Meruert Husainova.Qytay jelge de qol saldy. Onyng Qazaqstangha ekspansiyasy ýdep barady
Ekonomikasynyng qaryshtap damuy jolynda energetika salasynyng roli basym Qytay memleketi endigi kezekte tabighy taza quat kózin óndiru maqsatymen Qazaqstannyng jelin paydalanugha kiristi. Búl turaly aqparatty Vashingtondaghy Djeymstaun qoryna qarasty «Eureysha deyly monitor» basylymy taratyp otyr. AQSh-tyng strategiyalyq jәne taktikalyq odaqtastary bolyp tabylatyn elderdegi qauymgha saraptama jasaumen ainalysatyn búl qordyng mәlimetine qaraghanda, «strategiyalyq seriktestik» ayasynda qanatyn kenge jayghan aspan asty eli Ortalyq Aziya memleketterine ekonomikalyq ekspansiyasyn odan әri kýsheytip kele jatyr.
Ekonomikasynyng qaryshtap damuy jolynda energetika salasynyng roli basym Qytay memleketi endigi kezekte tabighy taza quat kózin óndiru maqsatymen Qazaqstannyng jelin paydalanugha kiristi. Búl turaly aqparatty Vashingtondaghy Djeymstaun qoryna qarasty «Eureysha deyly monitor» basylymy taratyp otyr. AQSh-tyng strategiyalyq jәne taktikalyq odaqtastary bolyp tabylatyn elderdegi qauymgha saraptama jasaumen ainalysatyn búl qordyng mәlimetine qaraghanda, «strategiyalyq seriktestik» ayasynda qanatyn kenge jayghan aspan asty eli Ortalyq Aziya memleketterine ekonomikalyq ekspansiyasyn odan әri kýsheytip kele jatyr.
11 qarashada «Samúryq Qazyna» Últtyq әl-auqattyq qorynyng basshysy Qayrat Kelimbetov pen Qytaydyng «Datang oversiz investment» kompaniyasynyng basshysy Lu Shen Da qalpyna keletin quat kózderi jobalaryn damytudaghy yntymaqtastyq turaly birlesken memorandumgha qol qoydy. Alayda uaqyttyng әrbir sәtin qalt jibermeytin qytaylar memorandumgha qol qoyylmay túryp-aq, Almaty oblysynyng Shelek eldimekeni manynda jelden quat kózderin óndiretin generatorlaryn ornatyp, kelesi kezekte búl aimaqqa jel energiya stansasyn saludy josparlap ta tastaghan. Eng qyzyghy, qytaylyqtar energiya quatyn qay memleketting mýddesi ýshin óndiretini taratylghan aqparattarda naqtyly aitylmaghan. Qytay «Altyn aidaharynyn» ashylghan auzyna esh kedergisiz kirip bara jatqanymyzgha alandaytyn ýkimet manyndaghylardy bayqamaysyz. Nesiyege tógilgen qarjygha maldanyp, eng aqyry tabighatymyzdyng jelin de qytaylardyng qolyna ústatyp otyr. Bәlkim endigi kezekte jauyn-shashyn, qar, múzymyzgha deyin ózge elding ekonomikasynyng toqtap qalmauy ýshin jinap-terip beruden tayynbasa kerek-ti, bizding biylik...
Álemdik qarjy daghdarysynan eng alyp degen memleketterding esterin әli jinay almay otyrghany Qytay ýshin tiyimdi bolyp túr. Ekonomikasy kóz aldymyzda eselep damyp kele jatqan búl elmen býginde AQSh ta, Resey de sanasatyn dengeyge jetti. Halqynyng sany jaghynan basym búl memleketting ekonomikalyq sayasatty jýrgizudegi tapqyrlyghy da sarapshylardy tandandyruda. Osy jylghy jarty jyldyng ózinde Qytaydyng jalpy ishki ónimining ósimi 11,1 payyzdy qúrasa, inflyasiyasy 2,6 payyzdy enshilep, bólshek saudadaghy baghamy 18,2 payyzgha kóbeygen. Ótken jylghy kórsetkishtermen salystyrghanda anaghúrlym tabysty shamalardy kórsetetin búl sandardyng syrtynda qytaydan tónip kele jatqan qaterding qauipti kólenkesi kólbendeydi. Damyghan memleketting biri sanalatyn Japon elin artqa salghan Qytay eli jalpy ishki ónim jóninen 1,34 trillion dollarmen әlemdegi ekinshi oryndaghy myqty memleketting qataryna enip ýlgerdi. Investisiyalyq sayasatty jýrgizude belsendilik tanytqan qytaylyqtar Afrika, Niygeriya, OAR, Angola, Sudan sekildi memleketterding paydaly qazbalaryna auyz saluy әlemning kóptegen sarapshylarynyng alandatushylyghyn tudyrdy. Aynalymyndaghy yuani aqshasynyng dollarmen salystyrghandaghy baghamy әlsiz bolghanyna qaramastan, Qytay memleketining kommersiya