– Qazir qayda jýrsiz? Kópten kórinbey kettiniz ghoy.
– «Sazgen sazy» etnografiyalyq ansamblinde kelisim-shartpen júmys istep jýrmin. Onyng kórkemdik jetekshisi – Marat Jabylov.
– Demek, el aralaysyzdar...
– Gastrolidik saparlar qazir óte az. Óitkeni, konsertke keluge halyqtyng jaghdayy kótere bermeydi. Ony moyyndayymyz. Arayy bir shaqyrular bolmasa, Almaty qalasynan alysqa shyqpaymyz.
– Jalaqynyz kónil kónshite me?
– Búl kýnde ailyqqa qarap otyrghan әrtis joq. Toy-tomalaqtyng arqasynda jaghdayymyzdy týzep otyrghan jayymyz bar.
– Asabalyq kәsipke qalaysyz?
– Áriyne. «Zamanyng týlki bolsa, tazy bop shal» demey me?
– Qysqasy, qara dombyramen nan tabasyz?
– Ómirbaqy meni dombyram asyrap keledi.
– Jastar tarapynan dombyrany zamangha qaray iykemdep, janasha týrlendiruge qalay qaraysyz?
– Kópshilik «Dekko» degen janr» dep jatady. Meninshe, búl janr emes, sintez, yaghny eski men býgingining qosyndysy. «Úlytau» sekildi shygharmany búzbay halyqqa jetkizetin ónerpazdar bolsa, janashyldyqqa qarsy emespin.
– Qazaq «әn aitsang da, janyndy jep aitasyn» deydi. Sizding janynyz qalay qinalyp jýr?

– Qazir qayda jýrsiz? Kópten kórinbey kettiniz ghoy.
– «Sazgen sazy» etnografiyalyq ansamblinde kelisim-shartpen júmys istep jýrmin. Onyng kórkemdik jetekshisi – Marat Jabylov.
– Demek, el aralaysyzdar...
– Gastrolidik saparlar qazir óte az. Óitkeni, konsertke keluge halyqtyng jaghdayy kótere bermeydi. Ony moyyndayymyz. Arayy bir shaqyrular bolmasa, Almaty qalasynan alysqa shyqpaymyz.
– Jalaqynyz kónil kónshite me?
– Búl kýnde ailyqqa qarap otyrghan әrtis joq. Toy-tomalaqtyng arqasynda jaghdayymyzdy týzep otyrghan jayymyz bar.
– Asabalyq kәsipke qalaysyz?
– Áriyne. «Zamanyng týlki bolsa, tazy bop shal» demey me?
– Qysqasy, qara dombyramen nan tabasyz?
– Ómirbaqy meni dombyram asyrap keledi.
– Jastar tarapynan dombyrany zamangha qaray iykemdep, janasha týrlendiruge qalay qaraysyz?
– Kópshilik «Dekko» degen janr» dep jatady. Meninshe, búl janr emes, sintez, yaghny eski men býgingining qosyndysy. «Úlytau» sekildi shygharmany búzbay halyqqa jetkizetin ónerpazdar bolsa, janashyldyqqa qarsy emespin.
– Qazaq «әn aitsang da, janyndy jep aitasyn» deydi. Sizding janynyz qalay qinalyp jýr?
– Jalpy óner adamdarynyng jandýniyeleri úqsas bolyp keledi. Jýregining qylyn shertpegen әndi әnshi halyqqa jaqsylap jetkizedi dep aita almaymyn. Naghyz әnshi sazdy jýregimen qabyldap, jýregimen halyqqa jetkizu kerek. Ýlken sezimtaldyq bolmasa, shynayy óner tumaydy.
– Árbir әnshini shyrqau kókke kóteretin әn bolady. Sizding jýrek qylynyzdy shertken qanday shygharma?
– Ózimning tughan jerim – Semey oblysyna qarasty Aqsuat auyly. Ákem júmys babymen Qaraghandy oblysyndaghy Qarqaralygha kóship baryp, sonda dýniyege keldim. Marqúm Qaly Bajanov sekildi әnshilerding aitqan әnderin, әngimelerin boyymyzgha sinirip qalugha tyrystyq. «Úyada ne kórsen, úshqanda sony ilersin» dep halqymyz beker aitqan ba? Sol kezde Mәdiyding әnderin tebirene aitushy edim. Mysaly, «Qarakesek», «Qarqaraly», «Ýshqara» әnderi keremet emes pe?! Qasym Amanjolovtyng әnderin shyrqaudan jalyqqan emespin. Ýlken sahnada oryndalghan Abaydyng «Qaranghy týnde tau qalqyp» әni el yqylasyna bólendi. Qayta-qayta súrap jatady. Sol әnmen bayqaugha qatysyp, lauriat atandym. Jýregime jaqyn әn jaqsy qondy. Odan keyin Ýkili Ybyraydyng «Tolqyn», «Shalqyma» әnderin janyma serik ettim.
