Adamzat tarihynyng songhy eki myng jyl ayasynda adam ómirining mәni men mazmúny mәselesine filosofiyada, әdebiyette erekshe zeyin qoyyla bastady. Ol adamnyng tabighatynyng týpnegizin izdeu maqsatynda jýzege asty. Adamnyng ishki ruhany әlemining kýndelikti ómir qúlshynysy nәtiyjesinde qanday halge týsetindigi nemese sol jaghdaydaghy adamnyng kýii qanday bolatyndyghy turaly súraqtar tónireginde hәkimderge kóp oilanugha tura keldi. Osy izdenister ómirding mәnsizdenui syndy, adamdardyng tanymgha nemqúraydylyghy syndy súrqiya shyndyq beynelerin ashty.
HH ghasyrdyng betke ústar azamat oishyldarynyng qataryndaghy Shәkәrimdi de adam mәselesi asa qatty mazalaghan bolatyn. Shәkәrim - Abaydyng izbasar inisi, Abaydan song HH ghasyr basynda qazaq dalasynda ómir sýrgen eng kórnekti túlghalardyng biri. Shәkәrim ómir sýrgen zamana shyndyghy memlekettik daghdarystar kezenine tura kelgen bolatyn. Sol uaqyttyng myng qúbylghan sayasy túraqsyzdyghy men jyldam ózgerip otyrghan memlekettik biylik jýiesi onyng adamzattyng birynghay órlep kemeldenuine degen senimine sekem týsirdi.

Adamzat tarihynyng songhy eki myng jyl ayasynda adam ómirining mәni men mazmúny mәselesine filosofiyada, әdebiyette erekshe zeyin qoyyla bastady. Ol adamnyng tabighatynyng týpnegizin izdeu maqsatynda jýzege asty. Adamnyng ishki ruhany әlemining kýndelikti ómir qúlshynysy nәtiyjesinde qanday halge týsetindigi nemese sol jaghdaydaghy adamnyng kýii qanday bolatyndyghy turaly súraqtar tónireginde hәkimderge kóp oilanugha tura keldi. Osy izdenister ómirding mәnsizdenui syndy, adamdardyng tanymgha nemqúraydylyghy syndy súrqiya shyndyq beynelerin ashty.
HH ghasyrdyng betke ústar azamat oishyldarynyng qataryndaghy Shәkәrimdi de adam mәselesi asa qatty mazalaghan bolatyn. Shәkәrim - Abaydyng izbasar inisi, Abaydan song HH ghasyr basynda qazaq dalasynda ómir sýrgen eng kórnekti túlghalardyng biri. Shәkәrim ómir sýrgen zamana shyndyghy memlekettik daghdarystar kezenine tura kelgen bolatyn. Sol uaqyttyng myng qúbylghan sayasy túraqsyzdyghy men jyldam ózgerip otyrghan memlekettik biylik jýiesi onyng adamzattyng birynghay órlep kemeldenuine degen senimine sekem týsirdi.

Sherizdan Eleukenov «Jana joldan» degen kitabynda «Armysyz, Shәkәrim agha!» degen maqalasynda Shәkәrimning ómirin kórkem beynelegen: «Sh.Qúdayberdiyev 1917 jylghy revolusiya tanyn jarqyn ýmitpen quana qarsy aldy. Oghan kuә - «Bostandyq tuy jarqyrap», «Bostandyq tany atty» degen revolusiyagha arnaghan jyrlary. Keyde adasyp, dosy qaysy, dúshpany qaysy ekenin aiyra almay qalghan kezderi de bolady. 1918 jyldyng basynda ol alashordashylardyng shaqyruymen Semeyge keledi. Jolshybay «Semeydi qyzyl alghanyn» estip barady. Búl 1918 jyldyng fevrali. Alashordashylar Shәkәrimdi syrtynan sot etip saylaghan eken, oiynda esh nәrse joq aqyn kóne salady. Biraq kóp úzamay, sol 1918 jylghy iinide, Semeydi aqtar qayta basyp alady. «Oghan taghy qúl boldyq, satylghan malmen púl boldyq» dep aqtardan kónili qalghan aqyn eline oralady. Sol jylghy kýzde ol taghy da Semeyding qúm kóshesin taptaydy. Osynda Orynbordan qashqan Alashorda «ýkimeti» kóship kelip, óz bedelin ósiruding bir amaly esebinde aqyndy qalagha shaqyrtqan eken. Búl joly Shәkәrimning «Alashorda bir bólek, qauymnyng oiy ózgerek" ekenine әbden kózi jetedi de, eskilikti qayta janghyrtqysy kelgenderge narazylyq bildirip, eline tartyp otyrady. Ol auylda jýrip te aqtardyng salghan oiranynyng kuәsi bolady. «Qalagha qyzyl ornyghyp, әdilet atty jol shyghyp, aitylghan boran ótti tez» dep quana qorytady.

