(Ángime)

Ahau, dýnie jalghan...

Aqan seri.

Týs aughan kez. Aua shynyltyr ayaz. Tútasqan qaraqoshqyl zengir aspan, enseni basyp-janshyghanday sústy. Zәnkiygen bes qabatty ýiding ortanghy kireberisinen shyqqan, onghan shýberektey appaq, qanghajaqtay qaghylez shal belin jazyp, tónirekke kóz sýze qarady.  Tysqa shyqpaghaly bes-alty kýn bolypty. Taza auany qúshyrlana jútty. Aryraqta aqqala soghyp, bes-alty bala jýr. Arasynda alysyp-júlysyp qoyady.

– Alansyz balalyq-ay! – dedi qariya búldyr-búldyr saghymday, artta qalghan bal kýnderin eske týsirip.

Biyl elordada qar qalyn. Kýnara qalta telefonyna Atbasar, Qaraghandy, Kókshetau, Kereku baghytyndaghy asfalit jol jabyq degen habarlama kelip jatady.

Qústyng úyasynday eskileu ýide kempiri ekeui neshe jyldan beri túryp keledi. Ýlken úldyng shanyraghy bólek, ýilengen song búlardyng qolynda bir jylday túrdy da, ipotekagha ýy alyp bólek shyqqan. Qazir osy qalada, al kenje qyzy kýieuge shyqqannan beri Qostanayda túrady.

Kempiri ekeuining zeynetaqysy kýnkóriske jetedi. Shýkir Allagha!..

Ana kәriyalar ýiindegi qarttardy da kórip jýr ghoy. Olarmen salystyrghanda tirlikteri kósh ilgeri. Biraq bas auyryp, baltyr syzdaghanda kindikten órbigen balanmen birge túrghan jón eken. Oiy osy saualgha tónirektegende jýregi ezile shanshyghanday, kónili jabyrqap sala berdi. Aduyndy, tasyr minezdi kelinning qolyna qaratpasyn... Bos belbeu, ez úl sonyng aitqanyn istep, aidauyna kónedi. Tyndamay qayda barady?!. Óz qolyn ózi kese me?!.

Ótken jyly jazda qan qysymy eki jýzge deyin kóterilip insulit alghaly qatty qorqatyn boldy. Týske deyin bolmasa, keshke taman jalghyz-jarym  alysqa úzamaydy;  ayaqtary  dirildep, qúlap keterdey zәre-imany úshady. Osy jaghdaydy jaqsy  biletin kempiri «әketip bara jatqan sharuang bolmasa, ýide tynysh otyr» dep qúlaghyna әbden qúighan.

Qariya ózi erekshe jaqsy kóretin nemeresi Daniyardyng qolqasyn oryndaugha ayaq astynan jinaldy.

As ýide keshki astyng qamymen qybyrlap jýrgen kempir otaghasynyng ýiden shyghyp bara jatqanyn angharmay qaldy ma, ýn qatqan joq...

– Assalaumaghaleykum, Qúseke? – Zeynetker bolghanymen, qúrylys mekemesinde qarauyl bop  әli júmys isteytin kórshisi Baybol eken. Elpelek qaqqan, aqkónil kisi. Jaz kýnderi kýnde keshqúrym aulada jolyghyp, әngime kórigin qyzdyratyn.

–Uaghaleykumassalam! – dedi qos qolyn úsynghan qariya.

– Kópten  kórinbeysiz... Keshe ghana sizdi eske aldyq. Ýiinizge kirip shyghayyn dep oilaghan edim... Jol bolsyn!.. Qayda tarttynyz?!.

– Student nemeremning qalta telefonyna aqsha salayyn dep...

– Balamysyng degen... Atasynyng pensiyasyna jarmasat desenizshi?!.

– Bolmashy   stiypendiyasyn júmsap qoyatyn shyghar... Grantqa oqidy...

– Áke-sheshesine aitpay ma?

– Kim bilet...  Bir-eki myng tengede túrghan ne bar, tәiiri?!. Atasynan almaghanda, kimnen súraydy qúlynym...

– Bayqap jýriniz, kóshe kók tayghaq!..

– Qarashy, tayaghymdy ala shyqpay... Jә, birdene ghyp jetermin.

Kenet qariyanyng qalta telefony shyrylday jóneldi.

– A... iyә-iyә, sensing be, balapanym?!. Bara jatyrmyn... Shyday túr qúlynym... Qazir salamyn, qazir...

Jaqyn mandaghy «Gýljan» sauda ýiine bet týzedi. Sol tústaghy ensiz, tar

kósheden tayghanaqtap zorgha ótti. Abyroy bolghanda avtomashinalar jýre qoyghan joq. Birinshi qabattaghy terminaldan nemeresining qalta telefonyna eki myng tenge salyp, kidirmey keri qaytty.

Búl joly әlgi jolmen jalghyz jýruge jýreksinip, bireu-mireu óter dep jaltaqtay jan-jaghyna qarap túrghan. Qasynan ótip bara jatqan domalanghan jas kelinshekke:

– Myna jerden ótkizip jibershi, ainalayyn, - dedi jalyna ótinip.

