Ejelgi saqtar dәuirinen bastap qazaqtardyng da ózge últtar siyaqty mәdeniyet-salttary, adamgershilik normalary, әdemi dәstýrleri boldy. Ýsh ghasyrdan astam uaqyt biylep-tóstegen orystar HIH ghasyrdyng ekinshi jartysy men HH ghasyrdyng 90-shy jyldaryna deyin otarlau sayasatyn batyra jýzege asyrdy. Shoqyndyrudan bastap, tól jazudan adastyryp, tilden aiyryp, ashtyqqa úshyratugha deyin baryp, qazaqtardy jer betinen joydy maqsat etken jospar nәtiyjeli týrde jýzege asty. Qazir tәuelsizdik aldyq. Jahandanu jaghamyzdan júlqylap jatqanda arashagha keletin últtyq mәdeniyetimiz ghana bolmaq. Atalyp ketken saqtardan bastalghan mәdeniyetimiz qayda ketti? Ol últymyzdyng ómirbayanynyng qara-kýngirt bóliginde basyp-janshyldy. Úmyttyq. Úmytqan joqpyz, emis-emis esimizde. Eske týsirip, tolyq qayta jandandyrugha ótkenning elesteri kedergi keltiretindey. Basymyzdy kóterip óz kýshimiz ózimizde bolyp túrghanda erik-jigerdi paydalanyp, jahandanudyng emi - últtyq mәdeniyetimizdi qayta janghyrtu qadamyn tandayyq. Maqalamyzdy osy mәseleler tónireginde órbitsek ...

Ejelgi saqtar dәuirinen bastap qazaqtardyng da ózge últtar siyaqty mәdeniyet-salttary, adamgershilik normalary, әdemi dәstýrleri boldy. Ýsh ghasyrdan astam uaqyt biylep-tóstegen orystar HIH ghasyrdyng ekinshi jartysy men HH ghasyrdyng 90-shy jyldaryna deyin otarlau sayasatyn batyra jýzege asyrdy. Shoqyndyrudan bastap, tól jazudan adastyryp, tilden aiyryp, ashtyqqa úshyratugha deyin baryp, qazaqtardy jer betinen joydy maqsat etken jospar nәtiyjeli týrde jýzege asty. Qazir tәuelsizdik aldyq. Jahandanu jaghamyzdan júlqylap jatqanda arashagha keletin últtyq mәdeniyetimiz ghana bolmaq. Atalyp ketken saqtardan bastalghan mәdeniyetimiz qayda ketti? Ol últymyzdyng ómirbayanynyng qara-kýngirt bóliginde basyp-janshyldy. Úmyttyq. Úmytqan joqpyz, emis-emis esimizde. Eske týsirip, tolyq qayta jandandyrugha ótkenning elesteri kedergi keltiretindey. Basymyzdy kóterip óz kýshimiz ózimizde bolyp túrghanda erik-jigerdi paydalanyp, jahandanudyng emi - últtyq mәdeniyetimizdi qayta janghyrtu qadamyn tandayyq. Maqalamyzdy osy mәseleler tónireginde órbitsek ...

Kóshpelilerde órkeniyet bolmaghan degen jansaq pikir bar. Skiyf-saq mәdeniyeti bizding zamanymyzdan jýzdegen, myndaghan jyldar búryn sol kezdegi antikalyq jәne shyghystyq órkeniyettermen qoyan-qoltyq aralasyp, olardyng tarihy damuyna tereng iz qaldyrghan. Órkeniyetting shyghu te­gin, әri ony klas­siy­fiy­kasiyalaudy jan-jaqty qarastyrghan aghylshyn tarihshysy Arnolid Toynby órkeniyetterge kóshpelilerdi de jatqyzady. Dýrildep túrghan batys imperiyasyn qúlatugha qatysqandardyng arasynda ghúndardyng qyzmeti erekshe. «Materialdyq jәne ruhany mәdeniyetting halyqtar arasyndaghy auys-týiistigi, - dep jazady A.Taraqty, - adamzat órkeniyetining birden-bir kepili bolsa, sonau tarihy qajettilikting arbakeshi kóshpelilir edi».