IYә, osynday qysqa ghana merizim ishinde qalyptasqan sayasy túraqsyzdyq jaghdaylary kez kelgen adamnyng qay jaqqa shyghu, kimdi qoldau kerektigi turaly baghdaryn qiyndatady. Qúbyljyp túrghan kónil, túrlausyz qúndylyqtar, әr sayasy jýie ózining baghyt-baghdaryn úsynyp, әr jýie óz amalyn jaqtap otyrghan bir kez. Osynday kezde adamnyng taghdyry iyesiz qalghan teatr quyrshaghyna úqsaydy. Spektakli jýrip jatyr, personajdyng roli kezegi keldi, kimning qoly bos sol quyrshaqty ala ketip, óz yrghaghymen qimyldata-sóilete jóneledi. Quyrshaq eki jýzdi keyipkerge úqsaydy, birde qatang dauysty qatygez, birde ezilgen jigersiz dauysty bos adam. Osynday alasapyran kezindegi adamdardy, asyl sózge bay qazaq: «Birde - biye, birde - týie» degen emes pe?!
Dәl osynday almaghayyp kýidi europalyq elder de basynan keshirgen-di, halining mýshkil bolghany sonshalyqty olaryng "Qúday óli!" deuge deyin bardy emes pe?! F. Nisshe Europadaghy ruhany ómirdegi alasapyrandy bylay dep sezine suretteydi: «Anyzsyz kez kelgen mәdeniyet óz mәnininen aiyrylady, ózining shygharmashylyq qabiletinen júrday bolyp, tútastyghy tarqaydy. Oidyng qútqarushy tejeuishi joghalyp, qiyaly sónedi. Óz tamyryn joghaltqan mәdeniyet, mәdeniyetti saqtaushy negizi dәstýri sónip, qanaghattanarlyq azyqty izdemeytin jeri qalmaydy»

Shәkәrim shygharmashylyghy, әriyne, batys ekzistensializminen bólek, ol jan kýizelisin jәne әlemning zobalandaryn ózindik naqyshta sipattaydy. Sol sebepten ony biz tolyqqandy ekzistensializm aghymynyng ókili dep qarastyrudan aulaqpyz, degenmen, HIH-HH ghasyrdyng filosofiyalyq aidaryna ainalghan baghytqa tәn oi-tanym ýlgisining ózindik ýrdisteri qazaq jerinde sonau búrynnan kele jatqan dәstýrden taraytyndyghyn bederlep kórsete bilgen Shәkәrimning de shygharmashylyghynda kezigetindigin kórsetip beru esh artyqtyq etpeydi.
Shәkәrimning filosofiyalyq lirikagha toly shygharmalary tereng mazmúndy ekzistensialdyq saryndaghy shygharmalar. Jalpy ekzistensializm jayynda filosofiya tarihynda әrtýrli pikirler bar: «Ekzistensializm degen atau klassikalyq «mәnder filosofiyasynyn» (essentia) ornyna «adam tirshiligi» (existentia) filosofiyasyn qoidy bildirse kerek. Ekzistensializm - XX ghasyr filosofiyasynyng klassikasy. Hronologiyalyk turghydan eng erte, yaghny XX ghasyrdyng birinshi shiyreginde, tanyla bastaghan ekzistensializm formalary orys filosoftary N.Berdyaev pen L. Shestov ilimderi. Ekzistensializmning keng qúlash alyp jayyluyna birinshi dýniyejýzilik soghystyng topalany, kayghy-qasireti kóp yqpal etti. K.Yaspers, M Haydeger, A.Kamu, J-P. Sartr, G. Marseli, H. Ortega-iy-Gasset, M.Buber jәne t b ekzistensializmning kórnekti ókilderi. Olardyng kópshiligine ortaq ekzistensialdar retinde «qamqorlyq» (zabota), «úmyt qalu» (pokinutosti), «jattanu» (otchujdennosti), «absurd», «ýrey-qorqynysh», «jauapkershilik», «tandau», «ólim» syndy paraterminologiyalar kórinedi» [3; 42].
Ekzistensializm ilimining tarihy men onyng mәni jóninde qomaqty enbek jazghan polyak filosofy Ejy Kossak: «Ekzistensialisterge kimdi jatqyzamyz? Bizding zamandastarymyz ba, joq әlde hristian oishyly Kierkegordy ma? Mýmkin Shtirner men Nissheni jatqyzarmyz? Al Shopengauer bolsa she? Alghashqy qadam etkenderdi qaydan izdesek bolady jәne tarihtan qansha tereng izdesek bolady?
Qanday ortaq prinsipter bir filosofiya ayasynda әrtýrli oishyldardyng basyn: Kierkegor men Merlo-Pontiydi, Berdyaev pen Kamudi, Marseli men Sartrdy biriktirdi?».

