Keshe ghana, Ontýstik Qazaqstan oblys әkimi Janseyit Týimebaev myrza bas bolyp Múhtar aghanyng 75  jasyn dýrildetip oblys kóleminde toylap berdi.

…Kim últqa tas laqtyrsa, sol biylikke únay ma?
Últyn sýimeu, qarsy shyghu emes pe búl Qúdaygha?
Endi bizding kónbis qazaq ongha, solgha oiqastap,
Óz halqynyng ishten shyqqan jaularymen shayqaspaq.
Ruhyn tartys toqtysy etken qaptap ketti kókparlar,
Búl qorlyqty kórgen sayyn namysyndy ot sharlar.
Qyzmetining ynghayymen últ mýddesin satqandar,
Senderge de esep berer kýn keledi, toqtandar…
M. Shahanov

Býginderi 75 jasqa shyghyp otyrghan Múhtar Shahanov – qazaq әdebiyetinde, qazaq mәdeniyetinde, jalpy, órkeniyetinde mýlde oqshau, ózgeshe qúbylys. Qazaq últynyng jalghyz qorghany bolyp túrghanyn qospaghanda, tas jarghan tabighy daryny biyliktegi qanshama últsyzdar men aqyn-jazushylardyng ishin órtep qyzghanysh degen qyzyl iytin qynsylatty. Aqiyq aqyn, narkesken azamattyng  qalamynan tughan kez-kelgen shygharmasyn: meyli sezim bughan lirikalyq ólenderin, meyli oy tolghatqan әleumettik poemalaryn, sher tolqytqan filosofiyalyq balladalaryn, astarly da asqarly monolog-dramalarynyng qay-qaysysyn da alyp qarasanyz, mýlde ózgeshe. Jazu tәsilining ózi eshqanday standartqa, qalypqa say kelmeydi…

... Álqissa, sonymen tariyhqa oralsaq osydan bes jyl búryn Shahanovtyng jetpis jyldyghyn ýkimet «úmytyp» qalghanyn halyq biledi. Biraq, Astanalyq J. Shymshyqov, Q. Bekpatshaqyzy bastaghan últshyldar ótkizip bergenin estip, bes jyl búryn bolghan oqighany zerttep kórdik.

-... «M. Shahanovtyng shygharmashylyq keshine  biylet satylghan joq» - dep kesip aitty keshti úiymdastyru tobynyng jetekshisi professor Jangeldi Shymshyqov, maghan sol kezdegi shyqqan maqalany kórsetip. Gazet tilshisi «Qazaq qalamgerleri nege «súranshaq?» degen maqalasynda: «Jaqyn arada ghana Astana qalasyndaghy Kongress Holl zalynda aqyn Múhtar Shahanovtyng keshi bolyp ótti. Sol kýni Feysbuk әleumettik jelisinde otyrghan Múhannyng shygharmashylyghyn pir tútatyn jastardyng biri: «ózim qatty qúrmetteytin Múhtar aghamnyng keshine barmaq bolyp, telefon soghyp biylet súrap edim, biyletterding satylyp ketkenin aitty. Biraq, keshti úiymdastyrushylar pәter syilap, kólik mingizip, shapan jabatyn oiynyz bolsa, arnayy bólingen 200 biyletting bar ekenin, kelisuge bolatynyn aittty» degenin oqyghanda, tiksinip qabyldadyq. Múnday soraqylyqtan Múhtar aghamyzdyng ózi beyhabar bolar, últ janashyrynyng atyn jamylghan tóniregindegi óz úpayyn týgendegisi keletin nókerlerining isi shyghar dep joramaldadyq. Múhtar aghamyz estimese estisin, ainalasynda abyroy bedeline núqsan keltiretin adamdardyng jýrgenin bilsin degen niyetpen әdeyi jazyp otyrmyz. Áytpese pәter men kólik týgili, songhy kezde syrqaty qayta-qayta mazalap jýrgen Múhtar aghamyzdyng sol kýni jýregi taghy da syr berip, jedel jәrdemmen auruhananyng jansaqtau bólimine әupirimmen jetkizilip, kesh avtorsyz ótkizildi emes pe?- dep jazghanyn oqyp berip sózin jalghady.

Birinshiden, biz onyng qasynda jýrgen nókerleri emespiz. Biz Astanada túramyz. Qazaq halqynyng sýiikti úly bolghandyqtan «Saryarqadan tartu» dep ylghy Astanalyqtar ol kisige jasaghan tartuymyz bolsyn dep keshin ótkizip beruge bel bayladyq. Bizding janymyzgha qatty batqany biylik ókilderi onyng keshin ótkizbek týgili elemey de otyrghan song óz qolymyzgha alghan edik. Myna tilshi shyn niyetimen jaqsy kórip qúrmettese «menen ne kómek kerek» dep basqalar siyaqty shyryldap kelmey me? Qanshama qarapayym jandar aqiyq aqynyn ayalap, jan úshyra kómektesip jýrdi.