ministri Cheni Deminning «ngani da bir kezderi dollargha balama valutagha ainala bastaydy», deuining ózi kóp jaytty anghartsa kerek. Arzan júmys kýshi arqyly ekonomikasynyng ósuine zor mýmkindik bergen búl memleket energiya tútynu jóninen de AQSh-ty basyp ozdy. Ekonomikasyn búdan әri órkendetu ýshin Qytay memleketine quat kózderining kóptegen týrleri men shiykizattyng qajettiligi kýn sanap artyp keledi. Osy problemalardy sheshude Ortalyq Aziyagha bet búrghan kórshi elding súranysynyng kóp týri op-onay sheshilip jatqandyghy jasyryn emes. Eng aldymen, jer asty baylyghymen әlemdi ózine kýlsheli baladay qaratqan Qazaqstan Qytaydyng basty nysanasyna ainaldy. Arzan aqshagha baryn satugha әzir túrghan qazaq elining mýshkil hali ýshin bir quansa, qytay quanatyn bolar, sirә. Al bәrinen de, osy Qazaqstannyng ýkimetin basqaryp otyrghan Kәrim Mәsimovting «ústanym-pikirlerinin» qytay pighylynyng ong jambasyna kele qalghany halyqty alandatady. Qytayda bilim alyp, qyzmet etken Kәrim akanyng osy kórshi elge býiregi búryp túratyny alghash ýkimet basyna jayghasqan kýnnen-aq bayqalghan.
Osyghan deyin syghalay ashylghan qytay-qazaq qaqpalary endi aiqara ashylyp, elimizde búl kýnderi qara qytay qaptady. Sauda salasyna mysqalday engen kórshi eldin azamattary búl kýnderi batpandap ornalasqany sonday, key sәtterde ózimizge biyligin jýrgizetin dәrejege jetti. Búl sózimizge elimizding batys ónirindegi múnay búrandasyna jayghasqan qytaylar men qara júmysqa jegilgen qazaqtarymyzdyng arasyndaghy qaqtyghystar dәlel. Aqshasy bar bolghandyqtan, auzyn aigha bilep sóileuge ýirengen halyqtyng jymysqy әreketining astary әu bastan-aq týsinikti. Qauqarsyz ýkimet pen qoldan jasalghan qaryzymyzdyng kesirinen Qytay Qazaqstandy birtindep jaulap keledi. Estir qúlaqqa týrpidey tiyetin búl sózding shyndyghyn moyyndaytyn uaqyt jetti.
Shanhay yntymaqtastyq úiymy ayasynda dittegen maqsattaryna jetuge baryn salyp jýrgen Qytay memleketining qarqyndy qimyly AQSh pen Reseydi shang qaptyrdy. Ortalyq Aziya elderindegi múnay-gaz, uran, temir, myrysh, mys sekildi baylyqtardy nesiyelik qarjylarymen ýptep әketuge tyrysyp jatqan kórshi memleketting әreketi rasynda qauipti. Ekonomikalyq daghdarystyng salqyny bizden alysta ótti dep lepirgen qazaq biyligi óz sózining ótirigin Qytaydan qayta-qayta alyp otyrghan nesie qarjysymen dәleldep berdi. Ekonomikamyz daghdarmaghan bolsa, miylliardtaghan aqshalardy ne ýshin alatyndyqtaryn týsindirmese de, qytay aqshasynyng qyzuyna maldanghan bizding biylik memleketimizge tikeley tónip kele jatqan qauipti eleng qylghysy kelmeydi. Elimizding múnay óndiru salasyndaghy qytaylyqtardyng ýles salmaghy búl kýnderi 31 payyzgha jetipti. Sonymen qatar, «aspan asty memleketinin» Qazaqstanda tek múnay ghana emes, qarjy, tau-ken, energetika salasyndaghy salmaghy uaqyt ótken sayyn artyp keledi. Ekonomikalyq tәueldilikke aparyp soghatyn búl qadamdardyng sony qazaq eli ýshin óte qauipti. «Qara qytay qaptaghanda, sary orys әkendey kórinedi» degen sózding astaryn sonda ghana payymdarsyz.
Týrkimenstan- Ózbekstan-Qazaqstan - Qytay gaz qúbyrynyng tartyluynyng ózi búl elding Ortalyq Aziya elderine jasalghan joryghynyn kezekti kórinisin beyneleydi. Nesie esebinen tau-ken, energetika, múnay, bank sektorlaryna ayamay qarjy qúiyp otyrghan qytaydyng sayasy maqsatyn bilgenimen, qarsylyq tanytar pәrmeni joq búl postkenestik memleketter óz ekonomikasynyng tizginin birtindep qytaygha ústatyp qoyghanyn angharmauy mýmkin emes. Nesiyemen berilgen aqshany iygeruge de investisiya salatyn ózderi, yaghny qytaylar bolghandyqtan, Qytay memleketi Ortalyq Aziya memleketterin qaryzdyng iyirimine op-onay salyp, óz ekonomikasynyng tegeurinin nyghaytuda.