Kóshpelilerde bir-birine degen ystyq yqylas, syilastyq, qúrmet sezimderi dýniyening tolymsyz, kem, tómen ekendigin angharghannan keyin payda boldy. Onyng negizinde búl dýniyede adamnyng ómirining shekteuligin týsinu jatyr. Qazaq óleninde: «Qarasam, búl dýnie sholaq eken, adamdar bir-birine qonaq eken» - deydi. Mәselen týrik halyqtary mәdeniyetinde Aspanmen qatar onyng shyraqtaryn da qúday dengeyindegi qúdiretti, qasiyetti qúbylys dep tanyghan. Búl maghynada әsirese, Kýnning atqaratyn róli erekshe. Ertedegi miyf-anyzdardyn, ertegilerding keyipkerlerin Kýnsúlu, Kýn astyndaghy Kýnikey j.t.b. dep beker atamaghan. Búl mәdeniyetti solyariylik (kýndik) dep ataugha negiz jetkilikti. Kýnning negizinde kýndey ystyq, jyly, jayly, shuaqty, jaydarly, kýlimdegen, jaynaghan, ashyq, t.b. jaghymdy minezderdi boyyna sinire bergen. Búnyng barlyghy ata-babalarymyzdyng ýlkendi syilaugha arnalghan salt-dәstýrlerinen kórinedi. Mәselen: ýige jasy ýlken adam kirgende otyrghan júrttyng ornynan túryp, sәlemdesip, tórden oryn berui, ýlken kele jatqanda jasy kishining aldyn kespeui, ýlken túrghanda kishining sóz bastamauy, dastarhangha aqsaqal bata bermey, eshkimning dәm tatpauy, sәby ayaghyn tәi-tәy basqanda qart analargha túsauyn kestiru, kelin týskende qarttargha sәlem jasatu, taghy basqa ýlkenderge qúrmet kórsetu.

Kýnbasty adamdardy beynelegende olardyng rәmizdik mazmúny aldynghy qatargha shyghady: 1) kýn tirshilikting bastauy; 2) kóshpelilerding kiyiz ýiine jogharydan tómen qaraghanda ol sәulesin shashqan kýnge úqsas (shanyraq - kýn, uyqtary - sәuleler); 3) arbanyng dóngelegi men kýnning arasyndaghy qúrylymdyq izomorfizm; 4) kóz jәne kýn adam ýshin manyzdy, ekeuin de shyraq dep ataydy («shyraghym» - degen sóz óte ystyq jaqyndyqty bildiredi); 5) adamdaghy basty jәne tereng sezim - «ystyq mahabbat» dep atalady. Búl sipattamany ary qaray jalghastyra beruge bolady. Qazaqstannyng eldik tanbasy - «Altyn adamnyn» bas kiyiminde núryn shashyp túrghan kýn beynelenedi. Qazaqta kýnim, shyraghym, jaryghym, sәulem siyaqty adamdardyng arasyn jaqyndatatyn sypayy aitylghan sózder bar.

Kiyim kiiding ózindik rәsimi bolghan. Mysaly, jasóspirim qyzdar ang terisinen jasalghan, tóbesine ýki taghylghan bórik kiyse, jana týsken kelin әueli sәukelemen jýrse, keyin basyna oramal salady. Otyzdan asqannan song әielder kestelengen kiymeshekpen jýredi. Áshekey tastardy qoldanudyng da ózindik rәmizi bar. Halyq inju - kózdi shel basudan, kóz sýielinen; qúlpyrma tas - kóz tiiden, marjan - azghyndyqqa týsuden, dýr tasy - jemsau isiginen saqtaydy dep eseptegen, әielding qolyndaghy jýzikti as adaldyghynyng kepili dep bilgen. Endi kiyim kiige baylanysty salttargha toqtalsaq.