– Produserlerding qoldan әnshi jasap shygharu ýrdisi belen aldy. Dauysy týgil, ózindik talghamy da joq әnshisymaqtar qaptap ketti.    
– Múnday kelensizdik anda-sanda kezdesse birsәri. Songhy kezde tipti kóbeyip barady. «Bir qaryn maydy bir qúmalaq shiritedi» deydi ghoy. Qazaq estradasy dese, ýlken kisilerding tóbe shashy tik túrady. «DosMúqsandy» el osy kýnge deyin saghynyshpen eske alady. Olar dәstýrli әnderdi de iiin qandyra oryndaytyn. Qazirgi keybir oryndaushylardy estimek túrmaq, teledidardy sóndirip tastaghyn kelip ketedi.
– Saytandy aldap soqqan Aldar Kóse «Halәilimim bitse, Álәilәuim bar» demeushi me edi. «Oylay berme» degen sózdi 30-dan asa qaytalaytyn Rinat Gaysin sekildi dýbәra әnshilerding últtyq naqyshta óner kórsetetin sizderden de daqpyrtty, dabyraly bolyp jýrgeni janynyzgha batatyn bolar?..    
– Batuyn batady. Biraq, halyqtyng súranysymen bәri qalpyna keledi dep oilaymyn. Ponogrammamen әn aitu degen bar. Ózin bilesin, әndi aldyn ala jazyp alyp, sahnada әnshi auzyn qúr jybyrlatyp qana túrady. Eger ponogrammagha tyiym salynsa, ótirik әnshilerding bәri dalada qalar edi.
– Últtyq әnning ózi – tәrbiye.
–  Álbette! Tal besikten bastap...
– Al eger siz әn aitpasanyz, elge basqa qanday iygilik is jasay alar ediniz?
– Án aitu bala kezde әuestik bolsa, bara-bara aurugha ainaldy. Dombyra ústamasam, әn salmasam, birdene jetispey túrady. Búl saual keyde meni de mazalaydy. Kezinde komsomolda boldym. Múghalim de atandym. Barlyq júmysymdy abyroymen atqardym. Soghan oray, shopan nemese shopyr bolsam da, kónilim qalasa kez kelgen júmys ong jambasyma keletin sekildi.
– Komsomolda qyzmet etipsiz. Partiyany jaqsy kóretin shygharsyz?..
– Joq!.. Partiyany sol kezde-aq suqanym sýimeytin. Elmen aralasqandy únatamyn. Jastarmen júmys isteu maghan qyzyq bolyp kórindi.
– Qazaqtyng kónildi degen әnderining ózining astarynda múng bar sekildi. Búl quanyshtyng ótkenshiligin bildiretin dala filosofiyasy deuge kele me?
– «Aq kóilek» degen halyq әni bar.   
Dýnie ótip barad shyr ainalyp,
Óterin búl dýniyening jýr oilanyp.
Barynda oralynnyng oina da, kýl
Kelgenshe kim bar, kim joq jyl ainalyp, - dep keletin óleng joldary da sening pikirindi quattay týsedi. Bayqasan, «Uaqytynda oinap-kýl, biraq, erengi kýnindi de úmytpa» degen oy tastaydy. «Ómir qamshy sabynday sholaq» degen ghoy. Qanday oinaqy, kónildi әn bolsa da, eshqashan tәlim-tәrbiyelik manyzyn joghaltpaydy.
– Belgili túlghalar elge aqyl aitugha qúmar bolghanymen, óz otbasyna kelgende aqyly «aqsap» jatady. Siz óziniz janúyanyzgha qanshalyqty tәrbie dәnin ege aldynyz?  
– Balalaryma ýnemi tamyry terenge ketken tarihymyzdy, babalarymyzdyng erligin aityp, olardyng boyyna últtyq ruhymyzdy siniruge tyrysamyn.
– Estuimshe, dombyra jasaytyn sheberliginiz de bar eken. 
–   Qiyalymdaghy әuendi dambyra dybysynan tapsam deymin. Belgili kompozitor Ábiken Hasenovtyng әigili «Qonyr» kýiin radiodan estigennen keyin «nege osynday ýndi dombyra jasap almasqa» degen oy keldi. Ústalyq ónerge әuestigim osylay bastaldy. Qazaq jaqsy kórgenin «qonyrym», «qargham», «qara torghayym» dep jatady. Búdan halqymyzdyng «qonyr» sózine airyqsha mәn berenin angharamyz. Ákem atshana, er-túrman, asadal jәne taghy basqa túrmysqa qajetti zattardy ózi jasay beretin ústa bolatyn.
