(Jalghasy)

Qúrylghanyna biraz uaqyt bolghan Memlekettik tildi damytu preziydenttik qorynyng missiyasy ne? Osy uaqyt aralyghynda qanday júmystar atqaryldy?

Berik Ábdighaliyev: Bizding qordyng missiyasy – qoghamdyq jobalardy qoldau. Azamattardy memlekettik tildi ýirenuge yntalandyru. Qoghamnyng nazaryn qazaq tiline audaru. Osy baghytta birneshe bayqau jariyaladyq. Qoghamnyng qolyna kóptegen jobalar kelip týsti. Retine qaray endi olargha qarjy bóludi qarastyryp jatyrmyz. Jalpy búl saualgha basqa da BAQ-tar arqyly jauap berip jýrmin. Sondyqtan qaytalamay-aq qoyayyn.

Jyldyng basynda atalghan qor әleumettik manyzy bar – sonyng ishinde qazaq últyn damytugha qatysty jobalargha konkurs jariyalaghan edi. Jospar boyynsha, onyng qorytyndysy alghashqy mausymda shyghuy tiyis-túghyn. Biraq, әzirge esh jerden eshqanday mәlimet kóre almadyq. Sonda qalay, Memlekettik tildi qoldaudyng preziydenttik qory da memlekettik qoldaugha ie bola almay otyr ma?

(Jalghasy)

Qúrylghanyna biraz uaqyt bolghan Memlekettik tildi damytu preziydenttik qorynyng missiyasy ne? Osy uaqyt aralyghynda qanday júmystar atqaryldy?

Berik Ábdighaliyev: Bizding qordyng missiyasy – qoghamdyq jobalardy qoldau. Azamattardy memlekettik tildi ýirenuge yntalandyru. Qoghamnyng nazaryn qazaq tiline audaru. Osy baghytta birneshe bayqau jariyaladyq. Qoghamnyng qolyna kóptegen jobalar kelip týsti. Retine qaray endi olargha qarjy bóludi qarastyryp jatyrmyz. Jalpy búl saualgha basqa da BAQ-tar arqyly jauap berip jýrmin. Sondyqtan qaytalamay-aq qoyayyn.

Jyldyng basynda atalghan qor әleumettik manyzy bar – sonyng ishinde qazaq últyn damytugha qatysty jobalargha konkurs jariyalaghan edi. Jospar boyynsha, onyng qorytyndysy alghashqy mausymda shyghuy tiyis-túghyn. Biraq, әzirge esh jerden eshqanday mәlimet kóre almadyq. Sonda qalay, Memlekettik tildi qoldaudyng preziydenttik qory da memlekettik qoldaugha ie bola almay otyr ma?

Berik Ábdighaliyev: Qor qúrylghan kezde Elbasy óz auzymen «500 mln. tenge bólemiz» degen. Biraq jylgha juyq uaqyt bolsa da atalghan qarajat qorgha kelip týsken joq. Bizge qordyng bastapqy júmystary ýshin 24 mln. tenge berilgen. Búl aqshagha jihaz, kompiuter, kólik satyp aldyq jәne shtattaghy 7-8 adamgha jalaqy beruge júmsalyp jatyr. Ózge de úsaq-týiek jobalardy atqarudamyz. «Qazaqstan» últtyq arnasyndaghy «Sóz-Mergen» baghdarlamasyna, «Qazaq» radiosyndaghy «Men qazaqpyn» baghdarlamasyna demeushilik kórsetudemiz. Sonymen birge «Ayqyn» gazetimen «Qoghamdyq til inspeksiyasy» foto-bayqauyn ótkizip jatyrmyz. Kitaptar shyghardyq. Al jobalargha qajetti qarjy týsken joq. Onyng qashan týsetinin de bilmeymiz. Búl súraqty maghan emes, Elbasygha qoy kerek dep oilaymyn. Eger býgin qarajat kelip týsse, erteng ol qarjyny ashyq týrde sarapshylardyng sýzgisinen ótken jobalargha taratyp beretin bolamyz. Ózimiz de qarap otyrmay demeushi izdep layyqty jobalargha az bolsa da qarajat berudi kózdep otyrmyz. Grantqa layyqty dep iriktelgen 15 jobagha ózimiz tapqan 16 mln. tengeni bólip beremiz. Eger 1-2 aidyng ishinde qarajat bólinbese, ekinshi jarty jyldyqtaghy jobalargha granttar berudi toqtatatyn bolamyz.
Jalpy jobalardyng azdyghynan olargha beretin grantty toqsanynda emes, jarty jylda bir ret beru turaly sheshim qabyldaghanbyz.