Kýieu kiyimi (salt). «Ákesi kýieu, sheshesi qalyndyq bolmaghan ba?» dep bizdi mineydi. Ki! dep attanar jerde Abaygha janaghy kýieu mindetti týrde «kýieu kiyimin» kiige tiyis. Aldynan shyqqan jengeler men jas qyz kelinshekter kýieudi kiyiminen tanyp alady. Sondyqtan kýieu basqa jigitterden salt boyynsha erekshe kiyinedi. Bórkine ýki taghyp, qyzyl shapan, biyik ókshe etik kiyedi. Bórkin kózine týsirip tómen qarap, kishilik kórsetip túrmasa aiyp tóleydi nemese sózge, kýlkige úshyraydy. Sol betimen qyz kelinshekterding ortasyna týsken kýieu nebir azapty әzil qaljyngha tózedi. Onyng mingen atyn «kýieu atymen kýl tasy» degendey auyl balalary minip alyp qyzyqqa bólenedi. Búl da auyl salty.

Sәukele kiygizu (salt). «Qara maqpal sәukele, shashyng basar jar-jar-au» (jar jar). Ómirde qazaq salt-dәstýrlerining týrleri kóp. Sonyng ishinde qalyndyqqa sәukele kiygizuding orny bir bólek. Sebebi sәukele әiel kiyimderining ishindegi eng asyly ghana emes, onyng júbaylyq ómirindegi eleuli kezining esten ketpes ystyq sәti. Ol búlghaqtap ósken ong jaqtaghy jәne aq bosagha attar arasyndaghy qimas ta qyzyqty kezding eskertkishi. Búl az bolsa kelinshekke sәukele kiygizuding ózi bir erekshe saltanat. Búghan qúda-qúdaghilar shaqyrylady. Shashu shashylady. Aq bata arnalady. Sәukele bayghazysynyng baghasy da olqy bolmaydy. Sәukeleli kelinshek ajarly da bazarly kórinedi. Ony júrttyng bәri kóruge yntyq. Onyng kórimdigi de soghan layyq bolu kerek. Jas otau, sәukeleli kelinshek, oiyn sauyq, kónildi kýlki jana ómirding baqyt esigin ashqanday әser etedi.

Mine qazaqta da mәdeniyet degen bolghan. Ýstine kiygen kiyimi, jýrgen jýrisine baylanysty salt-dәstýrler onyng aiqyn dәleli.

Osy últtyq mәdeniyetti boygha sinirudi bala dýniyege kelmesten jatyp, ishtegi kezinen bastaghan. Kelinning ayaghy auyr ekenin bilgen auyl әielderining enesine baryp: «Kelinning qúrsaghy aq airangha toyypty, aq alghysty bolypty», - dep quanyshty habardy jetkizedi. Múny estigen ene: «Kelindi atasynyng әruaghy jelep-jebep jýrsin», - dep auylda túrsa, әuletterindegi ýlken ýiding keregesine aq oramal tanady. Ol - jas kelinning jýkti bolghanyn býkil auyl bilsin degen «keregege aq oramal tanu» yrymy. Dýniyege kelgennen keyin shildehana, balany qyrqynan shygharu, itkóilek, besikke salu, túsaukeser dәstýrleri oryndalady. Bauyryna salu degen dәstýr bar. Ata, әjesi nemeresin uaqytsha tәrbiyeleuge alsa, ony «bauyryna salu» dep ataydy. Ol bala erjetken song әke-sheshesine barady nemese sol shanyraqta qalyp qoyady. Qazaqta ata, әjesining birinshi nemeresi solardyng balasy dep esepteledi. Ájening nemerege tili shyqpastan jatyp aitatyn ertegileri, batyrlyq jyrlary tektilikke, mәdeniyettilikke, meyirimdilikke, mәrttikke, aq kónildilikke, qonaqjaylyqqa, batyldyqqa, últyn, tilin sýyge tәrbiyelep, ruhany túrghyda ósirgen. Últtyq tәrbiyemen susyndaghan jastar óse kele qalalargha oqugha attanghan. Kenes ókimeti túsynda qazaqtar otyryqshy bolyp, qala salmaghan, eginshilikpen ainalyspaghan, órkeniyet qúrmaghan, jabayy, kóshpeli halyq dep sanap kelgen. Alayda naqty tarihy derekter búl jansaq pikirlerdi teriske shygharady. Búl mәselede ghalymdardyng pikirleri әrqily. Degenmen, qazaq dalasynda 500-ge juyq qala bolghan. Olardyng 70-ke juyghy - iri qalalar. Alghashqy qala osydan 4000 jyl búryn payda bolghan. Úly Jibek jolynyng boyynda orta ghasyrlarda ghylym men mәdeniyetting ortalyghy bolghan Taraz, Otyrar, Sarayshyq, Qúlan, Merki, Aspara, Aqyrtas syndy attary әlemge әigili jýzdegen qalalar tizbegi bar. Jergilikti qúrylys mәdeniyetining joghary dәrejede bolghanyna XV-XVIII ghasyrlardaghy Yassy (Týrkistan), Sauran, Otyrar, Syghanaq, Sayram tәrizdi qalalar, Ortalyq Qazaqstandaghy Dombaul, Alashahan, Joshyhan ghibadathanalary, Ontýstik Qazaqstan jәne Manghystaudaghy sәulet eskertkishteri kuә. HÝI-HÝIII ghasyrlarda kóshpeli taypalardan qúralghan jas Qazaq handyghynyng geosayasy jәne ruhany astanasy bolyp bekitilgen. Múnda kóshpeli taypalar jinalyp, basty mәselelerin aqyldasa sheship otyrghan.