– Janynyzgha serik etken sýiikti dombyranyz bar shyghar...
– Kópten qimasyma ainalghan dombyram ýide túr. Degenmen, arman-ansarym bolghan dombyra әuenin әli kýnge taba almay kelemin.
– Óner adamdarynda sabaqtastyq degen bolady.  Shәkirtteriniz kimder?
– Shәkirtten búryn ústazdarymdy aita keteyin. Mektepte oqyp jýrgenimde-aq Qayrat Boybolsynovqa eliktep jýrdim. Auyldaghy ústazdarym Naymanghazy Saqpanbaev, Rahmet Noghaybaev, әnshilik jolgha týbegeyli jolgha týskennen song Keldembay Ólmesekov, Ahat Áshirov, Túrsynghazy Rahimov, marqúm Mәdiynet Eshekeev jәne taghy basqalardan tәlim aldym. Shәkirtterge kelsek, Teliman, Núrtay, Erlan, Elaman, Erbol, Sayat, Jasúlan degen sonymnan erip, izimdi basqan bir shoghyr inilerim bar.
– Halyq әnderining adam psihologiyasyna әserin aityp berer me ekensiz...
– On bala bir shanyraqtan týlep úshtyq. Onyng tórteui qyz bala. Qysqasy, alty aghayyndymyz. Ýiding erkesi bolyp óstim. Erkelikpen tanerteng sabaqqa barghym kelmey, úiqymdy qimay jatamyn. Sonda әkem asýide otyryp, biz oyansyn dep әdeyi dombyra shertedi. «Qaragóz» degen әndi aitqanda mening de әkeme qosylghym kelip túrady. Ánnen keyin әkemning tarihtan shejire tarqatyp әngime aitatynyn bilemin. Sondyqtan apyl-ghúpyl kiyinip dastarhan basyna asyghamyn. Túryp alghannan song amalsyz sabaqqa barugha tura keledi.
Mynaday әngime estidim. Shetelde ózining qazaq ekendigin bilmeytin jigit oida-joqta dombyranyng ýnin estiydi. Estigen sayyn oigha batyp, boyyn saghynysh biyleydi. Bir jaqqa ketip qalghysy keledi. Biraq, Otanynyng qayda ekeninen de habary joq. Demek, dombyranyng qonyr ýni qazaqtyng qanynda bar. Álgi jigitke dombyranyng dybysy qan arqyly aqparat bergen. Kórding be, úly ónerding qúdireti qanday?
Kenes ýkimeti túsynda biz qayrymdylyq konsertter berip otyratynbyz. Óktem últtyng ókilderi múqatqysy kelgen bolar, bizding orkestrdi jyndyhana ishinde óner kórsetuge tapsyrma berdi. Bardyq. Psihikalyq klinikanyng aulasynda sapqa túrghan qaz-qatar tizilip aurular qarsy aldy. Barlyghynyng janarynda mún, әldebir oilylyq bar. Tipti sap-sau adamgha úqsaydy. Konsert barysynda kópshiligi botaday bozdap jylady. Olardy kórip bizding de janymyz týrshikti.
– Dombyra shertip otyrghan sәtinizde janynyzdy qanday sezim bauraydy?
– Bәri de kónil-kýiime baylanysty. Keyde oinaqy әuenderge qalay barghanymdy bayqamay da qalamyn. Sharshap nemee әldenege renjp túrghanymda Ábiken Hasenovtyng «Qonyr» kýii sekildi múnly yrghaqtar yryqyz ózine tartyp әketedi. Sodan jenildeysin, óz-ózindi jigerlendiresin.
– Júmeken Nәjimedenov aqyn ghana emes, әri ghajayyp kýishi bolghany mәlim. «Qos óner eki jaqtap janyn azapqa sauyn aqyn jýregi kótere almady» degen pikirmen kelisesiz be?
– Óner adamy barlyq nәrseni jýregimen qabyldaydy. Sóitip jany ghana emes, tәnining әrbir jasushasy astan-kesten kýy keshedi. Birinen keyin biri aqyndyghy men sazgerligi kezek-kezek jandýniyesin alasapyran etse, sharshamay qaytsin?
– Kýy tartasyz ba?
– Kýishi emespin. Biraq «Sazgen sazy» ansamblining qúramynda kýishi bolyp júmys istedim. Tәttimbetting shertpe kýilerin janym sýiedi.  Sýgirding «Qaratau shertpesin» jaqsy kóremin.     

 
Ángimelesken Arman ÁUBÁKIR