Osydan biraz uaqyt búryn ministrler kabiyneti jalghyz kýnde qazaqsha sóilep shygha keldi. Bәrimiz alaqaylap bórkimizdi ata túra, búnyng kezekti nauqan bolmauyn tiledik. Biraq, ókinishke qaray, ministrler kabiyneti búrynghy sýrleuine qayta týsti. Búl ne, qazaqtyng últtyq sezimimen oinau ma, joq tildi mazaq qylu ma? Nege saliqaly sarabdal týrde tildi naqty qoldanysqa engizbeske?

Berik Ábdighaliyev: Búghan biz qoldau kórsetuimiz kerek. Qoldau ghana emes, endi tútas qogham bolyp talap eteyik. Mәsimov sózinen tayqyp qayta oryssha sayrap ketse mazaq sonda bolady. Endi keri ketpeyik. Talapty kýsheyteyik. Deputattar men jurnalisterdin, jalpy qoghamnyng talaby pәrmendi ekenin eskereyik. Sondyqtan әr qazaq «maghan qazaq tili kerek pe, joq pa?» degen súraqty ózine qoysyn! .

Til komiytetining búrynghy tóraghasy Erden Qajybek býgin shetel asyp ketipti. Jymqyrghany mol kórinedi. Tildi damytugha bólingen qarjyny til janashyrlarynyng ózi osylay talan-tarajgha salsa, onyng damuy da eki talay shyghar. Jalpy, eldegi jemqorlyqpen kýres tәsili sizding kónilinizden shygha ma?
Sol sekildi qazir júrt elde 1937 jylghy repressiya qayta oraldy desip jýr. Jәkishev jәne Áblyazovtardyng isi jayynda ne aitasyz? Búl qadamdar eldegi jemqorlyqty tiyady degenge nanasyz ba?

Berik Ábdighaliyev: Eger jemqorlyqpen kýreste osylay adamdar tandalynyp ústala berse, ony men nauqanshylyq dep atar edim. Biylikting ózine únamaytyn jandardy tútqynday beruin, bir sózben aitqanda sayasy oiyn dep týsinemin. Búl ýrdis jemqorlyqty týbegeyli joya almaydy, tek adamdar arasynda ýrey tughyzyp, sәl bәsensitui mýmkin. Áriyne, búl jaghdaydy 1937 jylghy qughyn-sýrginmen salystyrugha negiz joq. Tipti qisynsyz. 37 jylghy oqighany halyq úmytyp qalghan sekildi. Bir-birimizdi andyp, jala jabuymen jýrdik. Qúday onyng betin ary qylsyn deyik. Jamandyq shaqyrmayyq! Endi qazaq sol súmdyqty kórmey-aq qoysyn. Qúday saqtasyn! Býgingi jaghdaygha tek sayasy nauqan dep qana bagha bergim keledi. Ábilyazov, Jәkishevke qatysty aitylghan aiyptar, derekter búdan búryn BAQ betinde dәl býgin týk bilmey ministr, әkim bolyp otyrghan kóptegen azamattargha da tanylghan. Jemqorlyqpen shynayy kýresti bastadyq pa, onda әlgilerdi de shetinen teksersin, tútqyndasyn! Ókinishke qaray biylik kimge shamasy keledi, kimdi únatpaydy, solardy ghana qamap jatyr.

Songhy kezde jaghympazdanudyng sheksiz tәsili jýzege asa bastady. Mәselen, qazirgi preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng esimin mәngilik úlyqtau maqsatynda biri – qalanyn, ekinshisi – tiridey eskertkish ornatu iydeyasyn aityp baghuda. Múnyng saldary qalay bolady? Týrkimenbashy sekildi ómirden ozghan kýni eskertkishin qiratyp, jazghandaryn oqugha tiym salyp jýrmeymiz be?