Kóshpelilerde qala mәdeniyeti degen bolghan, degenmen ol auyl mәdeniyetinen eshqanday aiyrmalanbaghan. Yaghny onda da últtyq salt-dәstýrler men dәstýrli mәdeniyet qalyptasqan. Áriyne, zergerlik qolóner, eginshilik, qúrylys júmystary jýrip jatqan. Búl kóshpeli ómirden aiyrmashylyghy. Qalagha oqugha kelgen bala ruhany kýide qiynshylyq kórmegen.

Endi baghanadan beri aityp kele jatqan dәstýrli últtyq mәdeniyet degenimizding týsinigine kelsek. Qazaqta dәstýrli últtyq mәdeniyet salt-dәstýrlerinen basqa dýniyelerdi de qamtidy. Ol bay. Mәselen, epos janry. Qazaqtyng maqtanatyny da osy tuyndylar. Sebebi әlemde epos tudyrushy halyqtar az eken. Bayyrghy grekter «Illiada» men «Odesseyany» tudyrsa, ýndiler «Mahabharata» men «Ramayanany» tudyrghan, odan keyin Shyghys Evropada «Ýlken Etta», «Kishi Etta», «Kallevala» siyaqty qúrandy epostar tughan. Orys halqynyng «Igori joryghy turaly jyry» 8 betten túrsa, Aqseleu Seydimbek qarasózge ainaldyrghan «Alpamys batyr» eposy 800 betti qúraydy. Bes ghasyr jyraular poeziyasyn qosqanda «Besik jyrymen» susyndaghan qazaq halqynyng sózge sheber ekendigin bayqaymyz.
Odan keyin maqtanyp aitatynymyz - qolóner. Skifting altynmen aptalghan, kýmispen kýptelgen dýnie mýlikterinen bastap, ózimizding kýni keshege deyin әke-sheshemiz tikken kiyiz ýy - qolónerding eng úly shyny.

Ýshinshisi, últtyq muzyka. Kenes odaghynyng ayasyndaghy elderding dәstýrli muzykasynda kýy janry, yaghny aspapty muzyka janry joq. Kýy degen - muzykadan sózsiz bólinip shyqqan dybys, muzykalyq janrdyng týri. Kýiding tughanyna 1200 jyldan asypty. Sebebi 40-tan astam kýy shygharghan Qorqyttyng kýilerin qazaq halqy ghana saqtap qalghan. «Aqsaq qúlan» kýiining 10 núsqasynyng bizge jetui osynyng dәleli. Qazaq hylqynyng eng jetilgen әri naghyz tabighy últtyq muzyka aspaby - dombyra. Halqymyzdyng tarihynda qanday oqigha bolmasyn, jyr, epos, anyz, óleng týrlerinde dombyramen sýiemeldeu arqyly aitylyp jәne kýy ýlgisinde úrpaqtan-úrpaqqa berilip, bizge deyin jetken. Qarapayym ghana muzyka aspabynyng sheshendigi men qabilettigi kezinde talay adamdardyng auzyn ashtyryp, kózin júmdyrdy. Qazir búl aspapta shyghys pen batystyng qanday klassikalyq shygharmalaryn da oinaugha bolatyny eshkimdi tang qaldyrmasa kerek.