Bәlkim, ekzistensialdy saryn qay elde bolsyn, qay zamanda bolsyn adamzattyng payda bolu sәtinen beri birge kele jatqan bolar?! Tipti, adamzattyng týp atasy Adam ata men Haua Ana júmaqtan quylghanan keyin aqylsyzdyqtyng qasiretin zarlap kóz jasyn tókkendegi olardyng qayghysynda ekzistensialdy saryn joq dep kim aita alady?! Mýmkin tek HH ghasyrda ghana ol nazariyalyq filosofiya túrghysynan qomaqty izdenister dingegine ainalyp, anyqtamalyq ortaq atyna ie bolghan bolar?! Qorqyttyng sary uayymynyng mazmúnynyng ekzistensialister tilge tiyek etken jay-kýilerge jaqyndyghy, Asan qayghynyng esimining ózi kóp nәrseni anghartatyndyghy kóp týsindirudi qajet etpeytindigi bizderge mәlim. Ekzistensialdyq saryn qazaq dýniyetanymyna da jat dýnie emes!

Ekzistensialdy filosofiya HH ghasyrdyng basynda erekshe bederlenip bayqalghan filosofiyalyq ilimderding biri. Ol kezdeysoqtyq pa әlde zandylyq pa, adamnyng kýizelisti jaghdayynda payda bolatyn izdenis saryny ma nemese adamnyng boyynda ornalasqan qúdiretti aqiqatynyng syrtqa shyghu qúbylysy ma?! Qalay desek te, әiteuir, búl dýnie shynayy bolmystaghy qúndylyqtardyng qúldyrauyna qarsylyq bildiru týrinde jýrekten shyghatyn izdenis jolyna úqsaydy. Ejy Kossak bylay deydi: «Ekzistensializm qazirgi zaman sanasynyng aghymy retinde filosofiyalyq kózqarastar jiyntyghy dep aitu da qiyn, ol әdeby jәne filosofiyalyq motivter jiyntyghy, sondyqtan da ekzistensializmning mәnine әrtýrli baghytta talqylau jasaugha mýmkinshilikter beredi». [4; 50]. Onday bolghan jaghdayda ekzistensializmning naqty belgili bir qatyp qalghan qaghidaly joly joq jәne boluy da mýmkin emes, óitkeni biz shygharmashylyghyn ekzistensializmmen baylanystyratyn túlghalar óz enbekterin bir mektep, bir baghyt ókilimiz dep әdeyilep jazbaghandyghy belgili. Endeshe, biz ekzistensializm saryny turaly ghana sóz ete alamyz dep oilaymyz. Sondyqtan da biz ekzistensializmdi bir ózi jekeshelep iyelenetin týbegeyli últ ta, nәsil de joq dep aita alamyz. Qaghidalardy jýieleu maqsatynda jýzege asyrushy dәiekterdi paydalana otyryp, kez kelgen oy tolghaudy filosofiyalyq salalar negizinde: tanym teoriyasy (ontologiya), әdep (etika), qúndylyqtar (aksiologiya), estetika túrghysynan jana keyipte qayta óndiruge bolady. Motivteri shashyrap jatqan filosof-ekzistensialisterding enbekteri erekshe ózindik úghymdardy jarata bastaydy.

