Mýgedekterding basqa qogham mýshelerinen esh aiyrmashylyghy joq
Álemdegi mýgedekter qúqyn aiqyndaghan halyqaralyq qújat, Birikken Últtar Úiymynyng Bas Assambleyasy 2006 jylghy 13 jeltoqsanda Niu-Yorkte qabyldaghan Mýgedekter qúqyqtary turaly Konvensiya jәne búl, 21-shi ghasyrda qabyldanghan alghashqy adam qúqy turaly deklarasiya.
«Mýgedekterding qúqyqtary turaly konvensiyany ratifikasiyalau turaly» 2015 jylghy 20 aqpandaghy № 288-V Qazaqstan Respublikasynyng Zanynan keyin, Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 4 bapyna say, Konvensiya zannamamyzdyn bólimi bolghanyn jәne osy baptyng ýshinshi tarmaghynda «Respublika bekitken halyqaralyq sharttardyng Respublika zandarynan basymdyghy bolady», - dep jazylghan. Búl manyzdy jәit.
Konvensiyany ratifikasiyalaugha baylanysty «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine mýgedekterding qúqyqtaryn qorghau mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Zany, № 433-V, 2015 jylghy 3 jeltoqsanda qabyldandy. Osy zannama boyynsha elimizding 20 zany men 4 kodeksine ózgerister men tolyqtyrular engizildi.
BÚÚ mýgedekter qúqyqtary turaly Konvensiya
1-bapta, Konvensiyanyng maqsaty barsha mýgedekterding barlyq adam qúqyqtary men negizgi bostandyqtaryn tolyq jәne teng dәrejede iske asyruyn kótermeleu, qorghauda jәne qamtamasyz etude, sonday-aq olargha tәn qadir-qasiyetti qúrmetteudi kótermeleu bolyp tabylady, - delinse. Osy maqsattargha jetu ýshin Konvensiyanyng 3-bapynda, barlyq úghynym-erejeler negizdeletin, jalpy qaghidattar bekitilgen.
Negizgileri:
- qoghamgha tolyq jәne tiyimdi tartu jәne qosu;
- mýmkindikter tendigi;
- kemsitpeushilik;
- qoljetimdilik.
Atalghan qaghidalar logikalyq túrghydan birimen biri tizbektelip túr. Mýgedek jandardy qoghamgha tiyimdi tartyp, tolyq qosylyp aralasuy ýshin (inkluziya), olar basqa adamdarmen birdey teng mýmkindikterge ie bolulary kerek. Ol ýshin mýgedekter kemsitushilikke úshyramaulary qajet. Al, mýgedekterdi kemsitushilikti joidyn negizgi tәsili infraqúrylymdar ortasyn qoljetimdilikpen qamtamasyz etu. Aytylghan qaghidalar úghynymyn jýieli jәne keshendi týrde, qoljetimdilik sharalaryn qalyptastyru kezeninde is jýzinde orynday alsaq, Elimizdegi mýgedek jandardyng ómir sýru sapasyn jaqsarta alamyz.
Atqarylyp jatqan is-sharalar turaly
Osy baghytta Qazaqstan respublikasynyng Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining ýilestiruimen «Qazaqstan Respublikasynda mýgedekterding qúqyqtaryn qamtamasyz etu jәne ómir sýru sapasyn jaqsartu jónindegi 2012 – 2018 jyldargha arnalghan is-sharalarynyn» jýrip jatqanyn, búl 670 mynday mýgelek jandardyng ýmit artyp otyrghan eng ýlken is-shara ekenin aityp ótsek.