Osy ýsheui últtyq kaloriytimizdi qúrap, ishki estetikany qalyptastyrghan. Eger salt-dәstýr ómir sýru erejeleri, minez-qúlyqtyng irgetasy bolyp qalansa, epostar, qolóner, kýy - osyghan qosymsha renk berushi qyzmetin atqarghan deuge bolady. XIX ghasyrdyng ekinshi jartysynan bastap qalyptasqan kýrdeli jana jaghday qazaqtyng auyldyq әleumettik tiypin kýizeliske úshyratqany belgili. Ol batystyq (Reseylik) ekspansiyagha shyday almady. Osynyng nәtiyjesinde úly Abay surettep bergen tozu, qaqtyghys, azghyndyq, әdepsizdik kórinisteri auyldyq-tektik qoghamdy jaylap ketti. 1856-1868 jyldary jýrgizilgen әkimshilik reformanyng nәtiyjesinde Qazaqstan jerindegi auyldyq-tektik újymdar bolystyq jýiemen almastyryldy. Búl ghasyrlar boyy qalyptasqan qoghamnyng ózindik retteu mehanizmderin joyyp, syrttan tanylghan jýiege kóshuine әkep soqty. Dәstýrli últtyq mәdeniyetimiz taptalyp, otarlau sayasatynyng tabanynyng astynda qalghanda Álihan Bókeyhanov: «Qazaqtyng dinnen keyingi eng kýshti qúraly - salt-dәstýri», - dep aqyl men parasatty últtyq salt-dәstýrden izdeuge, ony úmytyp qalmaugha býkil halyqty shaqyrdy. Ras, oghan negiz bar edi. Sebebi 30-shy jyldardaghy ashtyqtan әsirese qazaqtar zardap shekken edi. Onyng esesine migrasiya prosesteri ótip, Qazaqstan resipiyent qyzmetin atqaryp, negizgi donory Resey Federasiyasy boldy. Saldary 30-shy jyldarda Qazaqstannyng últtyq qúramy kýrdeli ózgeristerge úshyrady. 1930-1936 jyldardaghy halyq sanaghynyng nәtiyjesi boyynsha Qazaqstanda: 1930j.- 5873,0; 1931j. - 5114,0; 1932j. - 3227,0; 1933j. - 2493,5; 1934j. - 2681,9; 1935j. - 2926,0; 1936j. - 3287,914 (myngha shaqqanda). Ashtyqqa úshyraghany bar, migrasiya arqyly da 1926-1939 jyldary 200 myng otbasy nemese 1 mln. halyq azaydy. (Kazahstanskaya pravda, 16 sentyabrya 1989 g.) Orystardyng migrasiyasy arttty. 1930 jyly Resey men Ukrainadan 6 myn, 1931 jyly 43 myng adam jer audarylghan eken.

1931 jyly Qazaqstannan 5500 qazaq bay-manap qonys audarylghan. Basqa últtar da kelgen. 1936 j. Ukrainadan 35739 polyak, 1937 j. 20141 otbasy kәris (95421 adam) Qazaqstangha kelgen. 1926-1939 jyldary orystardyng sany 2,1 ese ósti, qalalarda - 4,1 ese, auyldarda - 1,5 ese. Al qazaqtar kórsetilgen jyldary azayyp ketti. 1926 j. túrghylyqty halyqtyng negizgi bóligin (58,2%) alsa, 1939 j. 36,4%-gha týsti. Orystar túratyn halyqtyng negizgi bóligin (41,2%) qúraytyn boldy.