Aqtaudaghy bitum óndiretin zauyt iske qosylghan tústa telekópir arqyly preziydentting jasaghan mәlimdemesin әli eshkim úmyta qoymaghan shyghar. «Búl bizge óte qajetti nysan. Elimizding jol qúrylysy ýshin qajetti bitumnyng barlyghy Qazaqstanda óndirilip, paydalanylady» - degen edi. Preziydentting rizashylyghynyng astaryn aqtarghan sol tústaghy aqparat kózderi zauyttyng qúrylysyn qarjylandyrudy mindetine alghan qytaylyqtardyng esebining týgeldigin jarysa aitysqan. Ókinishke qaray, búl saraptamalargha nazar salghan eshqanday basshylyqty kóre almadyq. Qytay qarjysynyng sheti kóringennen qolda bar býkil dýniyesin beruge әzirligin bayqatatyn Qazaqstannyng «kendigi» qytay ýshin izdegenge súraghan emes pe? 2009 jylghy Qytaygha jasaghan saparynda N.Nazarbaev 10 milliard dollar nesiyege qol jetkizgen bolatyn. Alayda qytaydyng búl jomarttyghynyng sony qazaq qoghamynda ýlken dýrbeleng tughyzghan. Sebebi, elge oralghan preziydent qytaylyqtardyng soya ósirui ýshin degen jeleumen bir million gektar suarmaly jerdi jalgha beru mәselesin kóterip edi. Bir million gektar jerge ornalasqan qytaylyqtardyng әri ketse, 2-3 jylda jalgha alghan jerimen qosyp, ózge aimaqtargha deyin «jayylyp» keterin payymdaghan qogham qayratkerleri men oppozisiyalyq partiya ókilderining qarsylyq kórsetuinen keyin búl mәsele jabuly qazannyng astynda qalghan-dy.
Infraqúrylymy kenjelep qalghan Ortalyq Aziya elderi ýshin qytay elinin tarapynan týsken әrbir úsynys paydaly bolyp otyr. Ekonomika salasyna mysyqtabandap enip kele jatqan Qytay memleketining әreketi turaly sarapshylardyng sózine Kәrim Mәsimovting aitqan uәji otqa may qúighanday әser etti. «Biz eldegi jerdi Qytaygha taratyp berip jatqan joqpyz. Memleketimizding Jer kodeksi múnday mәmilege tyiym salady. Alayda, eger ózimizden dәndi daqyl satyp alushy kliyent kezdesse, ol Arabiya ma, Qytay ma bәribir tauarymyzdy ótkizip jiberu mýmkindigin qúr jibermeuimiz kerek», - degen-di qazaq ýkimetining basshysy. Osy rette aita keteyik, biday týsimi rekordtyq kórsetkishke ie bolghan tústa saudanyng kórigin qyzdyrady degen Kәrim myrzanyn qytaylarynyn tóbe kórsetpeuinen keyin-aq, olargha senimsiz seriktes retinde qaraghan dúrys bolar edi. Alayda sol bayaghy qajettilik pighyly basym qazaq biyligining payymyn jaqsy angharghan qysyq kóz kórshilerimiz әzirge óz nysanalaryna dóp tiyip jatyr. Múnay qúbyrynyng shamasyn keneytuge qol jetkizgen Qytay memleketi yntymaqtastyqtyng shenberin de ýlkeytude. Búlay deytinimiz, jogharyda aityp ótkenimizdey, tabighy jelden quat kózin óndirudi qolgha alghan qytaylar bank sektorynda da óz oryndaryn myqtap bekitude. Songhy kezderi Qytay elining tarapynan óz memleketindegi qazaq diasporasy men studentterine jasalyp jatqan jaghdaydyng ózinde san salaly sayasy astar baryn aitqan sarapshylar qytaylardyng әbjylan qimylynyng arqasynda Qazaqstannyng tәuelsizdigine tónetin qaterding de shamasyn jasyrmaydy. Qytay-Qazaqstan sauda ainalymynyng kórsetkishi byltyrghy jylmen salystyrghanda 51,8 payyzgha artuy aidahar elining qazaq ekonomikasyn birjolata mataudy maqsat tútqandyghyn bildirse kerek. Býgin qaperge alynbaghan múnday mәselelerding keleshekte tarqatuy qiyn bolar týiinge ainalatyny anyq...
«Jas Alash» gazeti