Baghdarlamadan kýtiletin negizgi boljal:
Birinshiden, әleumettik infraqúrylym nysandarynyng qoljetimdiligin arttyru arqyly mýgedek jandardyng onaltu tiyimdiligin, enbek narqynda bәsekege jaramdylyq dengeyin, túrmys sapalyqtaryn arttyru;
Ekishiden, barlyq dengeydegi mýgedekter jәne mýgedektik problemalaryn sheshuge, jýielengen әdistemeler engizu arqyly budjet shyghyndarynyng nәtiyjeliligi men tiyimdiligin arttyru;
Ýshinshiden, mýgedekterge arnalghan qyzmetter men tauarlar óndiruge investisiyalyq tartylymdyqty arttyru, tauar óndirisin damytu jәne olar óndiretin tauarlar men qyzmetterding bәsekege jaramdylyghyn kóteru;
Tórtinshiden, jeke biznesti jәne qoghamdyq úiymdardy tartyp, Elimizdegi keshendi qoljetimdi orta qalyptastyru ýderisining qarqyndylyghyn arttyru.
«Osy boljaldar oryndalady ma?»,- degen saualgha jauap izdep, aqparat materialdarynan jasaghan qorytyndymyz:
- 2012-2014 jyldargha sozylghan birinshi kezenning sәtsiz oryndalghany;
- 2014-2016 jyldarghy, ekinshi kezinninde qorytyndysy qanaghatsyz dep baghalanghany.
Sonymen, 2016-2018 jyldargha eseptelgen ýshinshi kezendi saraptap, olqylyqtaryn, onyng sebepterin jәne qorytyndy úsynystarymyzdy aityp ótsek.
Qazaqstan Respublikasynda mýgedekterding qúqyqtaryn qamtamasyz etu jәne ómir sýru sapasyn jaqsartu jónindegi 2012 – 2018 jyldargha arnalghan is-sharalar josparynyng ýshinshi kezenin (2016 – 2018 jyldar) Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2016 jylghy 14 sәuirdegi № 213 qaulysy boyynsha 2016 jylghy 1 qantardan bastap qoldanysqa engizdi. Eskertu. Is-sharalar josparynyng ýshinshi kezenine ózgeris engizildi - QR Ýkimetining 04.04.2017 № 169 qaulysymen (01.01.2017 bastap qoldanysqa engiziledi).
Qazaqstanda mýgedekter jii baratyn 36 myng 200 nysan bar. «Ótken jyldyng qorytyndysynda 27 myng 828 nysan (98,7%) tólqújat alsa, onyng 17 myng 506 nysany (62,9%) beyimdeluge tiyesili boldy. Búlardyng 11 myng 212 nysany (64%) qajet dengeyde iykemdeldi», - degen, BAQ aqparatynyn statistikalyq kórsetkishterine senuimiz ekitalay.
Osy is-shara ayasynda, qazirgi is jýzinde atqarylyp jatqan "Qazaqstanda nysandardy mýmkindigi shekteuli jandargha qoljetimdiligi jóninde tólqújattandyru» júmysy, әu basynan ozyq shet elderindey dúrys jýrgizilingende, keshendi qoljetimdi orta qúrudyng eng tiyimdi әdistemesi bolar edi. Ókinishtisi, solay dep, aita almaymyz.
Elimizdegi «Tólqújattandyru» әdistemesinde, ónirlerimiz ben qalalarymyzda jasalghan qoljetimdi orta qalyptastyru baghytyndaghy «Jol kartalarymyzda», «qyzmet qoljetimdiligi», - degen úghynym, mýlde eskerilmegen. Búl, ýlken olqylyq.
Al, « Qazaqstan 2050» Strategiya boyynsha jetuge úmtylyp otyrghan 30 elderdin tólqújattau әdistemelikterinde:
- Tólqújattau nysandardaghy kórsetiletin qyzmetter qoljetimdiligin (qújatta arnayy bólim qaralghan) qamtamasyz etumen, mekemede «Sapaly qyzmetter qoljetimdigin qamtamasyz etu jәne mamandardy jaghdayatty kómek beruge dayarlau» standarttaryn jasaudan bastalatynyn jәne búl jalpy mindettilik ekenin kóremiz.
- Ár-bir әleumettik infraqúrylym nysany, qogham mýsheleri arasyndaghy әleumettik qashyqtyqty jaqyndatatyn, әleumettik qarym-qatynas orny dep baghalanatyny.
