On shaqty kýn boldy, qazaqstandyq BAQ qazaq jazuynyng latyngha auysuyna qoldau bildirushilerding oi-pikirlerin san aluan ataumen jarysa jazyp jatyr. Qoldau bildirushilerding arasynda kimder joq deysin, bәri bar. Alayda jazyp-aytyp jatqandary bir mazmúndas, bir tektes. Jalpy mazmúny – sol,  latynsha әlipbiyge kóshu – «qazaqty úshpaqqa jetkizedi», «kósegesin kógertedi» taghysyn taghylar. Dәl qazaqstandyq qoghamda qazaq jazuynyng latynshagha kóshuine keremet bir qarsylyq barday-aq, bireuler súmdyq kedergi keltiretindey-aq  aighaygha  attan qosyp, úlarday shulap jatqandar da bar.

Bizding biluimizshe, oghan eshkim, әsirese qazaqtildi qogham qarsy bolyp otyrghan joq. Tipti Elbasynyn: «Álipby tek qana qazaqtyng tiline qatysty mәsele», – degen sózinen keyin otandas orystardyng da, orystildi qandastarymyzdyng da kónilderi ornyna týsip, qazaq jazuynyng latynshagha auysuyna shyn jýrekterimen niyettes bolyp, olar da qoldau bildirude.

Alayda talqylaugha úsynylghan jobalyq әlipbiydegi dybystardyng sany men sapasy jәne olardyng әriptermen tanbalanuy qalay degen mәselege eshkim jaq ashpauda. Álde jaq ashtyrmay jatyr ma eken!?

Búnday oigha keluimizge de týrtki bar. Óitkeni biz týrli mazmúnda, týrli kólemde birneshe maqala jazyp, respublikalyq merzimdi basylymdargha (gazetterge) úsynyp edik, eshqaysysy baspay qoydy. Sondaghy jazghanymyz: qazaq jazuynyng latynshagha kóshuine qarsylyghymyz emes, jalpyhalyqtyq talqylaugha úsynylghan jobalyq әlipbiyding artyqshylyghy men kemshilikterin kórsetu boldy.

IYә, biz de qarsy emespiz. Qayta, eki qolymyzdy kóterip, bórkimizdi aspangha atyp quana qoldaymyz. Tek qabyldanatyn bolashaq latynsha әlipbiyimiz barynsha últtyq әri qoldanugha qolayly bolsa eken degen niyetpen ghana óz oiymyzdy shama-sharqymyzsha bildirip jatyrmyz.

Áyteuir, bir jazghanymyz «Abai.kz»  saytyna shyghyp, onyng ózinde de kópshilikting nazaryna iligip ýlgermey jatyp, «qaltarysqa» ketip qaldy. Qarap, oqyp ýlgermegendikterinen be eken, pikir bildirushiler sanauly ghana boldy.

Taghy da qaytalap aitamyz, jalpyhalyqtyq talqylaugha úsynylghan jobalyq әlipbiyding artyqshylyghy men kemshilikteri kórsetilip, talqylanuy kerek. Sonda ghana dúrys әlipby qabylday alamyz.

Qazaq jazuynyng latynshagha kóshkendegi ghylymiy-tehnologiyalyq, kompiuterlik-baghdarlamalyq, elektrondy qúral-jabdyqtyq, sayasi-ekonomikalyq, qoghamdyq-әleumettik, aghylshyn tilin ýiretushilik tiyimdiligi turaly aita-ayta sharshaytynday boldyq qoy, odan da onyng últtyq-lingvistikalyq jaghyn nege aitpaymyz?  

Jazu (grafika) tek әlipby auystyrumen ghana shektelip qalmaytynyn, onyng artynda emle (orfografiya)  degen ýlken asu túrghanyn nege qaperimizge almaymyz?

Úly aghartushy A.Baytúrsynúlynyn: «Dúrys emle men qate emleni aiyrugha mening oiymsha bylay qarau kerek shyghar deymin: til tabighatyna qaray emleni ynghaylau ma? Joq, emle týrine qaray tildi ynghaylau ma? Men oilaymyn, emle – jazu ýshin shygharghan nәrse, jazu – til ýshin shygharghan nәrse. Olay bolsa, tildi búzyp emlege ynghaylau emes, emleni tilge ynghaylau kerek, tilding tabighatyna qaramay zorlap, emlege tanyp baylasa, qytay qatyndarynyng ayaghy bolyp shyghady» (Til taghylymy. Almaty, «Ana tili». 1992 j. 395-b.), – degen nyq tújyrymyn nege eskermeymiz?

Biz kóp mysal keltirmey-aq, úsynylyp otyrghan  jobalyq әlipby osy qalpynda bekitilip ketse, әttegen-ay degizip, san soqtyratyn jaghdayyna bir mysal ghana keltireyik. Mәselen, «ә» dybysyn «ae» degen tanbamen beretin boldyq-aq deyik. Alayda osy qos әriptik dybystyng bir ynghaysyzdyq keltiretin túsy bar.

Biz osy saytta jariyalanghan «Últtyq әlipby qúrastyrugha ne kedergi?» (18 qyrkýiek, 2017)  degen maqalamyzda: «jobalyq әlipbiyge orys tilining «v» jәne «ch» dybys-әripterining engiziluining birden-bir sebebi – bizding (qazaqtardyn) kóbimizding tegimiz ben әke atymyzdyng (otchestvo), tipti esimimizding oryssha jazyluy» degen edik.

Osy oryssha tegimiz «ә» dybysyn «ae» dep alugha da ýlken kedergi keltiredi. Óitkeni aty-jóni qazaqshalanbaghan qazaqtardyng kóbisining tekteri «....baev» dep jazylady. Yaghni, kim – kóp, «Qyryqbaev, Elubaev, Alpysbaev, Jetpisbaev taghysyn taghylar, әiteuir qazaqta «....baevtar» kóp.

Tipti asa qúrmetti Últ kóshbasshysy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng da teginde «ae» dybys tirkesimi bar. Eger Elbasynyng tegin: jobalyq әlipby boyynsha latynshalap jazsaq, «Nazarbaev» delinip jazylady eken. Ózderiniz jaqsy bilip otyrsyzdar, «ae» әrip tirkesi jobalyq әlipbiyde kirilshe tanbalanyp jýrgen «ә» dybysynyng tanbasy.

Osylaysha, kenirek oilap, terenirek ýnilip qarastyrsaq, jalpyhalyqtyq talqylaugha úsynylyp otyrghan  jobalyq әlipbiyding ertengi emle erejelerimizge qiyndyq keltiretin jerleri jetkilikti. Ony, «Eshki bolsa da, qasapshy soysyn» degendey, A.Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng tilshi (lingvist) ghalymdary, onyng ózinde qazaq tili dybystyq jýiesin tereng mengergen ghalymdary jiliktep, atap-atap kórsetuleri kerek edi. Joq, olay bolmay jatyr. Mólsheri, olar «bireulerden» esten tanarlyqtay qatty soqqy (nokaut) alghan ba deysin, әiteuir, latynsha jobalyq әlipby jariyalanyp, parlamentte talqylanghannan beri jaq ashpaytyn boldy.

Mening qúrmetti de qúdiretti, әriptesterim, qaydasyndar?!

Atam qazaq «Temirdi qyzghan kezinde soq» deushi edi ghoy, erteng bәri kesh bolyp, «әttegen-ay!» dep jýrmeyik!

Ishan Beybit Jәlelúly, f.gh.k,. dosent

Abai.kz