Qazaq tek 1970 j. ghana 1926 jylghy sanaghyna jetken. Keybir derekterge qaraghan 1932-1933 jyldary 2 mln. qazaq ashtyqtan kóz júmghan. 1929 j. maldardy tәrkileu jýrgen. Malymen kýn kórip otyrghan halyq 1932 jyly jappay asharshylyqqa úshyraydy. Mәskeu, Leningrad, ózge memleketterdi etpen qamtamasyz etu ýshin Qazaqstannan 36 mln. mal basyn aidap ketken. Qazaqstanda 1930 j. 40 mln. maldan 1933 j. 4 mln. qalghan. Kenes kezinde aq 1930 jyldyng múraghat qújattaryna alghashqylardyng biri bop zertteu jýrgizgen tarihshy Talas Omarbekov asharshylyq saldarynan 2,3 mln. qazaq kóz júmdy degen derek aitady. Orta Aziyada osynshama adamynan airylghan tragediya ózge últtardyng basynda bolmaghan eken. Orystandyru sayasaty әr týrli joldarmen jan-jaqty jýrgizilip jatty. Qazaqstanda orystardyng sanynyng ósuinen shovinistik minez qarapayym halyqtyng arasynda da kórinis berdi. Qoghamdyq kólikterde (qalada) qazaqsha sóileskenderdi qaghyp, «govory po russki» dep biylik jýrgizdi. Astyrtyn sayasat olay da bylay da degenine jetuge shaq qaldy. Til kýrmeldi, dәstýr úmyt boldy, tarihy qúndylyqtar qatal senzuragha shyrmaldy. Jaghday qiyn.

«Feodalizm men alghashqy qauymdyq qúrylys qaldyqtarymen kýresudi» jeleu etken Ortalyq 20-jyldardan bastap meshit pen medrese mýlkin tәrkilep, diny ókilderdi qughyngha úshyratty. Ondaghan týrik halyqtary aldymen latyn, keyin slavyan alfaviytine kóshirildi. 1927-1928 jyldary biyler soty joyy-lyp, dәstýrlik zandar jaramsyz dep jariyalandy. Mәdeniyetting taza partiyalylyghyn jogharydan baqylaushy úiymdar qatty kadaghalap otyrdy. Baslit (senzura) men Basrepertkom baspasóz ben teatrlarda sosializm iydeyalaryna sәikes kelmeytin shygharmalargha tyiym saldy. Ár últtyng mәdeny arhetipterin shayqaltu Kenes Odaghynda memlekettik sayasat dәrejesinde nysanaly týrde jýrgizildi. Mysaly, 1951 jyly Ortalyq músylman halyqtarynyng «Dede Qorqyt», «Alpamys», «Manas». «Er Sayyn», «Shora Batyr», «Qobylandy» siyaqty epostaryn dinshil jәne aqsýiektik dep jariyalap, olargha tyiym saldy. Halyqtyq mәdeniyetti qudalaudyng soraqy bir kórinisi - dombyrany feodalizmge aparyp tirkeu bolghan.

Eger 1926 jyly  búrynghy  Kenes  Odaghynda  190 últ  pen  úlys    túrsa,      Odaq ydyrar kezde   olardyng sany 130-dyng shamasynda bolghan.  Qazaq tili  de   joghaludyn  az-aq aldynda     qaldy.     Nәtiyjesinde,  bizde   tek  orys  tiline  baghyt ústaghan    adamdardyn  ózindik   dili      qalyptasty  jәne       atasy   nemeresimen  ana tilinde  sóilese almaytyn   jaghdaygha     jetti,   al   jastardyng bir bóligi   ana tilinde  sóilesudi,   ózderin qazaqpyz dep  ataudy ar sanady.  Býginde  qazaq     tilinin  órkendeu  ýderisi     qiyn jýrip  jatqany  da kezdeysoq  emes,  sondyqtan   onyng qoldanys  ayasyn   keneytu kerek.

