Senbi, 23 Qarasha 2024
Tarihtyng bir kýni 5853 8 pikir 2 Qazan, 2017 saghat 10:24

Katoloniya: azattyghynan airylghan elding týbi bir silkineri haq

 

Ispaniya Korlidigining qúramynda avtonomdy el mәrtebesimen ómir sýrip kelgen Katoloniya óz derbestigin jariyalaudy jón kórip otyr. XVII ghasyrdyng orta shenine deyin, Úly Karldyng dәuiri ayaqtalghansha, jeke memleket bolyp kelgen Katoloniya Piyreney kelisimining saldarynan 1659 jyly Ispaniya men Fransiyanyng bólshekteuine týsken. Alayda, katolondyqtardyng keudesinde tәuelsizdik ruhy sónbese kerek, aragha 500 jylday uaqyt salyp baryp mine,  azat ómir sýruge úmtylyp jatyr. Áriyne, búl kezge deyin Ispaniya avtonomdy Katoloniya halqynyng qúqyghyn taptap, tili men dilin joyyp, qughyn-sýrginge salypty degendi esty qoyghan joqpyz. Katoloniya avtonomdy mәrtebesine layyq ómir sýrdi. Alayda, bostandyqtyng aty – bostandyq. Búl bir esepten Batys demokratiyasynyng shekti halin kórsetse kerek.

Sonymen keshe Katoloniyada Tәuelsizdikke qol jetkizudi kóksegen referendum ótti. Referendumgha qatysqandardyng 90 payyzy Katoloniyanyng Tәuelsizdigin jaqtap dauys bergen. Áytkenmende, búl jaytty resmy Madrid moyyndaudan bas tartty. Biy-biy-siy-ding habarlauynsha, polisiyamen halyqtyng arasynda qaqtyghys bolyp, 800 adam dene jaraqatyn alghan.  Búnymende shektelmey polisiya jasaqtary saylau oryndaryna basyp kirip, bulletender salynghan jәshikterdi talqandap, tartyp alghan. Ispaniya Ýkimeti atalghan referendum Konstitusiyagha qayshy degendi aitady. Al, Katoloniya Ýkimetining basshysy Karles Puchdemon bolsa, resmy Madrid pen polisiya jasaqtarynyng qarsylyghyna qaramastan referendum ótti, Katoloniya referendumnyng nәtiyjesi boyynsha Tәuelsiz el dep esepteydi.

Qalay desek te, azattyghynan airylghan el týbi bir silkineri myna zamanda belgili bola bastady. Áne, kýrdter jeke memleket bolugha baryn salyp jatyr. Reseyding qúramyndaghy tatar, bashqúrt bauyrlarymyz bir-aq kýnde Tәuelsiz el atanugha dayyn otyr. Álemdegi osynday qauyrt qozghalastan sekemdengen Qytay qauipsizdik mәselesine qatty kónil bólip, memleket qúramyndaghy az últtargha barynsha qysym jasauda. Al, juyrda Miyanimadan bólinip ketudi kózdegen jergilikti músylmandar qandy qyrghyngha úshyrady.

Esterinizge sala keteyik, keshe Barselona qalasynyng ortalyghyna myndaghan júrt jinalyp, Katoloniyanyng Tәuelsizdigin qoldady.

Abai.kz

 

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3233
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5353