gektaryn shauyp, soghan aghash kóshetterin dayyndap otyrmyz. Býginge deyin sharuashylyq júmysshylary 300 gektar jerge aghash kóshetterin egip, sol aumaqtyng nu orman boluyna bar kýshin salyp keledi, — deydi mekeme basshysy.

Onyng aituynsha, biyl mekemening júmysshylary tәlimbaqta ósirilgen aghash kóshetterin Araltoghay auylyna kireberistegi joldyng eki jaghyna, Bylshyq biyding kesenesi men ataqty әulie Sary ishan atanyng qorymynyng ainalasyna, Áyteke by eskertkishining manyna egip beripti. Kýzde Qúmqúdyq pen Sarat auyldarynyng manyna tal-terek ekpekshi.

-Tәlimbaqta ósirilgen aghash kóshetterin biz aldymen ýsh audannyng aumaghyna egemiz. Qalghanyn satugha qoyamyz, sebebi mekemege qosymsha qarjy týsui kerek. Kóbine bizding mekemeden aghash kóshetterin audandaghy mekemeler men újymdar, mektepter men balabaqshalar alady. Sonday-aq Aqtóbe qalasy men audandardaghy sharuashylyqtar, kәsipkerler de kelip satyp alady, — deydi N.Júmashev.

«Qarabútaq orman sharuashylyghy» memlekettik mekemesi qyzmetkerlerining aituynsha, ótken jyly mekeme basshysy Reseydin Chelyabinsk qalasynan sәn aghashynyn, Ufadan alma aghashynyn, Orynbor oblysynan bozqaraghannyn, sonday-aq Qyzylorda qalasynan sirke aghashynyng túqymyn әkelipti.

-Bizding sharuashylyq kóp jyldar boyy negizinen qaraghash ósirumen ainalysyp keldi. Ótken jyldan bastap tәlimbaq sharuasy dúrys jolgha qoyyldy. Kórshiles Resey men elimizding ózge oblystaryna arnayy baryp, tәlimbaqqa erekshe aghash túqymdaryn әkelip ektik. Olardyng ishinde bizding oblysta búryn-sondy egilmegen aghash týrleri de bar. Qazir, mine, sol aghash kóshetteri mekeme aulasynda jayqalyp ósip túr, — deydi «Qarabútaq orman sharuashylyghy» memlekettik mekemesi basshysynyng sharuashylyq jónindegi orynbasary Qayraqbay Sýleev.

Onyng aituynsha, biyl tәlimbaq aumaghyna 20 myng bozqaraghan, 10 myng alma aghashy, 300 myng týp qaraghash, 20 myng týp jylauyq tal, sonday-aq sәn aghashy men kókterek, Qazaqstan teregi túqymday egilgen. Olardyng kópshiligi tamshylatyp suaru әdisi arqyly suarylady. Al keybireulerin mekeme júmysshylary qoldap suarady. Ótken jyly tәlimbaq aumaghynan eki únghyma qazylghan.

 Órtke qarsy tehnika az…

Býginde Qarabútaq orman sharuashylyghynda 34 myng gektar jer bar. Onyng 5 myng gektary — ormandy alqap. Biylghy jyly Qarabútaq orman sharuashylyghy ózining qyzmetin bastaghanyna 50 jyl tolypty. Qazir atalghan mekemede 56 adam júmys isteydi.

Jogharyda atap ótkendey, sharuashylyq ýsh audandy qamtyp otyr. Qazir әr aumaqta orman qoryqshysy, orman sheberi, orman injeneri júmys jasaydy.

— Qolymyzdan kelgenshe auyldardy kórkeytu, kógaldandyru baghytynda kóp júmystar jasaghymyz keledi. Sondyqtan aldaghy uaqytta auyldaghy әkimshilik aldyna, audandaghy sayabaqtargha, eldi mekender manyna qaraghash, kókterek, sýmbil terek, jylauyq tal kóshetterin egudi josparlap otyrmyz. Biyl Taldysay auylynyng aumaghyna 5 myng týp qaraghash, auylgha kireberis joldaghy Áyteke by eskertkishining ainalasyna 200 týp әrtýrli aghash kóshetterin ektik,— deydi sharuashylyq basshysy N.Júmashev.

Onyng aituynsha, orman mekemesining júmysy san salaly. Mәselen, mekeme ishinde ormandaghy órtti sóndiru stansiyasy júmys jasaydy. Onda on shaqty adam enbek etedi.

Qazir mekeme aulasynda órt jaghdayynda ony sóndiruge arnalghan tehnikalar, qúral-saymandar túr. Barlyghy júmys jasaugha jaramdy. Alayda biylghy jyly mekemedegi tehnikalardy janartugha, jóndeuge budjetten qarjy az bólingen.