Tәuelsizdigimizdi jariyalaghanymyzgha 19 jyl toldy. Últtyq dәstýrli mәdeniyetti, salt-dәstýrdi, tildi qaytardyq pa? Álde bayaghy asharshylyq, genosiyd, repressiya, baylardyng mal-mýlkin tәrkileu, shoqyndyru, tól jazudan aiyrghan tarihtyng aqtanghaq betterining kýngirt elesterinen qútyla almay otyrmyz ba? Áriyne salt-dәstýrdi tolyq biletin adamdar az. Býgingining әjeleri Kenestik kertartpa tәrbiyening jemisteri. Olar kópbalaly boludan góri qyzmet qughandy qalap, erlermen tenqúqyqty bolugha úmtylyp, erikti jәne eriksiz týrde últtyq qúndylyqtan, tәrbiyeden ajyraghandar. Degenmen A.Baytúrsynov, J.Aymauytov, t.b.  kitaptary, qazaqtyng qily tarihy jayly tuyndylar bar.  Múhtar Áuezovting «Abay joly» - túnghan etnografiya. Qyzyghyp, alyp, qarap, oqyp salt-dәstýrlerdi, qazaqy yrymdardy, epostardy jattaugha bolady. «Ádebiyeti joghalghan halyqtyng oiy da damymay qalady» deydi Batystyng aqyny Tomas Eliot. Qazaqy tәrbiyening bastaularyn balalargha balabaqshadan bastap qúlaghyna qúisa, tәrbiyening tizginin últtyq salt-dәstýrlerge qúrsa bolashaqta ol baladan últyna jany ashityn, tilin sýietin úrpaq payda bolady. Aldymen tildi ýiretu kerek. Óitkeni әdet-ghúryp, salt-dәstýrding mәiegi tilde jatyr. Jýsipbek Aymauytov: «Óz tilin bilmegen baladan sol últqa jany ashityn qayratker shyqpaydy», - degen. Ana tilin bilgen bala sol tilde jazylghan kitaptardy oqidy. Al, әjening oqyp bergen batyrlar jyrynan uyzdanyp, salt-dәstýrding ne ekenin bilse, qanday dәn ekseng sonday jemis ósedige salyp, osy últtyq qalypty jetildirgisi kelip túrady. Qanyna sinip qalghan últtyq tәrbiyening jiyeginen shyqpay, birynghay últtyq tәrbiyening jaqtaushysy, әri jalghastyrushysy bolady. Onday adamnyng bilim kókjiyegi ken, tili kórkem, jatyq bolyp bilimin әrmen qaray jalghastyrugha qúlshynysy tasyp túrady. Jaqsy maman, úlaghatty ata-ana shyghatyny kәmil. Olardan qazirgidegidey qoghamdyq kólikterde jasy egde adam kirse de úyalmay otyra beretin jas, kóshede qalay bolsa solay jýretin jigit, «auyldan kelgen» degen atqa kir keltiretin, qalanyng yqtaryna otyryp alyp pistemen jer-kókti lastaytyndar, batystyng kiyim ýlgisine eliktep kindigin ashyp, arabqa úqsaghysy kelip túmshalanyp  jýrgen qyzdar shyqpaydy. Tipti Patshalyq Reseyding ýstemdik sayasaty asqynyp túrghan kezding ózinde qalagha auyldan kelgen jastar últtyq tәrbiyeni bilgen. Aqyn Orazaqyn Asqar: «Qoghamdyq kólikterde songhy «kiretin» esiginen kirip biylet alyp aldynghy «shyghatyn» esiginen tekserilip shyghatynbyz. Kólik ishinde otyrugha arnalghan bos oryndar bolsa da biz jastar kólikting songhy jaghyndaghy alanqayda týregep túrudy jón sanaytynbyz. Ayaghymyz auyryp, sharshaghynymyzdy sezip bos oryngha otyra qalsaq ta, jasy egde kisiler, balaly әielder, mýgedekter minse, súratpay, dereu úshyp túryp oryn beretinbiz. Kirerde, shygharda ýlkenderge oryn beretinbiz...

Qazirgining jastary týregep túrudy bylay qoyyp, oryngha jayghasugha ózgelerdi qagha-sogha aldymen úmtylady. Oryngha jay ghana otyrmaydy, ayaqtaryn barynsha alshayta kerip, shalqaya jayghasady. Ol otyrghan eki kisilik orynnyng birine otyrmaq bolyp әlgi jasqa «ayaghyndy jina» dep aitugha tura keledi...» (Almaty aqshamy // 2008 j. 24-sәuir № 46)

Ceyit KENJEAHMETÚLY, Y.Altynsarin atyndaghy Arqalyq Memlekettik pedagogikalyq instituty rektorynyng kómekshisi, etnograf, jazushy: «Kóshege shyqqanda ózimshe: «Men ýlkenmin ghoy, jastar maghan jol berer», - dep kele jatsam, joq, olar maghan jol bermek týgili mindetti týrde soghyp, aldymdy kesip ótedi ghoy. Renjiytinim, mening jolymdy kesip ketkenine emes, odan búryn býgingi úrpaqtyng qazaqy jón-joralghy, әdep-ghúryptan júrdaylyghy janyma qatty batady» - deydi bir basbapasóz betine bergen súhbatynda.