-Keliniz, qoltyghymnan ústanyz, – degen jas әiel kәriyany sýiemeldep, keng kóshege deyin jetektep alyp keldi.

– Rahmet, Alla razy bolsyn! – Kәriya alghysyn jaudyryp algha attay bergen. Álgi әiel onshaqty qadam úzaghan song qayyrylyp keldi de:

– Ata, úyaly telefonym joq,  alsanyz, qaytarynyz, - dedi qabaghyn týiip.

– Ne aityp túrsyn, qyzym?!.

– Siz úrlap aldynyz!.. Ol endi... anyq...

– Týkke týsinbey túrmyn... Ayaghymdy azar alyp jýrgen adammyn...  Sau bolsam, ótkiz dep jalynam ba saghan?!.

-Mәsele ushyqpay túrghanda jyldam qaytarynyz! Áytpese polisiya shaqyram.

– Apyrym-ay, ne dep túrsyng jarqynym?!.

– Óitip mәimónkelemeniz... Jýriniz tez...

– Nege ashulanasyn?!. Mening telefonymnan óz nómirine qonyrau soqshy, kóreyik.

– Kýieuime habarlayyn әueli. - Kelinshek ózine mәlim nomerdi tere bastady. Arghy jaqtan jauap bolmady.

– Ayttym ghoy, óz telefonynyzgha qonyrau shalynyz dep.

Kelinshek kýieuine qonyrau shalyp sóilesti.

Kóp úzamay jas әielding kýieui; jyp-jinaqy kiyingen, symbatty jigit aghasy keldi. Kәriya bolghan jaghdaydy retimen bayandady.

– Sapagýl-ay... osynday minezindi qashan qoyasyn?!.. Aytyp túrghanyng - jala, - dedi beti qyzaryp. – Syrqat adam eken!.. Qan qysymy joghary kórinedi!.. Onyng ýstine insulit alghan...

– Alsa qayteyin?!. Endeshe bireuding zatyn úrlamasyn!..

– Úyat bolady?!. Úry adamgha úqsay ma, qarashy týrine!..

– Adam alasy ishinde! Adaldyghyn qaydan bilesin?! Kóripkelsing be?!  Ayghaghyng bar ma dәleldi...

– Obal ghoy?!.

– Tәjikelesip qaytemiz!.. Áne-e, polisiya kele jatyr!.. Aq-qarasyn ajyratar, – dedi qasarysqan kelinshek.

Kәriya polisiyagha bolghan oqighany tәptishtep týsindirdi. Qaltasyndaghy zattaryn; jeke kuәlik, aqsha salghan әmiyan,  kózildirik pen dәrilerin  shyghardy.

– Áli de oilanshy, – dedi kýieui júbayynyng qasyna kelip. – Rayynnan qaytarsyn.

Kózderi ashudan shatynaghan jas әiel tyndaghan joq, otyryp aryz jaza bastady.

– Ata,  sóge jamandamanyz!.. Shaghym týsken song bolghan oqighany tekseru, bizding mindetimiz, - dedi agha leytenant.

«Maghan ashulanugha bolmaydy, shydayyn!..»

Osy sózderdi ishinen qaytalay berdi, qaytalay berdi qariya.

Sabyrly, ústamdy bolugha qansha  tyrysqanymen, kózi qarauytyp, jýregi qatty soghyp, ózin-ózi mengere almay barady.

Aqsary kelinshek bir kezde ornynan túryp kelip:

– Ata, men aryzymdy qaytaryp aldym, - dedi eshnәrse bolmaghanday jaybaraqat.

– Týsingenine rahmet!..

Kenet qariyanyng dauysy dirildey shyqty:

-Men jazam endi aryzdy!..  Ar-úyat aryzy ol!..  Adamshylyqtan attaghan adamgha aitylar nala!.. Kópe-kórineu bopsaladyn!.. Ardan bezgen alayaq, úry-qary boldym men!.. Eskertudi elemey, tasyr minez tanyttyn!..

Qariya jýregin ústap shókeley otyra ketti... Erkinen tys kirpigi aiqasty....  Apyrym-ay, dauyl sogha ma uildep. Qaltyrap nege tonady?!.  Mynau kim?!. Balasy  ma jýgirgen.  Nemeresi – Daniyar ghoy?!. Áldeqaydan... alystan... talyp  jetken aiqay-shu:

– Jedel jәrdem!.. Jedel jәrdem shaqyryndar!.. Tez bolyndar!..

Qan qysymy jogharylap, qarauytty janary. Apyrym-ay, ne boldy, tónirek nege qaranghy?!. Úshyp qayda barady, qaydan kelgen әkesi?!. Shaqyra ma qol búlghap!.. Alasapyran dýn-dýniye... Áuelep ketti-au, qalyqtap...

Ersili-qarsyly ótip jatqan júrt sol eki arada jinalyp qaldy. Bireuleri әuesqoylyqpen kóz tikse, endi bireui mýsirkey qaraydy.

«Kýzetshi» degen jazuy bar uniforma kiygen shiykil sary jigit aiqay saldy:

– Dәriger kele jatyr!.. Jol berinder halayyq!..

Abai.kz