Júma, 27 Qantar 2023
Birtuar 6267 15 pikir 7 Qyrkýiek, 2017 saghat 09:21

Alash arysy - Altynbek

Altynbek Sәrsenbayúly – ózi qúrghan sayasy jýiening shengelinen shygha bilgen (der kezinde) biregey Túlgha edi...

 Túlgha… Keyde, osy bir anyqtamany retti, retsiz paydalanyp, qúnyn týsirip aldyq-au dep oilaymyn. Degenmen, Túlghanyng kesek bolmysy, biyik adamiy-parasat payymy ózgelerden erek keletinin esten shygharmaghan abzal. Mýmkin, búl - Jaratqannyng asa bir sheberligimen kelgen qasiyet shyghar.

Marqúm Altynbek aghamen jýzdesip ne dastarhandas bolghan emespin. Búl endi taghdyrdyng jazghany shyghar.

Bizde Túlgha kóp. Biraq, olar belgili-bir salanyng mayyn iship, jiligin shaqqandar ghana «Túlgha» sanatynda. (Ókinishti!) Olardy men, kәsibine sheber, júmysyn tastay etip jasaytyn -  «tehnarlargha» úqsatamyn. Kәdimgi, «sharuagerler». Mýmkin olar, qyzmettik manbasy boyynsha aqparattyq-iydeologiyanyng tetigin ústap otyrghan ne sayasy jýiening qyr-syryn mengergen «kóregen» shyghar. Biraq, olardyng azamat retindegi strategiyalyq, ne taktikalyq amaldaryn qogham kórip otyrghan joq. Ásili, qoghamgha sezilmeydi.

Myqty sayasatker bar, biraq, «bir qaynauy kem» ekeni kózge úryp túrady. Mýmkin, búl - minezding joqtyghynan ne prinsipting әlsizdiginen shyghar… Ol jaghy belgisiz. Qoghamnyng mýshesi retinde men de osy sanatqa enip bara jatqanday sezinemin (ózimdi).

Marqúm Altekeng turaly enbekterdi oqyp, derekti filimderdegi súqbattaryn qaraghanda, sayasy qayratkerding shynshyldyghy, tazalyghy, sengishtigi hәm bilimpazdyghy men kemel minezge bay ekendigin birden bayqaugha bolady. Eng bastysy, qazaqilyghy! Sondyqtan, qazaqy orta ýshin, qazaqsha oilap, últtyq dәstýrdi ústanatyndar ýshin tym qymbat Túlgha edi… Býgingi, әleumettik jelidegi shaghaladay shulaghan әsire últshyldar, jalghan Alashshyldar men qúlqynyn oilaghan eki jýzdi blogersymaqtardyng ortasynda múnday Túlghanyng ómir sýrui mýmkin emes-au degen oy eriksiz eske týsedi… Mýmkin, solay da shyghar…

Sayasy opponentterine qarata, ol - mening jauym. Búlarmen tek radikaldy týrde kýresu kerek degen birde-bir pikirin oqymappyn da, kórmeppin de. Mine, qazaqy dýstýrli diplomatiya degen qasiyetting qangha singendigin de osydan bayqaugha bolady.

2000 jyldardyng ortasy, men ýshin bir qyzyq kezeng boldy. Oqudy bitire sala, qaladaghy (Qyzylorda) Zang uniyversiytetine júmysqa túryp, oqytushylyqpen ainalysyp jýrgen kezim. Oblystyq telearnada («Últtyq» arnanyng filialy) jobam bar. Sol jyldary Parlament, Preziydent saylaularynyng basy-qasynda jýrdik. Birneshe ret Astanagha keldik. Memlekettik sayasat, biylik jýiesining sheshimderin búljytpay oryndap jýrgen qatardaghy «jauynger» boldyq.

Preziydent saylauynyng ýgit-nasihat júmystary boluy kerek. Birde, qaladaghy temir jol manyna shyqtyq. Altekeng marqúmdy onda kórmedim. Biraq, J.Túyaqbay bastaghan azamattar sonda jinaldy. Halyqtyng ystyq-yqylasy, qabyldauy erekshe boldy. Ásirese, jastar jaghy qiqulap, "Biz qoldaymyz", «Aq jol» algha!" degen saryndaghy úrandaryn aityp jatty. Basshymyz (sol kezdegi) «Aq joldyn» prinsipterin qoldaytyndyghyn jetkizip, aqparattyq materialdarymen bizdi tanystyrdy (kýshtep emes, әriyne). Esimde joq, әlgi gazetti oqy bastasan, maqalany ayaqtamay, ornynnan qozghalu qiyn edi… Ári qaray, «Jas Alashtaghy» sayasy mәlimdemeleri men azamattyq ótkir pikirleri arqyly marqúm Altekenmen tanysa (syrttay) bastadyq. 1 saghattyq ýziliste kitaphanagha kirip ketip, ruhtanyp shyghatyn edik.