- Qyzmet qoljetimdiligi, nysan qoljetimdiligimen salystyrghanda (sәulet jәne qúrylys, aqparattyq) basymshylyqqa iye, jәne búl nysandy keshendi qoljetimdilikke say qalyptastyruda 30% -gha deyin qarjy shyghynyn azaytugha mýmkindik beretinin.
Qazirgi basty jýieli kemshilikter:
- Áleumettik nysandar men nysandarda kórsetiletin qyzmetterding qoljetimdigin tólqújattau sharalaryna qatysushylar arasynda dayarlanghan maman-sarapshylar joqtyghy;
- Paydalanudaghy nysandar men ghimarattardy qimyly shekteuli jandargha beyimdeu júmystarynda, Konvensiyadaghy «Sanaly beyimdeushilik» úghynymyn týsinbegendikten, tek ghana qúrylys normativterine (SNiyP) jýginushilik (qomaqty shyghyndar әkelude);
- Janadan salynatyn, kýrdeli jóndeu júrgiziletin nemese qayta qúru qúrylys júmystary (rekonstruksiyalau) qaralghan ghimarattar men nysandardy qabyldau kezinde, 2015 jyly 1-shi shildeden bastap ózektiligi arttyrylghan «SN RK 3.06-01-2011 jәne SP RK 3.06-02-2012» normativterinin qatang saqtalu mindettiligining oryndalmaytyny jәne jauapkershilik joqtyghy.
Búl kemshilikter, Konvensiyada úsynylghan «Sanaly beyimdeushilik» jәne «Uniyversaldy-Jalpygha ortaq dizayn» úghynym talaptaryn, qogham mýshelerining arsyndaghy әleumettik ara qatynasty jaqyndatatyn, qoghamdy «izgilendirulikke –ruhany janghyrtugha» baghytalghan iydeologiyalyq ýderis qúraly ekenin týsinbeushilikten tuyp otyr. Osy olqylyqtardy tayau arada joymasaq, qazirgi tekke júmsalyp jatqan qarjylar kólemi eselenip milliarddaghan shyghyndargha jol beremiz.
Mysaldar:
Astana. №26 mektep. Tekseru komissiyasy tólqújatta kórsetkendikten, amalsyzdan aiyppúl tólemeu ýshin aulagha, kire-beriske jәne birinshi qabattaghy edenderge kózi kórmeytin mýgedek oqushylargha arnap taktilidi baghyttaghyshtar japsyrugha mәjbýr boldy. Mektepte mýgedek oqushylar joq. Barlyq oqushylargha, eden juatyndargha qoldan jasalghan kedergi. Osynday perzenthana, zertteu instituty, emdeu oryndary jәne «Astana sirkide» syyaqty, ondaghan nysandardy atap ótuge bolady. Tekke ketken jýzdegen million qarjylar. Eshkim teksermeydi, eshkim jauap bermeydi. Astanamyzda nysandaardy beyimdeu salasynda onshaqty JShS júmys isteude. Olardyng atqarghan júmystaryna, beytarap monitoring jýrgizilip, saraptamalyq bagha berilse. Búl halyqaralyq tәjiriybe.
Jalpy nysandardy jóndeude, onyng ishinde oqu jәne jogharghy bilim beru oryndary da bar, ghimarattyng ishki edenderin kózderi nashar kóretin mýgedek jandar ýshin taktilidi baghyttaghyshtarmen jabdyqtau ýlken qatelik.
Birinshiden: Halyqaralyq statistika boyynsha, soqyr jandar sany, kózi nashar kóretin mýgedekterding 10%-yn qúraydy. Búrynghy kenes elderinde mýgedek oqushylar men studentter sany 1% - dan tómen. Sonda taktildi baghyttaghyshtar tek barlyq oqushylar men studentterding 0,01% - na qajet, al qalghan 99,99% - na jәne oqytushylar men basqa qyzmetkerlerge kedergi.