«Qarabútaq orman sharuashylyghy» memlekettik mekemesining mehaniygi Maralbek Qosjanovtyng aituynsha, biyl mekeme tehnikalaryn qayta janghyrtugha 700 myng tenge bólinipti. Al búl qarjy mekemedegi barlyq tehnikany jóndeuge, olargha jana bólshekter alugha jetpeydi.

Songhy jyldary memleketting qoldauynyng jәne qosymsha tabys tabudyng arqasynda sharuashylyq tehnikalary birshama janartyldy. Qazir orman sharuashylyghy boyynsha 4 «MTZ» traktor, bir «DT-75» traktory, bir órt sóndiru mashinasy, «UAZ», «Niva» jenil kólikteri, ýsh soqa, túqym sebetin qosymsha agregattar bar. Alayda búlardyng barlyghyna jyl sayyn qúral-bólshekter salugha, olardy janartugha qarjy jetispeydi, — deydi ol.

Ayta ketu kerek, biyl mekeme basshysynyng bastamasymen ormandaghy órtti sóndiru stansiyasy júmysshylaryna jana arnayy kiyim alynypty.

Býgingi kýni ormandy kózding qarashyghynday saqtaugha, jaz ailarynda órtke jol bermeuge bar kýshin salyp jatqan mekeme qyzmetkerleri júmys kestesine qaramay enbek etude. Ásirese shilde aiynda órtting aldyn alu nemese órt bolghan jaghdayda dereu sharalar qabyldau ýshin júmysshylar kezekshilikke shyghugha mәjbýr. Óitkeni órt — tilsiz jau. Kelensiz jaghdaylar ayaq astynan oryn aluy mýmkin.

Ótken aptada Qarabútaq auyldyq okrugi әkimshiligimen birigip, 20 adam bolyp auyl manynda bolghan órtti sóndirdik. Tehnikanyng azdyghyna qaramastan, mekeme júmysshylary bar kýshin saldy. Eger órtti der kezinde sóndirmegenimizde ormandy alqapty da sharpuy mýmkin edi. Sondyqtan orman sharuashylyghyn damytuda órt sóndiru stansiyasy qyzmetkerlerining enbegi zor, — deydi Núrlan Júmashev.

Tәlimbaqta «Jasyl el» jasaghy júmys jasaydy

Mekeme aulasyndaghy tәlimbaqty aralaghanda «Jasyl el» jasaghynyng jauyngerlerin kórdik. Olar aghash kóshetterin suaryp, aramshópterin júlyp, mekeme júmysshylaryna kómektesip jýr.

Top brigadiyri Azamat Júmabekting aituynsha, biyl audandyq jastarmen júmys jónindegi resurstyq ortalyq «Qarabútaq orman sharuashylyghy» memlekettik mekemesine 9 jas jibergen. Olardyng deni — studentter.

 - Mamyr aiynan bastap osy mekemede júmys jasap jatyrmyz. Ózim Aqtóbe qalasyndaghy «Tarlan» kópsalaly kolledjinde oqimyn. Auylymnyng kórkengine óz ýlesimdi qosyp, sonday-aq jazghy demalysta azyn-aulaq qarajat jinaghym keldi. Sol sebepti qazir «Jasyl el» jasaghynda júmys jasap jýrmin. Tobymda 4 er bala, 5 qyz bala bar. Biz tәlimbaqtaghy orman sheberlerimen birge aghashtardy suaryp, shóp júlyp, túqym sebuge kómektesemiz. Ay sayyn 55 myng tenge enbekaqy alamyz. Óz auylynda enbek etkenge ne jetsin! — deydi ol.

Al osy mekemede 11 jyldan beri enbek etip jýrgen orman qoryqshysy Batyrghaly Dýisenalin sharuashylyqtyng júmys qarqyny qazir kýsheyip jatqanyn, enbekkerlerding orman sharuashylyghyn damytuda qosyp jatqan ýlesi zor ekenin aitady. Onyng aituynsha, mekemedegi qyzmetkerlerding barlyghy uaqytpen sanaspay, halyq iygiligine júmys istep jýr.

Bir aita ketetin jayt, bizding mekeme qyzmetkerlerining jalaqysy óte az. Olar ay sayyn nebary 32-40 myng tenge aralyghynda enbekaqy alady. Al olardyng jasap jatqan júmysy kóp, tynym tappaydy. Key kezderi belsendi enbekkerlerge qosymsha syiaqy tólenedi. Alayda olardyng jasap jatqan enbegi orasan, — deydi mekeme basshysy N.Júmashev.