Eger de biz Shәkәrimning qoldanyp otyrghan úghymdaryna imanenttik taldau jasasaq, onda aqynnyng filosofiyalyq dýniyetanymyn aiqynday alamyz. Shәkәrimning shygharmalary hәkimdik dýniyetanymnan tuyndap jatyr. Áriyne, Shәkәrim ózin ózi filosof dep eshqashan sanamaghan, tek filosofiyalyq oilargha synshy retinde óleng jazady. Sonymen qatar, ol ghylymnyng manyzdylyghyn, tarihtaghy adamnyng rolin, ómir men ólim, bolmys mәselelerin jәne jahandanudyng qaupin boljap, óz shygharmalaryna ózek etedi. Ol ertengi kýnde aqiqattyng oyanatynyna nyq sengen. Aqyn ózin sol bir qarbalas zamannyng әleumettik satysynyng biyik baspaldaghyna kóteruge tyryspady, tipti, óz zamanyndaghy din ókilderining - moldalardyng ekijýzdiligin bilgen Shәkәrim qajylyqqa baryp qaytqannan keyin qoja ataludan da bas tartady. Shәkәrimning búl әreketin auyldastary týsinbeydi, al bizding búdan bayqaytynymyz - Shәkәrimning ishki jan dýniyesining adamy tәkәpparlyq pen mansapqorlyqtan taza bolghandyghy.

Shәkәrim sol kezdegi filosof-oyshyldardyng iydeyalaryna filosofiyalyq syn kózqaras qalyptastyra otyryp, Abaydan alghan ónegesin jetildire bildi. Zaman aghymyna qayghyra qarap, búl dýniyeden poeziyanyng quatymen transsendentaldy kenistikke shyghu mýmkinshiligin aldy. Aqynnyng bolashaq úrpaghynyng ertengi kýninen ýlken ýmit kýtkenin biz kelesi ólenining mazmúnynan bayqay alamyz:
Men ótermin, ketermin,
Joqtarsyng meni bir kezde.
Jәrdemim tiymes, ne etermin,
Bekinem osy bir sózge.
Maqsatyng qaysy, dosyng kim,
Osynyng týbin shyn kózde...
Adam ómiri jalghan jәne qysqa ekenin aita otyryp, ózining adamdyq mindeti - ónege etuge, jol kórsetuge, «dos jylatyp aitady» degendey, shyndyqty aitugha bet búrady:
...Kýidire túryp shydatpay,
Kóre túryp jayyndy,
Kim aitady, men aitpay,
Senderge endi uayymdy.
Shәkәrim, qazaqtyng aqyndyqtan órbip jatqan filosofiyalyq dәstýrining layyqty jalghastyrushysy retinde, filosofiyalyq poetika men poetikalyq filosofiyany qatar alyp jýrgen jan. Poeziyany mәngilik deydi. Nege? Óleng sózi nemese shyn poeziya oy tolghau retinde bolmystyng qúdyretti kenistiginen - Qúday әleminen jaralatyn siyaqty kórinedi.

Poeziya - jannyng beynesi, Qúdaydyng bergen demining kórinui. Aqynnyng poetikalyq shygharmasyn talday otyryp onyng jan dýniyesining týbine jetkendey bolasyng nemese aqyn bolmysty poeziya tilimen beynelegen sәtte ózining jasyryn jatqan syryn jariyalay bastaydy. Sonymen qatar, aqyn jer betindegi jalghan dýniyeni poeziya arqyly mәngilikke ainaldyrady.

Martin Haydegger aqyndyqtyng astarynda shyn ghylym jatyr dep eseptegen bolatyn: «Ghylym batys órkeniyetining eng joghary ýlgisi bolsa da, óz sipatynda ghylym tarihtyng sony «bolmystyng sónui» europalyq nigilizmning qorytyndysy. Bolmysty oilau ghylymnyng nigilizmine tosqauyl jasaydy, tek poeziya ghana bolmysty zatqa ainaldyrudy toqtata alady, sóz mәni tehnikalyq manyzgha ainaludan nemese biylikting zatyna ainaludan saqtaydy.» Shynynda da, poeziyada bir qúpiya jatqany ras, sondyqtan býgingi kýnde jyrau, aqyndardyng shygharmashylyghyna erekshe kónil bólgen jón. Óitkeni әr aqynnyng tabighatynda aqiqattyng sәulesi jarqyrap túr, poeziyany tek әdeby janr salasy dep qarastyru ghylymnyng zamanyna say kezekti adasularynyng biri siyaqty.