Ekinshiden: Oqu orny ghimarattary zamanauy tehnologiyalardy tiyimdi qoldanudyng ýlgi ortasy boluy kerek. Qazir kózi kórmeytin jandargha arnalghan elektrondy jýieli aqparattau jәne baghdarlau (kedergilerde arnayy dybysty aqparattauysh mayaktar men qosymsha baghdarlamalar smartfondargha, audiogidder t.b. GLONASS arqyly) syyaqty balamaly tehnologiyalar barshylyq.
Ýshinshiden: Konstitusiyanyng 4-shi bapynyng 3-shi tarmaghynda «Respublika bekitken halyqaralyq sharttardyng Respublika zandarynan basymdyghy bolady»,- dep jazylghanyn eskermeushilik.
Osynday is- sharalardy toqtata almasaq, «sarghysh japon jarylysy»,- degen atpen, damyghan Elder bas tartqan «júqpaly indet», elimizding barlyq oqu oryndary men әleumettik infraqúrylym nysandaryna taralyp ketu tónip bar. Al búl, bekerge shashylatyn milliarddaghan halyq qarjysy.
Kórshimiz turaly aqparattar:
Býkil Resey halyq maydany (ORNF) sarapshylar júmys toby zertteuler jýrgizip, «Reseyde qoljetimdi orta qalyptastyrugha eng kemi 10 trillion rubli kerek»,- dep úighardy, sondyqtan Ýkimet 40 jylgha eseptelgen baghdarlama-jospar qabyldady. -*Barlyq ónirler men qalalar «Jayly qala-jayly orta» strategiyalyq baghdarlamalaryn dayarlap (sayttarynda jariyalanghan), kirisip ketti.
*Qoljetimdi qyzmet turaly zanda qabyldanyp,barlyq ministrlikter óz salalarynda «Qoljetimdi qyzmet sapalyghy jәne qyzmetkerlerdi mýgedekterge jaghdayatty kómek beruge dayarlau» Standarttaryn jasap, barlyq ónirlerge taratylyp, búl ýlken memlekettik shara da bastalyp ketti.
Sholuymyzdyng qorytyndysy jәne úsynystar
Elimizdegi «Mýgedekterding qúqyqtaryn qamtamasyz etu jәne ómir sýru sapasyn jaqsartu jónindegi 2012 – 2018-shi jyldargha arnalghan is-sharalar» josparynyn, «qoljetimdi orta» - «kedergisiz keleshek» qalyptastyru baghytyndaghy jiberilip otyrghan jýieli kemshilikterdi týzetu turaly úsynystarymyz:
Batys elderining osy baghyttaghy 30 jyldan astam is-sharalar tәjiriybesi, qazirgi, Elimizdegi oryn alghan «qoljetimdi dizaynnyn» kólenkeli jaghynan bas tartyp, keng ýgit-aghartushylyq júmystaryn jýrgizip, Konvensiyadaghy «uniyversaldy - jalpygha ortaq dizayn» qaghidalaryn jýzege asyrugha jedel kirisu qajettiligin jәne búl sharalardy «Inkluziyaly dizayndy kenistik» ornatu jolyndaghy ótpeli kezeni esebinde qabyldauymyz kerektigin kórsetedi. Sondyqtan, Konvensiyany osy maqsattargha jetu jolynda qoldanatyn qúqyqtyq әdisteme qúraly esebinde baghalap, inkluziyaly, «Jalpygha ortaq dizayndy» әleumettik qogham ortasyn tiyimdilikpen qalyptastyru ýshin:
Qazaqstan Ýkimeti janynan, osy mәselelerding erekshe manyzdyghyn týsinetin, jauapkershilikterdi ózderine jýktey alatyn, barlyq ministrlikterdegi mýgedekter mәselesi baghytyndaghy josparlanghan is-sharalargha jedel kәsiby saraptama jasap, basynan qatelikterge jol bermeu ýshin kenester berip, jana ózgerister men memlekettik dengeydegi innovasiyalyq jobalar úsyna alatyn mamandardan, júmys toby, qúrylghany dúrys bolar edi.