Qala órkeniyeti degen úghym bar. Onyng da últtyq dәstýrli mәdeniyettegidey sәlem beru, jýru-túru, kiyinuge qatysty, ýlkendi syilau, kishipeyildilik siyaqty qasiyetterdi minezge siniruge baylanysty erejeleri bar. Ózgeshelikteri de bar. Qala órkeniyetine qalanyng joljiyeginde jayau jýrginshilerding qalay jýrip-túruy, adamdardyng qoghamdyq kólikte, poezda, taksiyde, úshaqta, meyramhanada, dýkende, teatrda, múrajayda, kitaphanada, kórmelerde, qonaq ýide óz-ózin ústau erekshe tәrtip, tazalyq zandylyqtary jatady. Eger dәstýrli últtyq mәdeniyetti saqtap, órkeniyetten oghan qarama-qayshy emes jaqtaryn ghana alsaq ata-babalar aldyndaghy perzenttik paryzdy óteymiz. Órkeniyetting damuyna, ekonomika men ghylym-bilimnin, mәdeniyetting órkendeuine qala ómiri qolayly ekeni jóninde aitpasaq ta týsinikti. Sondyqtan da órkeniyet damyghan XX ghasyrda әlemde qala halqynyng sany kýrt artty. Eger ótken ghasyrdyng basynda býkil әlemde qala halqynyng ýles sany - 10 payyz, 1940 jyly - 25, 1950 jyly - 29, 1983 jyly 40 payyz bolsa, al ghasyrdyng sonynda 50 payyzdan asty. Mәselen, qazirgi tanda Japoniyada qala halqynyng ýles sany - 79 payyz, Livanda - 78, Saud Arabiyasynda 70 payyz bolsa, Latyn Amerikasynda 75 payyzdan asyp barady. Sonday-aq әlemde eng iri qalalar sany arta týsude. 1900 jyly halqy 1 mln.-nan astam kalalar: sany 10 bolsa, 1980 jyldary 209, qazir 300-den asty.

1926-1939 jyldardaghy migrasiya, 1954 j. tynayghan jerlerdi iygeru nauqanynda orystardyng kóp kelui, qalalargha shoghyrlanuy qala túrghyndarynyng orystanyp ketuine әser etpey qoymady. Dәstýrli últtyq mәdeniyetti úmytyp, qazaq tilinde sóiley almay qaldy. Belgili eltanushy ghalym M. Tәtimovtyng derekterine sýiensek, 1992 jyly qazaqtardyng 25%, yaghny tórtten biri óz ana tilinde ýi-ishinde sóilesuden qalghan. Jeke qalalarda búl prosent tym joghary: Almatyda - 85%, Qostanayda - 75%, Qaraghandyda - 80%; salystyru ýshin basqa tendensiyany da alayyq: orys tildi qazaqtar halyqtyng Qyzylorda oblysynda - 3,5%, Atyrauda - 4%, Jambylda - 6,5%, Semeyde - 12,5% qúrastyrady.

Qala mәdeniyeti turaly óz úghymymyzdy qarapayym týsinikti tilmen bayandayyq. Mysaly respublikamyzdyng mәdeniyet ortalyghy Almatyda 270 mәdeniyet úiymdary bar; sonyng ishinde 14 teatr, 7 konsert zaly, 2 filarmoniya, 11 orkestr, 13 ansambli, 32 múrajay, 20 kórkem galereya, 39 kitaphana, 2 balalar shygharmashylyq ýii júmys isteydi. Sonday-aq 18 kinoteatr, sirk, meyramhanalardyn, t.b. esigi әmanda ashyq. Osylardyng barlyghy kerek, biraq sonyng eshbiri ruhany baylyqtyng ornyn basa almaydy. Kisini syilay, qúrmettey bilu, izet, iba sekildi jarastyqty súlu minezder halyq boyynda mol emes pe. Endeshe dәstýrli últtyq mәdeniyetimizdi janghyrta bereyik.

«Jalyn» jurnaly