Berik Ábdighaliyev: Búl súraqqa iynernet-konferensiyanyng basynda-aq jauap bergen edim. Qajet dep tapsanyz múraghatty ashyp oquynyzgha bolady. Sonda da aitayyn jaghympazdyqty biz ózimiz jasap otyrmyz. Telearnalarymyz uaqytynyng kóbisin osy kisige arnaytyn boldy. Nasihattyng tym kýshengi qoghamda keri әserge úlasyp barady. Ol kisige qarsylyghy joq qoghamdy ózimiz býldirip alatyn siyaqtymyz. Osy baghyttaghy nasihat jeke basqa tabynushylyqty әkeledi. Jaghympazdar jarysy kýsheyip barady. Múnyng aqyry nege ainalatynyn siz de bilesiz, biz de bilemiz...
Áriyne, býgingi tanda Elbasynyng yqpaly zor. Ony moyyndau kerek. Biraq madaq pen oda ol kisige tek ziyanyn ghana tiygizedi. Múny ózimiz toqtatpasaq, eshkim toqtatyp bermeydi. Memleket basshysyna degen jaghympazdyqty toqtatudy tek «Jas Alash» gazeti ghana kóterip jýr. Endi búghan basqa basylymdar ýn qossa, jón bolar edi. Mýmkin, osy kezde jaghympazdyqty auyzdyqtay alatyn bolarmyz.

Qoldanystaghy zannamalyq negizderge sýiensek, 2010 jyly Qazaqstannyng barlyq qyzmet salasy is-qaghazdaryn memlekettik tilge kóshirui tiyis. 2010 jyl esik qaghyp túr. Biz búghan qanshalyqty dayynbyz?

Berik Ábdighaliyev: Dәl býgin memlekettik organdar memlekettik tilde sóilep ketedi degenge senbeymin. Biz tek audarma jaghynan ghana dayyn shygharmyz. Sebebi jýieli, keshendi memlekettik til sayasaty әli de qalyptasu jolynda.

«Qazaqstandyq últ» iydeyasyn qoldaushylardyng birisiz. Onyng bizge bereri ne?

Berik Ábdighaliyev: Búl súraqqa da aldynda jauap berdim dep oilaymyn. Men «qazaqstandyq últ» iydeyasyn qoldamaymyn. Nege ekenin bilmeymin, búl taqyryptyng tek qazaq gazetterinde ghana týkirigi jerge týspey túr. Al orys gazetteri búl mәseleni qauzap jatyr dey almaymyn. Taghy da aitayyn, «qazaqstandyq últ» degen konsepsiya da, baghdarlama da joq. Arnayy zanda da aitylmaghan. Eshkim qoldan «qazaqstandyq últty» jasay almaydy. Sizder 300 jyl bodan bolghan, ashtyqtan, repressiyadan qyrylyp bostandyqqa jetken qazaq óz últtyghyn joyady dep nasihattamanyzdar! Oidan, qoldan jasalghan kýshpen kýresuge uaqyttarynyzdy shyghyndamanyzdar. Pikir-talas jýrgizetin basqa taqyryp joq emes qoy...
Bizding qazaqtyghymyz tólqújatymyzdaghy «qazaq» sózimen shektele me?! Qazaqstandy Qazaq respublikasy dep auystyrugha dәrmen bar ma bizde?! Osyny talap etip referendum ótkize alamyz ba? Talap qoya alamyz ba? Myqty bolsaq, Qazaq respublikasy dep jaza bereyik. Oghan resmy organnan rúqsat súraudyng qajeti ne?! Dәrmen joq pa?!. Eger qajetti qol jinap ony parlament arqyly biylikke jetkizsek, biylikting referendum ótkizbeske amaly qalmaydy. Osyghan júmyla alamyz ba?! Biz óz elimizdi Qazaq respublikasy dep atay alamyz ba?.. Demek búghan dәl qazir últtyq ruhymyz jetpeytin siyaqty. Sondyqtan ruhymyzdy kýsheyteyik.
Eger de bizding jurnalister men ziyaly qauymnyng qyzyqty taqyryby «qazaqstandyq últ» bolsa, jalghastyra bersin. Búl mәsele maghan mýldem qyzyqty emes.

Reseyde «Russkoe imya» atty aksiya jýrgizildi. Sizge osyghan oray, qazaqtyng passionar túlghasy retinde kimdi atar ediniz degen saual qoyghan eken, bir súhbatta. Siz «Hakim Abay» der edim depsiz. Abaydan ózge qazaqta úlyqtar túlgha joq pa, joq olardy jetkilikti dengeyde últ sanasyna sinire almay kelemiz be?