«Aqyndar shygharmany erekshe tylsym jaghdayda jaratady» - dep alghash aitqandardyng biri Platon bolatyn. Keyinirek ol tylsymdy shygharmashylyq shabyt dep atap jýrmiz. Poeziyanyng negizinde jatqan qúpiya ereksheligin aiqynday otyryp, kórkem shygharmashylyqtaghy tylsymdyqtan beysanalyqtyng rólin belgilegenderding ishinde Platon alghashqylardyng biri bolatyn: «Shygharmashylyqqa ýiretu mýlde mýmkin emes, sondyqtan da adamdy tek daghdylandyrugha ghana bolady. Onyng kórkem shygharmashylyq tújyrym kózqarasy, shabyty mistikalyq minezge iye. Óz-ózinen úmytta bolu, oy ghaniybetin tanu barysynda aqyn shuaqtanghna úqsaydy» degen.

Shygharmashylyq әreketting oi-sanadan, tanym qabiletinen tys boluyn Imannuil Kant ta bayqaydy: «Suretshi shabyt sәtinde «erkindik әleminde» - bolatynyn aita otyryp, onyng - oitanymy qúdiretti kýsh ruhyna ie bolady, batady. Tanym, ónerding qúdiretti qasiyeti bolghandyqtan danyshpan sol tanym kenistiginde ghana payda boluy mýmkin, al ghylym salasynda sanagha sýiengen adam tek daryndy (talantty) adam ghana bola alady. Estetika әlemindegi shabyt mәselesinde kýmәndanular, týpki oidyng kýmәni bolghany siyaqty qalyptasqan. Shygharmashylyq shabyttyng jemisining jenildigi, týiini, apriorly týrde qalyptasqan Qúdaydan berilgen sananyng qasiyeti nemese shygharmagha ainalghan tiyanaqty enbekting sapaly nәtiyjesi - poeziya», - degen.

Abaytanu isine qomaqty ýles qosqan ghalymdardardyng biri M. Myrzahmetov: «Gumanizm iydeyasyn jýzege asyru adamzattyng mәngi mәselesi bolghan", - deydi. "Jeke túlghanyng sanany jetildru barysyndaghy kýresi, adamgershilikting tútastyghyn jýzege asyruy, iygilikti әreketteri turaly pikirtalastar әr uaqytta ýzdiksiz qalyptasuda. Ár elding jәne әr uaqyttaghy gumanisterding pikiri boyynsha, әlemning eng qúdiretti, eng qúndy dýniyesi adam ekeni kýmәnsiz. Sondyqtan da әr dәuir oishyldarynyng uaqyty men zamanyna say, qabileti men tanymyna baylanysty basty mәselesi: «Qanday negizgi belgilerine baylanysty adamnyng qadir-qasiyeti ólshenedi?». HIH ghasyrdyng qarsanyndaghy úly oishyl Abaydy jas úrpaq zamanyna say qanday qúdiretti adamgershiliktik qasiyetter bolu kerek degen súraqtar qinady»

HH ghasyrdyng basynda ómir sýrgen orys filosofy Lev Shestovty Shәkәrimning zamandasy desek bolady. Sol: «Filosofiyanyng negizgi maqsaty jaybaraqattandyru emes, kýmәndandyru degen eken. Sol siyaqty, tirlik kýibenimen, "mal tappaq" qamymen mәngilik ómir sýretindey bolyp jýrgen pendeshilik astamshylyqqa ara-arasynda ekzistensialdy mәnder turaly eske salyp otyru da kerek bolar, sirә?! Ekzistensializmning basty maqsaty - adamnyng joghaltqan dýniyesin bayandau. Ádette adam materialdy emes qúndylyqtardy jenil joghaltyp alady jәne onyng joqtyghy, bos oryny turaly mazasy ketpeydi, óitkeni bizding ghasyr materialdy qúndylyqtardy birinshi oryngha qoyghan ghasyr, onyng ar jaghynda ruhany qúndylyqtar jetimsirep qalghan kýide kórinedi.