Búl júmys tobynyng qysqasha atqarar mindetteri mynanday bolsa:
- Mýgedekterge qatysty memlekettik sayasat jýrgizuding әdisterin, tәrtipteri men jýzege asyru kezenderin belgileu jәne is jýzinde atqaru úsynystaryn dayarlau;
- MShJ konstitusiyalyq qúqyqtary men erkindikterin jýzege asyruda basqa azamattarmen birdey mýmkindikterge ie bolu ýshin, QR zannamalarynyng songhy jyldarghy is jýzinde qoldanu tәjiriybelerin saralap , QR zandaryn jetildiru ýshin zamanauy úsynystar dayarlau;
- Mýgedektik jәne mýgedekter mәselesine qatysty Ýkimet úsynystaryn aldyn-ala talqylau;
- 2012-2018 jyldarghy is-sharanyn kezenderine sarapamalyq taldau jasap, qoljetimdi orta qúrudaghy jiberilgen jýielik qatelikterdi, aldaghy atqarylatyn júmystarda eskerip, jol bermeu ýshin úsynystar dayarlau;
- Nysandar men ashyq qoghamdyq kenistikterdi, jol kólik infraqúrylymdaryn «kedergisiz jobalaudaghy» damyghyn shet elderining naqty tәjiriybelerining ozyq әdistemelerin is-jýzinde paydalanu;
- «Uniyversaldy-jalpygha ortaq dizayn» qaghidalaryna say joba jasaytyn sәuletshiler men qúrylysshylardy yntalandyrudyng zamanaui әdistemelikterin engizu;
- «BÚÚ mýgedekter qúqyqtary Konvensiyasyn ratifikasiyalau turaly QR zany» bekitilgendikten, 2050 Strategiyalyq Konsepsiyamyzdyng «Inkluziyaly qogham qúru» maqsaty men «Uniyversaldy-Jalpygha ortaq dizayn» qaghidalaryna say, «Kedergisiz keleshek –Inkluziyaly dizayndy qogham» qalyptastyru - úzaq merzimdi, basymdylyq baghyttary aiqyndalghan, strategiyalyq Últtyq joba dayarlau.
Qazir, Ata Zanymyz ben «Mәngilik Eli» - Jalpyúlttyq iydeyamyzdyn, «Qazaqstan-2050» Strategiyasynyng jәne BÚÚ Konvensiya qaghidalaryn jýzege asyrudaghy qoyghan maqsattarymyz, islam dininin maqsaty - imandy izgilikti qogham ortasyn tәrbiyeleuimen ýndesip, «ruhany janghyruymyzgha» erekshe mýmkindikter men jauapkershilikter tughan kezende ómir sýrudemiz!
«Inkluziyaly qogham» qúru, 21 ghasyrda jalghasyn tapqan «Álemdik etikalyq revolusiyanyn» - maqsaty!
Sondyqtan, Elimizde әleumettik qogham mýsheleri arasynda adamdardyng densaulyq erekshelikterin elemey qúrmetteytin ruhany qajettilik uәjdemesine negizdelgen «Inkluziyaly qogham» – «Jalpygha Ortaq Enbek Qoghamyn» qalyptastyru, onyng is-jýzindgi tiyimdi әdistemeleri «Sanaly beyimdeushilik» jәne «Jalpygha ortaq dizayn» qaghidattaryna say infraqúrylymdar qúru, úzaq merzimdi Últtyq investisiyalyq joba, jәne ony, memleket jәne jekemenshilik seriktestigi ayasyndaghy әleumettik kәsipkerlik esebinde atqarghanymyz dúrys bolar edi.
Sonda ghana, Elimizdegi mýgedek jandardyng hal-ahualdaryn jaqsartugha mýmkindik beretin «Kedergisiz keleshekke» - «Inkluzivti qoghamgha», aiqyn joldy saralaymyz.
Jadrasyn Saduaqasov
Abai.kz