Jer betinde 2 mynnan asa (keybir dereketer boyynsha 3 myngha juyq) últtar men etnostar, úlystar bar eken. Al Jer sharyndaghy memleketter sany bar bolghany 193, yaghny 200-ge juyq. Álemdegi últtar men úlystardyng 10%-gha juyghyna ghana óz memleketin qúryp, derbes, tәuelsiz tirshilik etu baqyty búiyrghan. Shýkirshilik, biz – QAZAQTAR, sol baqytty 10%-dyng ishindemiz, 193 memleketting alghashqy 50-ining qataryndamyz. Endi aldynghy 30 memleketting qataryna úmtyludamyz. Osynyng bәrine de shýkirshilik.

Ata zanymyz – Konstitusiya elimizdin, memleketimizding altyn dingegi. Qazaqstan azamattarynyng kýndelikti ómirindegi arqa sýieytin tiregi, ómirdegi baghytyn kórsetetin baghdarshamy; bizding qoghamdaghy nening jaqsy, nening jaman ekenin, nening dúrys, nening búrys ekenin kórsetip túrghan ar-ojdan, úyat-namys, qúqyqtyq-adamilyq tarazy.

IYә, qoghamdaghy eng basty tarazy. Týptep kelgende, Ata zanymyzdy bilmeu – eshkimdi de el aldyndaghy, qogham aldyndaghy jauapkershilikten bosatpaydy. Sondyqtan Konstitusiyamyzdyng túghyrnamalyq qaghidattaryn bilu, bilu ghana emes, janymyzben, sanamyzben tereng týisinu barlyghymyzdyng boryshymyz, әri paryzymyz der edim.

Konstitusiyanyng yqpaly bizding qoghamymyzdyng barlyq týkpirinde birdey boluy kerek. Kýndelikti tirshilikte onyng túghyrnamalyq qaghidattary saqtalynyp, oryndaluy mindetti. Odan auytqushylyq bolghan jaghdayda, qoghamda ótkir mәseleler payda bolady.

Búl rette Konstitusiyanyng myzghymastyghy elimizdin, qoghamymyzdyng immuniyteti deuge tolyq negiz bar. Men – biologpyn. Mening biletinim – aghzadaghy kez-kelgen auytqushylyqtar men stresster onyng immundyq jýiesining nyghangyna alyp kelmeydi. Al tiri aghza әlsirep, qajidy. Álsirep, qajyghan aghza (organizm) auru-syrqaugha tóze almaytyn, әljuaz bolyp qalady.

Qogham da tiri aghza siyaqty. Konstitusiyanyng túghyrnamalyq qaghidattarynyng saqtalmay, búzyluy men búrmalanuy da qoghamda ótkir jaghdaylar men stresster, qarama-qayshylyqtargha alyp kelui mýmkin. Sondyqtan, Ata zanymyzdy údayy jadymyzda ústap jýrgenimiz abzal.

Tipti, Konstitusiyamyzdy kýndelikti úlyqtap, madaqtap, onymen maqtanyp jýrgenimiz jón der edim. Kýndelikti! Túraqty! Údayy! Úlyqtap! Madaqtap! Maqtanyp! Sebebi, ol – QAZAQTYNG Ata zany, QAZAQTYNG Konstitusiyasy. «Ózindi ózing jattay syila, jat janynan týnilsin», - demeushi me edi qasiyetti dana babalarymyz?!

Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev «Bolashaqqa baghdar: ruhany janghyru» atty baghdarlamalyq maqalasynda bylay deydi: «Ájeptәuir janghyrghan qoghamnyng ózining tamyry tarihynyng tereninen bastau alatyn ruhany kody bolady. Jana túrpatty janghyrudyng eng basty sharty – sol últtyq kodyndy saqtay bilu. Onsyz janghyru degenimizding qúr janghyryqqa ainaluy op-onay».

