Ekonomikamyz ósti me, әlde óshti me?
Qazaqstan post-kenestik elder qatarynda damu jaghynan kósh bastady. TMD elderi ishinde kýnkórisi jaqsy el - Qazaqstan eken. Reseyding Ýkimettik saraptama ortalyghy jýrgizgen zertteuding qorytyndysy boyynsha, Qazaqstan ómir sýruge qolayly, damushy, tútynushylyq kórsetkishi eng joghary el dep kórsetilipti.
Búryn búl orynda Resey bolghan. Ekonomikalyq daghdarys etekten alyp, esin shygharghan Putiyn-Medvediev tandemi eldi tyghyryqtan alyp shygha alghan joq.
Sóitsek, byltyrghy jyly әrbir qazaqstandyq jeke bas qajettiligine 13,8 myng dollardan júmsaghan eken. Al Reseyde búl kórsetkish 11,9 myng dollar.
Osylaysha, halqynyng túrmys dengeyi jóninen Qazaqstan TMD-da birinshi bolypty.
Búl aqparat әleumettik jelige taray bere, aliternativti mazmúndaghy taghy bir qyzyq derek shyqty. Búl aqparatty "Exclusive.kz" sayty jazdy.
Onda kerisinshe, Qazaqstan halqynyng tútynushylyq dengeyi 2,4 payyzgha tómendegeni aitylady. Búl Últtyq ekonomika ministrligining 2017 jyldyng I-jarty jyldyghyndaghy kórsetkishter turaly bayandamasynda kórsetilgen eken.
Qazaqstandaghy JIÓ kórsetkishi 4,2 payyzy qúraghanymen, tútynushylyq dengey byltyrghy jylmen salystyrghanda 2,4 esege azayghan.
Ásirese ghylym men tehnika salasynyng mamandarynyng ailyghy men satyp alu mýmkindigi 25,5%-gha tómendedi.
Dese de, 2017 jyldyn I-jarty jyldyghyndaghy kórsetkish boyynsha Qazaqstanda ortasha nominaldy ailyq - 144,95 tiyndy qúraghan.
Eki týrli aqparat. Eki aqparat ta resmy derekkózderinen alynyp otyr. Al biz qaysysyna sengenimiz jón?
Iliyas Aqbay
Abai.kz