Sonday jaybaraqat pendeshilik kónildi astan-kesten etetin ólim mәselesine qatysty Shәkәrim kóp syr shertken. Osy orayda myna joldargha zer salyp ketken jón bolar.
Endi ómirding qyzyqty qay arasy,
Ólimdi oilap sine me ishken asy?
Shәkәrimning filosofiyalyq lirikasyn taldau onaygha týspeydi. Onyng astarynda ekzistensializm de jatyr, futurizm elementteri mol, filosofiyalyq antropologiya, aksiologiya da bar, diny filosofiya jәne sopylyq saryn, psihologiya da - san sala bar...
Tabighy zang - ótkendi jana synau,
Jamanynan jiyrenip, jaqsyny únau.
Dәleldeuge ólgen song kelmes tilim,
Tirligimde aitatyn sózim mynau:
Synau qiyn bireudi jayyn bilmey,
Ketpe ómirin, ortasyn kózine ilmey.
Auyr jýk arqalaghan jolaushygha,
Jaghada jýksiz túrghan jansha kýlmey.
Shәkәrimning óleninen shyghyp otyrghanday, qanday da bolmasyn taldau, syny kózqarastar әr uaqytta astarly boluy shart. Shәkәrim dýniyetanymyna, onyng bilimine kónil bólu Shәkәrimning kózi tiri kezinde-aq oryn alghan bolatyn. Mysaly, Álihan Bókeyhanov, Jýsipbek Aymautov, Múhtar Áuezovterdi atap ketsek te jetkilikti. Shәkәrimning shygharmashylyghyna degen yqylastyng qayta oraluy últtyq sana-sezimning oyanuymen qatar jýrip otyr. M. Maghauiyn, Q. Múhamedhanúly syndy el azamattarynyng aqynnyng úrpaghyna qayta oraluyna at salysqandyghyn aita ketu kerek.

Segiz qyrly bir syrly Shәkәrimning ómiri ótken ghasyrdyng basynda adasqan oqtyng kesirinen ýzildi. Al onyng bolashaq taghdyry bizding qolymyzda - ony «qaytalay óltirip almay», oishyl aqynnyng san syrly mol múrasyn úrpaqtan úrpaqqa terendigin asha bilip, bayyta jetkizu - bizding mindetimiz. Onyng filosofiyalyq mәtin múrasyn zerdelegende mәsele Shәkәrimge ekzistensialist dep at qoi-qoymauda emes, mәsele jan-jaqty azamattyng tereng shygharmashylyghyna tәn býkilәlemdik ýrdisterdi kórsete otyryp, onyng ózining múra etip qaldyrghan sózderin qoldana otyryp, "mútylghan filosofiyasyn" negizdeu.

Mútylghan psevdoniymin taldaugha at salysqandardyng biri professor ghalym Túrsynbek Kәkishev «Qaskóilikti jengen azamattyq» degen maqalasynda bylay dep jazady: «Mútylghan» degen atauda azap-beynet te, mýjilip sharshau da, qamyghyp qan jylau da, shyghar jol, jútar aua taba almaghan jannyng batpanday qayghy-qasireti de, eline sózin ótkize almaghan ókinishi de, shart synghan namys ta bar dep tapqan jón. Ózine-ózi erikkennen búralang at qoymas bolar». Shynyndy, Shәkәrim shygharmalarynyng týp mәninde qayghy, azap, el bolashaghy ýshin qynjylu jatyr. Biraq elden soqqygha úshyradym dep elden bezse, onda ol Shәkәrim bolmas edi.
Shәkәrim aq pen qarany aiyra alghan, kózi ashyq erikti adam, zamanymen birge solqyldamay, ózindik әlemin jaratqan jan. Gharifolla Esim «Mútylghan» filosofiyasy» degen maqalasynda Shәkәrimning elden bezuining mәnin bylay dep anyqtaydy: «Shәkәrim ómir filosofiyasy haqynda tek óleng jazumen shektelmey, sanasyndaghy sansyz súraqtargha jauap izdep, sonau Mekkege baryp qaytqan. Ol búl saparyn tek qajylyqqa qana baghyshtamaghan, ózine-ózi qoyghan súraqtaryna jauap izdegen. Súraqtaryna tolyq jauap tappay qapa bolady. Sóitip Shәkәrim oy dertine úshyraydy. Elden bezip, onasha jer izdeydi»