Aytayyn degenim búl emes. Marqúm Altynbek Sәrsenbayúly sayasy jýieni qúrushylarding ishindegi eng belsendisi hәm «jauaptysy» boldy. Belsendiligin marqúm ózi súqbattarynda aitady. Pikirlerinen onyng elge adaldyghy men Elbasygha janashyrlyghyn anyq bayqaugha bolady. Biraq, «jauapkershilik» jaghynan kelgende, ózine «kóp alghysy» kelmedi. Múny, 2000 jyldardyng basyndaghy endi bastalyp kele jatqan «jemqorlyq» dәuirding sayasy jýiege dendep enip ketpeui jolyndaghy kýreste «qúrban» bolyp ketkeninen bayqaugha bolady (Áytpese, «sary qaryn» «aq jaghalylar» sapynda qazir de jýrer edi). Aytpaqshy, keyde oilaymyn, eger marqúm Altynbek Sәrsenbayúly biylik eshelonynda әli de jýrse, «Maylybaevshylar» shyqpas pa edi? (!) Kim bilsin? Qazir, M.Tәjindi (Preziydent әkimshiligi jetekshisining orynbasary) kórsem, Altekenning dәuiri kóz aldyma elesteydi…

Mening bir tanqalatynym, prinsiypi aiqyn adam – qyzmetting qanday biyik satysynda, mansabynda bolmasyn, oiyn ashyq aityp, búqpantalamay turasyn jetkizedi. Marqúm Altekeng kesek-kesek pikirlerin Qauipsizdik kenesining Hatshysy, ne Aqparat ministri bola túryp, eshkimge jaltaqtamay jetkize bildi. Qazirgilerdi elestetip kóriniz, kameradan qashady, ne diktafonynyzdy óshiriniz dep qarap túrady. Al, kóshede ýiine jayau qaytady (kóz boyashylyqpen). Múnday sayasy «eki jýzdiliktin» ne keregi bar? Kimge keregi bar?

Altynbek Sәrsenbayúlynyng "…Biylik kýsheyip, qogham tómendey berse, onyng arty memlekettik jýiening kýireuine» alyp kelui mýmkin" degen pikiri, rasynda, janashyrlyqtan tughan oily tújyrym edi. Byltyrghy, «jer» dauy, biylghy «26 bapty» eshkim úmyta qoyghan joq shyghar. Sonda bayqaghanym, 19 myngha juyq ýkimettik emes úiymnyng birde-biri naqty úsynys әzirlep, saualnama jasap, mәselening qauiptiligi jóninde jaq ashpady (Aytsa, aqparattyng bel ortasynda jýrip, estiytin edik). Kerisinshe, qoghamnyng bet-beynesi, azamattardyng pikiri әleumettik jelini «alansyz» jaulap aldy. Jelining «qyzuy» kóterildi. Qalay bolghanda da, Nazarbaev kele jatqan qauipting betin qaytardy! Aurudyng aldyn-aldy…

12 qyrkýiek, qazaqtyng bir tuar Azamaty, qogham qayratkeri hәm sayasy qayratker marqúm Altynbek Sәrsenbayúlynyng tughan kýni. Osy kýni, Altekenning abzal ruhy ýshin azamattyq pikirimizdi bildirip, tipti, oqu oryndarynda sayasy qayratkerding enbekterin talqylap, sayasy ghylymy ainalymgha engizip, sauapty hәm sauatty is jasasaq, el aldyndaghy pendelik boryshymyz óteler edi…

Jylda ótetin dәstýrli sharalardan habarymyz bar. Biraq, basqasha týrde, ózgeshe formada BAQ ókilderi arasynda jappay sporttyq-mәdeny nemese tanymdyq sharalar ótkizilse degen azamattyq úsynysymdy jetkizgim keledi. Aytpaqshy, ruhany janghyru ayasynda – elding erteni ýshin qúrban bolghan Altekendey túlghalar ýshin keshendi joba jasasaq, artyq bolmas! Núr ýstine, núr bolar edi… Mine, «núr» degen sózdi osyndayda qoldanu kerek!

Qúrmanәli Qalmahan, QR Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

 

 

 

 

 

 

 

15 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3051
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2056
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1872