Onyng aituynsha, biyl sharuashylyq Qarabútaq auylyndaghy dәrigerlik ambulatoriyanyng aulasynan jer alyp, 18 myng týp kókterek, Qazaqstan teregi men sýmbil terek egipti. Atalghan aumaqtaghy jasyl jelekti kýtip-baptau mekemening orman qoryqshysy Ghaziz Kereevke jýktelgen. 9 jyldan beri atalghan mekemede enbek etip kele jatqan Ghaziz ambulatoriya aumaghyndaghy tal-terekterding bәrin suaryp, olargha kýtim jasaydy.

— Auyldyq dәrigerlik ambulatoriyanyng bas dәrigeri Sәken Núrjanovqa alghysymyz sheksiz. Bizding úsynysymyzdy qabyldap, qoldau kórsetti. Qazir búl jer jasyl jelekke ainaldy. Dәrigerlik ambulatoriyagha kelgen túrghyndar bizge rizashylyghyn bildirip jatady, — deydi N.Júmashev.

 Júmys kóp, mәsele de joq emes…

 Orman mekemesining júmysymen tanysyp jýrgenimizde, Araltoghaydan kelgen eki-ýsh kisi bizge qaray jaqyndady. Súrasa kele olardyng Araltoghay auylynyng túrghyndary ekenin bildik. Olar mekeme basshysynan jayylymdyq jәne shalghyndyq jer súray kelipti.

— Araltoghay auyly Qarabútaqtan 18 shaqyrym jerde ornalasqan. Bizding auyldyng halqynyng 90 payyzy malmen kýn kórip otyr. Sharua qojalyqtarynyng sany da kóp. Biz siyaqty qarapayym adamdar qazir malyn óriske jibere almay otyr. Sebebi auyl manynda jayylymdyq jer joq. Shóp shabatyn da jer tappaysyn. Kóp aumaqty jeke sharuashylyqtar jalgha alghan. Olar bizdi óz menshigindegi jerine kirgizbeydi. Malymyzdy ótkelden ótkizip jibersek, aurugha úshyraydy, ýige jetkenshe әli qúryp, bitedi. Múny oilap jatqan eshkim joq. Amalymyz bolmaghan son, Núrlan Júmashevqa kelip, sharuashylyq aumaghynan jer súraugha keldik, — deydi araltoghaylyq Rashid Quanyshev.

Onyng aituynsha, býgingi kýni Araltoghayda bir buma shópting baghasy 200 tenge túrady. Al búghan qarapayym halyqtyng qaltasy kótermeydi.

— Zang boyynsha sharuashylyq menshigindegi aumaqqa kirgen nemese rúqsatsyz malyn jibergen túrghyndargha aiyppúl tóletemiz. Al búl jigitter amaly joq bolghan song bizge kelip otyr. Olar bizding aumaqtan uaqytsha jayylymdyq nemese shabyndyq jer alsa, memleketke salyq tóleydi, — deydi Núrlan Júmashev.

Biyl mekeme qyzmetkerleri auyldaghy sayabaqqa 100 týp kókterek pen aq terek egipti. Qazir sayabaq aumaghynda jasyl jelek jayqalyp túr.

Auyl túrghyny Maghripa Qayyrbaevanyng aituynsha, búl sayabaq sonau Úly Otan soghysy jyldarynan keyingi uaqytta salynghan. Sayabaqqa alghash ret aghash egip, auyl kóshelerine kógaldandyru júmystaryn jýrgizgen soghys ardageri, jyrau Zakariya Shoqaev. Ol maydannan jaralanyp elge kelgen song auyldaghy qyz-kelinshekterdi jinap osy sayabaqqa aghash kóshetterin egipti

- Soghystan keyingi jyldary elde er-azamattar az boldy. Ol kezde biz jaspyz. Áli esimde, Zakariya Shoqaev degen kisi sayabaqtyng tórt búryshynan qúdyq qazdyryp, qyz-kelinshekterge aghashtardy suartatyn. Ol kisi maydanda jýrgende eki qúlaghynan aiyrylghan, eshtene estimeytin. Újymshardaghy ýlkender jaghy sol kisige qaghazgha jazyp berip, jyr aitqyzatyn. Mine, sol kisi eng alghash tal-terek ekken sayabaq osy edi. Zakariya Shoqaevtyng Qarabútaq orman sharuashylyghyna qosqan ýlesi zor, — deydi keyuana.

Jasy seksenning sengirine jetken Maghripa әje aldaghy uaqytta osy sayabaqqa Zakariya Shoqaevtyng esimi berilse degen tilegin jetkizdi. Keyuananyng aituynsha, ol kisining úrpaqtary Aqtóbe qalasynda túrady.

Danagýl Qazihan

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3048
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2055
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1872