Búl rette, Konstitusiya – Ata zanymyz – Últtyq Kodtyng ózi degen ústanymdamyn. Últtyq kodtyng negizgi ýshtaghan túghyry – Dil, til jәne jer dep alatyn bolsaq, Ata zanymyzdyng da ýsh anyq, qúndylyghy da osy qasiyetti úghymdar.

Sózimiz dәleldi bolu ýshin Konstitusiyanyng mәtininen ýzindiler keltireyik, artyq bolmas:

- «Biz, ortaq tarihy taghdyr biriktirgen Qazaqstan halqy, bayyrghy qazaq jerinde memlekettilik qúra otyryp...» (Kirispe);

- «Qazaqstan Respublikasy ózin demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket retinde ornyqtyrady, onyng eng qymbat qazynasy – adam jәne adamnyng ómiri, qúqyqtary men bostandyqtary» (1-bap, 1-tarmaq);

- «Memlekettik biylikting birden-bir bastauy – halyq» (3-bap, 1-tarmaq);

- «Jer jәne onyng qoynauy, su kózderi, ósimdikter men januarlar dýniyesi, basqa da tabighy resurstar memleket menshiginde bolady...» (6-bap, 3-tarmaq);

- «Qazaqstan Respublikasyndaghy memlekettik til – qazaq tili» (7-bap, 1-tarmaq).

Yaghni, osy qasiyetti úghymdardyng túghyrnamalyq orny men qasiyetti mәn-mazmúny Ata Zanymyzben aiqyn belgilengen, bekitilgen. Bizding Últtyq kodymyz – ol Konstitusiya.

Al endi Ata zanymyzdyng negizgi túghyrnamalyq qaghidattaryn kýndelikti ómirde saqtap, qadaghalap jýrmiz be? Oilap, oilanyp jýrmiz be? Osy jaghyna azdap kóz salayyqshy.

Konstitusiyamyzdyng negizgi túghyrnamalyq qaghidattarynyng biri – birtútastyq (unitarnosti). Konstitusiyanyng eng jogharghy zandy kýshi bar jәne elimizding býkil aumaghynda ol tikeley qoldanylady (4-bap, 2-tarmaq).

Birtútastyq qaghidaty tek aumaqtargha ghana emes, memleketimiz ben qoghamnyng barlyq salalarynda da tikeley qoldanyluy tiyis ekeni kózge úryp túrghan aqiqat. Ásirese Ýkimet pen Parlamentting júmysynda búl qaghida mýltiksiz oryndaluy kerek edi.

Ókinishke oray, olay bolmay túrghan, birtútastyq qamtamasyz etilmey túrghan jaylar bar ekeni anyq. Birtútastyq qaghidaty tolyq oryndaluy ýshin memlekettik qúqyqtyq birtútastyq boluy kerek siyaqty, yaghny birtútas «oyyn erejesi», nemese standarttar boluy shart.

Men – biologpyn, sondyqtan qúqyqtanu men sayasattanudyng teoriyalyq mәseleleri men qyr-syrlaryna qanyq emespin. Mening pikirim qate boluy da mýmkin. Mýmkin. Biraq kózge anyq kórinip túrghan jayttardy aitpasaq bolmas.

«Kórgen kózde jazyq joq», - demeushi me edi. «Aytpasa – sózding atasy óledi», - degen de bar. Osy rette aitpaghymyz – býgingi tanda Elimizdegi bilim salasynda birtútastyq búzylghan.

Bilim-ghylym salasynda memlekettik birtútas sayasat jýrgizetin Ministrlikke Medisinalyq uniyversiytetter, Agrarlyq joghary oqu oryndary, әskery joghary oqu oryndary, sonday-aq salalyq kolledjder baghynbaydy. Salalyq ministrlikterde tiyisti bilim-ghylym departamentteri ainalysady olarmen.