Ekinshiden, Ol kisi Almatyda túrady, sonda júmys isteydi. Men jylyna 3-4 mәrte kóruim mýmkin maghan kómektesip jýrgenderding ishinde  jylyna bir rette kórmegender bar. Osynday keshterde ghana kóredi. Tilshi Múqana naghyz jany ashysa, basqa taqyryppen zerttep, zerdelep men siyaqty «alayaqty» әshkerelep, Múhandy biz siyaqtylardan saqtandyryp shyndyqty shyryldatyp jazar edi. «Qazaq qalamgerleri nege «súranshaq?» degen maqalasynyng atymen-aq onyng Múhandy kemsitu ýshin jazghany týsinikti.

Ýshinshiden, biylet sattyrmaghanym abyroy boldy. Tilshi: "Nókerleri, Múhtar Shahanov keledi» dep aldap biylet satyp, aqshasyn jiyp aldy" - dep qaralap jazar edi. Óner iyelerine mynda bir alghys Múhang ýshin aqysyz, púlsyz bar sheberlikterin halyqqa kórsetti. Tek saray men orkestrding aqysyn jany jomart jigitter ózderi tólep berdi. Bizding qolymyzgha bir tiyn da týsken joq.

Tórtinshiden, menen biylet súrap qonyrau shalghandar boldy. – Biylet satylmaydy biraq, 200 shaqyru qaghazy bar dedim. Birinshi kezekte shaqyru qaghazdaryn, Múhannyng ózi shaqyr degen deputattar men biylik ókilderi, tughan-tuys, qúda-jekjat, qúrby-qúrdas, ziyaly qauym men alystan keletin qonaqtargha tarattyq. Sosyn qalghanyn Múhang ýshin shapqylap jýrgender, onyng jyryn sahnada jatqa oqityn qanshama jastar, oqushylargha, keshting sәnin keltirip bar talantyn tegin silaytyn óner sheberlerine, әjeler horyna, Múhana syi-siyapat jasaytyndargha tarattyq. Múhana, at mingizemin, qolóner búiymyn syilaymyn, shapan jabamyn degen adal niyetti jandargha nege shaqyru qaghazyn beruge bolmaydy?

Besinshiden, Múhandy birazdan beri bilemin, «Múhana pәter syila, kólik mingiz» dep aitqanyndy estise keshti boldyrmay tastaydy. Halyqtan birdene dәmetu onyng tabighatyna jat. Jek kóredi, meni de sol qylyghym ýshin keshpes edi. Búryn da qanshama jandar qymbat syi-siyapat jasaghanda solardyng kózinshe alyp, rahmetin aityp zalda otyrghan bógde jandargha taratyp bergenin eshkim joqqa shyghara almaydy. Múhannyng arqasynda payda tauyp qalamyn - dep oilau aqymaqtyq. Múhana pәter syilap túryp,  ony maghan beretin ol qanday aqymaq demeushi.

Tilshining «...Múnday soraqylyqtan Múhtar aghamyzdyng ózi beyhabar bolar, últ janashyrynyng atyn jamylghan tóniregindegi óz úpayyn týgendegisi keletin nókerlerining isi shyghar dep joramaldadyq. Múhtar aghamyz estimese estisin, ainalasynda abyroy bedeline núqsan keltiretin adamdardyng jýrgenin bilsin degen niyetpen әdeyi jazyp otyrmyz» – degenin Múhang oqyp basyn shayqady. Múhannyng keshin ótkizgenimizge ólerdey qarsy bolghandardyng tapsyrsymen jazylghan maqala shyghar dep týidik. "Mýmkin últyn sýigen úlanyn biz arqyly bir sýrindirgisi kelgen shyghar" dedi ashuly keyippen Jangeldi aghamyz.

«Alash amanaty» qoghamdyq qorynyng tórayymy Q. Bekpatshaqyzy: "Biyl da 75 jyldyghyn toylap bereyik dep Múhtar aghagha habarlasqan edik. – Adal niyetterinizge Allanyng núry jausyn ýkimet ózimiz ótkizip beremiz, – dedi dep sypayy alghysyn bildirdi".

IYә, batyr anghal keledi.... Biylikke sengimiz keledi. Astana ne der eken?.

Halyq bolyp kýtemiz.

Toghaybay NÚRMÚRATÚLY

Abai.kz