Berik Ábdighaliyev: Men qay jerde «Hakim Abay» degenimdi bilmeymin. Búl súraqty maghan eshkim qoyghan joq sekildi. Múnday aksiya jýretin bolsa, sóz joq, Abay jenedi dep oilaymyn. Sonymen birge júrt Qonaev, Nazarbaev deui mýmkin. Basqa iygi-jaqsylardy bile bermeydi. Sondyqtan bizding halyq ózining batyrlary men aqyndaryn, qayratkerlerin tolyqtay bilmey túryp múnday aksiya jýrgizu әli erte. Kerey súltan men Jәnibekti, Tәuke handy, Haqnazardy, Esim handy, Qasym han syndy últymyzdyng túlghalarynyng qazaq memleketin qúrudaghy enbegin elge tolyqtay nasihattap almay әlgindey aksiyanyng jýrgiziluine qarsymyn. Eger dәl býgin múnday aksiya jýrip maghan súraq qoyylsa, Qasym han dep jauap berer edim.

Sizding oiynyzsha, «otandas» dep kimdi ataghan jón?

Berik Ábdighaliyev: Qany bir qandastardy otandastar deymiz. Yaghni, taghdyrdyng jazuymen shetelde ghúmyr keship jatqan barlyq qazaqtardy ózimizding otandastarymyz dep ataudy qoldanysqa engizuimiz kerek.
Saualdardy joldaghan «Týrkistan» gazetining tilshisi Esengýl Kәpqyzy. Email: Esengul@mail.ru

Beke!
Jogharydaghylar jýzge, rugha qatty bólinedi dep estip jatamyz. Osy ras pa? Óziniz osy mәselege qalay qaraysyz?

Berik Ábdighaliyev: Tәuelsizdik alghan jyldary múnday әngime kóp bolghany ras. Biylik basyndaghylardyng ruy turaly, soghan baylanysty qyzmetke ornalasu ýrdisi boldy. Al býgin búl ýrdis úmytyla bastaghanday. Týbirimen joyylyp ketti dey almaymyn. Alayda qazir rudan góri kimning qanday qarjylyq toptyng jaqyny nemese mýshesi ekeni manyzdy bolyp túr. «Kim kimning adamy?» degen súraq basym. Tegi men ruyna emes, adamnyng sayasy ústanymyna kónil bólinip túr. Búl da rushyldyqtan qúqtylugha óz kómegin tiygizip bastaghanday. Qazir rudan góri oligrahtyq toptyng mýddesi kýshti.

Úyat bolmasa teginiz turaly da aityp berseniz?
Qayrat Ábilghaziyn

Berik Ábdighaliyev: Úyattyghy joq, sýiegim – arghyn (tórtuyl), naghashym – tama.

Berik Baqytúly,
býgingi kýni júrtshylyq “biylikting qazaq tilin damytugha eshqanday qúlqy joq”, “búl biylik ketpey, últymyz últ bolmaydy, tilimiz damymaydy” dep kesip aityp jýr. Osyghan qalay qaraysyz?

Berik Ábdighaliyev: Biylik tek kýshtini moyyndaydy. Býgingi biylik qazaqty kýshti dep sanap otyrghan joq siyaqty. Olar orys pen orystildilerdi kýshti dep esepteydi. Sondyqtan solarmen ghana sanasyp otyr. Qazaq últy men qazaq tili әli sayasy kýshke ainala almay keledi. Biylik qazaqqa qarsy nemese qazaqtyng qamyn jep jýr dep aita almaymyn. Ol tek ózining ghana qamyn oilap otyr. Erteng saylau. Oghan búl nauqanda dauys joghaltpauy qajet. Qazaq qashan kýshti bolady, sonda ghana biylik ony sayasy kýsh retinde moyyndaydy.

Óziniz de biylikting ishinde jýrsiz. Biyliktegilermen aralasasyz. Sol biyliktegilerding ózi qanshalyqty dengeyde ana tilin mengergen? Biylikte últshyl azamattar bar ma? Olardyng sany qansha dep oilaysyz?
Janar

Berik Ábdighaliyev: Biylikte ana tilin asa qadyr tútatyn qazaqtar kóp. Últshyldar da bar. Biylikting 30 payyzyn osy topqa jatqyzugha bolady. Biraq olargha sayasy jiger jetispeydi. Qalay bolghanda da biylikti qazaqtyng jauy retinde kórsetu dúrys emes. Kerisinshe bәrimiz jabylyp biylikti qazaqtyng qamyn jeuge búruymyz kerek. Osy jolda júmyla qoldauymyz qajet.