Kezinde Kierkegordyn: «ruh adamy bizge qaraghanda ózimen-ózi jeke qalghandy jaqsy kótere alady, al biz bolsaq, kersinshe, toptan tys kýn kóre almaymyz, kóppen pikir almaspasaq túnshyghamyz, mýjilemiz, kópting pikirimen bólispesek ólemiz» degenindey, rasynda da, aqyly toly, imany dúrys adam jeke jatyp әreketining dúrys әdisin oilastyrady, ózining jauapkershiligin moyynday otyryp, joba-josparyn jasaydy. Ol qoghamnyng pikirinen, qyspaghynan arylu arqyly shynayy tirshilik ete alady. Demek, Shәkәrimning «mútylghany» mýjilu de emes, azap-beynet shegu de emes, búl býrkenshik attyng astarynda tereng ruhany mәn jatyr.
Shәkәrim shygharmalarynda el neni úmytty degen súraq qoyylady? El imandy úmytty, el adamshyldyqty úmytty, el izgilik pen újdandy úmytty, namysy men jigerin úmytty, ghylym dep adaldy emes, u ishti, adamgha tәn jomarttyqty úmytyp, birezuge ainaldy, partiya quyp adasyp ekijýzdilikke úshyrady, aita berse qoghamda jatqan qasiret kóp dep tújyrymdaydy. Mútyludyng taghy da bir qyry onyng adamzattyng sanasynan tys qalghan әlem - kóz de, qúlaq ta kóre almaytyn, tek jýrekpen qana sezetin әlem turaly sóz etetindigi. Shәkәrim:
Kóz, qúlaq, qol, múryn, til - bәri aldaydy,
Tetigi - taza aqylmen ólshep synau!

Álemning qirauy, qúndylyqtardyng ydyrauy, haos, mәnsizdik, ýmitsizdik - mine, ekzistensializmning dәstýrli motivteri osylar. Biraq Shәkәrim osynshama qapyda qalu jaghdayyna úshyramaydy. Onyng týsiniginde adamy әlemdi jaratatyn da, qiratatyn da adam, demek, qúndylyqtardyng ydyrauyna sebepker de adamnyng dәl ózi. Shәkәrimning qaghidasy boyynsha, «bәrin tapqan taza aqyl». Ol mәnsizdik degen úghymdy qoldanghan emes, óitkeni adamzattyng jaratylysynyng ózi bastapqy mәnning ornauymen baylanysty. Adamnyng mәni - iman, imannyng mәni - tanym.
Shәkәrim bas kózin teristey otyryp, jýregining ymbylyna bet búrady. Ol jýrekting syryna sengen, basqa aqpar berushilerding bәrinen bas tartyp, olardyng bergen aqpary yqtimal dep týsingen. Shәkәrim aq jýrekting jolyna týse otyryp, elinin, tipti, adamzattyng basynan keshken adasularyn sezinedi. Qalay desek te, mútylu - naqty joba, ol arman emes jәne kezdeysoq esim de emes. Shәkәrim ólenderin oqy otyryp onyng eshqashan armandamaghanyn kóremiz, ol esh uaqytta el qasiretin kórip mýjildim degen emes, qashanda bolashaqty jobalap, tughan elining jarqyn bolashaghynyng baryna senimdi bolghan.

Paydalanylghan әdebiyetter tizimi
1. Eleukenov Sh. «Armysyz, Shәkәrim agha!». Shәkәrimtanu mәseleleri. 2-tom. Almaty: «Rariytet», 2007 j.
2. Nisshe F. Rojdenie tragadiy iz duha muzyki. Pol. Sobr.soch. M.: 1912 t.1 -s.124
3. Aqtolqyn Qúlsariyeva. HH ghasyrdaghy Batys filosofiyasynyng tarihy. Almaty: «Qazaq uniyversiyteti», 2001.
4. Kossak E. Ekzistensializm v filosofiy y liyterature. Moskva 1980. - 360 s.
5. Shәkәrim Q. Imanym. Almaty. «Arys» baspasy, 2000. - 321 bet.
6. Stavsev S. N. Vvedenie v filosofii Haydeggera. Sankt- Peterburg 2000. - 192 s.
7. V. A. Kodrashev, E. A. Chichina. Etika-Estetika. Rostov-na-Donu «Feniks» 1998.
8. Myrzahmetuly Mekemtas. Voshojdenie Muhtara Auezova k Abai. Almyty. «Sansat», 1994.
9. Shestov L. Apofeoz bez pochvennosti. Leningrad 1991. - 216 s.
10. Esim Gh. «Mútylghan filosofiyasy». Shәkәrimtanu mәseleleri. 3-tom Almaty: «Rariytet», 2007 j.

Aqtolqyn Qúlsariyeva
filos.gh.d., dosent, mәdeniyettanushy
Jetibaev E. J.
Semey memlekettik medisina
akademiyasynyng oqytushysy.