Sonymen, Bilim jәne ghylym ministrligine JOO-nyng tek bir bóligi, orta mektepter ghana qaraytyn bolyp qaldy. Biraq, orta mektepter men JOO-nyng ishinde arnayy Zang aktilerimen anyqtalghan Bilim jәne ghylym ministrliginde bekitilgen bizding memlekettik standarttarymyzgha baghynbaytyn qúqyghy bar mekemeler bar ekeni de ras. Ózderining kýndelikti júmystaryn Kembridj siyaqty sheteldik uniyversiytetterding talaptaryna sәikes jýrgizetini de kópke mәlim dýniye.

Áriyne, bizding bilim salasyndaghy standarttargha syn az aitylmaydy. Desek te ol talaptar bizding qúqyqtyq jýiemizge sәikes jәne Konstitusiyanyng túghyrnamalyq qaghidattaryna negizdelgen. Al Kembridj uniyversiytetining talaptary Úlybritaniyanyng qúqyqtyq jýiesine negizdelgendigi aitpasa da týsinikti.

Bәlkim, bilim jәne ghylym ministrligindegi túraqtalghan dau-damaylardyng basty sebebi osynda bolar. Birtútastyq qaghidatynyng qatang saqtalmauy basqa salalarda da bar siyaqty. Oghan da kóptegen mysaldar keltiruge bolady.

Al bizding Ata Zanymyz – altyn dingegimizding talaby boyynsha biz birtútas (unitarly) elmiz. Yaghni, bizding elimizde tek Qazaqstannyng ghana zandary júmys istep, talaptary oryndaluy kerek.

Qasiyetti, dana Búqar jyraudyn:

«Jar basyna qonbanyz,

Dauyl túrsa, ýy keter.

Jatqa tizgin bermeniz,

Jalamenen bas keter» - degen ósiyetin úmytpasaq eken.

Alandaushylyq tudyryp, tang qaldyratyny – Ýkimetting de, Parlamentting de Zang aktilerin qabyldaghan kezde birtútastyq qaghidatyna asyghys, ýstirt qarauynda. Búl túrghydan alghanda Parlamentte Konstitusiyanyng túghyrnamalyq negizin, qaghidalaryn qorghaytyn fraksiya qúru kerek siyaqty. Ata zanymyz – Konstitusiyany úlyqtaytyn sayasy partiya, tipti memlekettik organ qúratyn jaghday da pisip jetilgen synayly.

Búqar jyrau aitqanday:

« ...ynshy tilek tileniz,

Toqsandaghy qart baban,

Topqa jayau barmasqa» – degendey bolyp túr.

«Últtyq qauipsizdik turaly» QR-nyng Zanynyng 2-bap 3-tarmaghynyng talaptary boyynsha Qazaqstannyng egemendik qúqyghyn taryltatyn halyqaralyq kelisim-sharttargha oryn berilmeui kerek. Basqa elderding Konstitusiyasyna negizdelgen qúqyqtyq jýielerding bizding elde oryn aluy egemendigimizding qúqyqtyq ayasyn keneytpesi anyq.

Mening ózim jaqsy kóretin ejelgi anyz-әfsana bar. Bayaghyda bir kisi bir danyshpangha kelip: «Baqyt degen ne?», - dep súrapty. «Baqyt degen aqyl-esi dúrys adamnyng qalypty jaghdayy emes», - depti danyshpan. «Esi dúrys adamnyng qalypty jaghdayy ne?», - depti әlgi kisi. «Aqyl-esi býtin adamnyng qalypty jaghdayy – uayym», - depti danyshpan.

«Baqyttyng biyik shyny – últty uayymdau» - degen de bar. Últty uayymdau degenimiz – Konstitusiyany oilau, úlyqtau. Onyng negizgi qaghidattaryn ústanu, qorghau. Sondyqtan, Ata zanymyzdy uayymdap jýreyik, aghayyn!

Konstitusiya – memleketting tólqújaty! Konstitusiya – Últtyq kod!

Núghman Aralbay, biologiya ghylymdarynyng doktory, professor

 Abai.kz