Rok-muzykamen әuestenetin orystyng glamurlau preziydenti Medvedev   tasada qalyp sayasat sahnasyna Putin qaytyp oraldy. Jo-joq, Putin Barys (Boris Elisiyn) patsha taqtan tayghannan beri sayasat sahnasynyng sәni bolyp alghan, týsken joq. Tek RF preziydentining qosalqy rolin oinap kórmek boldy. Biraq ol roli Putiinge jaraspaydy eken. Jaraspaydy dep jay aityp otyrmyz,  Putin dublerding mindetin atqara almady. Onyng ýstine, Reseyding qazirgi preziydenti Medvedev aryndy Putinning aldynda ózin ynghaysyz sezine me, әlde Kremli taghyndaghy taghydyryna kezdeysoq jolyqqanyn qanaghat túta ma, әiteuir, birinshilikten taysaqtay beretinin bayqatyp qoyady. IYә, ony Putin múrageri etip biyikke kótergen de Putin fenomeni edi. Putinshildikti dәripteu arqyly ghana ol sayasy elitany yqtyryp halyqqa únaugha bolatynyn kezinde qapysyz týsindi. Esimizde, Reseydegi preziydent saylauynyng barysynda tanauynyng jelbezegin jayyp sóileytin Medvedev: «Men Putin ýkimetimen júmys isteuge dayynmyn» degen edi. Sol kezde-aq orys patshasynyng naqty kim ekeni angharylghan.

Rok-muzykamen әuestenetin orystyng glamurlau preziydenti Medvedev   tasada qalyp sayasat sahnasyna Putin qaytyp oraldy. Jo-joq, Putin Barys (Boris Elisiyn) patsha taqtan tayghannan beri sayasat sahnasynyng sәni bolyp alghan, týsken joq. Tek RF preziydentining qosalqy rolin oinap kórmek boldy. Biraq ol roli Putiinge jaraspaydy eken. Jaraspaydy dep jay aityp otyrmyz,  Putin dublerding mindetin atqara almady. Onyng ýstine, Reseyding qazirgi preziydenti Medvedev aryndy Putinning aldynda ózin ynghaysyz sezine me, әlde Kremli taghyndaghy taghydyryna kezdeysoq jolyqqanyn qanaghat túta ma, әiteuir, birinshilikten taysaqtay beretinin bayqatyp qoyady. IYә, ony Putin múrageri etip biyikke kótergen de Putin fenomeni edi. Putinshildikti dәripteu arqyly ghana ol sayasy elitany yqtyryp halyqqa únaugha bolatynyn kezinde qapysyz týsindi. Esimizde, Reseydegi preziydent saylauynyng barysynda tanauynyng jelbezegin jayyp sóileytin Medvedev: «Men Putin ýkimetimen júmys isteuge dayynmyn» degen edi. Sol kezde-aq orys patshasynyng naqty kim ekeni angharylghan.

Vladimir Putin 1952 jyly tughan. Qazir naghyz kemel shaghynda. Qayratty. Jigerli.   Avtokólik atauly kózine týsse bitti qútyrtyp, qúiqyljytyp, qúiyndatyp aidaydy. Songhy kezderi úshaqtardy da úshyryp kórdi. Búnyng ózi «Mine, býgingi RF premier-ministri osynday: dýniyege syimay barady. Asyghys.  Shaban uaqyt qana ony tejep túr, әitpese әlgi jer apshysyn quyryp jiberetin avtokólikter siyaqty, kók bauyryn tiligilep úshatyn úshaqtar siyaqty samghap-aq keter edi, qaytesin...» degendi eskertedi. Putinning piarshylary osylaysha «qaghilez Putiyn» kelbetin somday otyryp búghaghy salbyraghan Berluskoniyge (Italiyanyng premier-ministri), kәrtamysh Merkelige (Germaniyanyng kansleri), karaokemen әn salghandy únatatyn «kónildi seri» Kemerongha (Úlybritaniyanyng premier-minsitri) qyr kórsetip qoyady.

Geoekonomikalyq sayasatta Putin Batys әlemine qyr kórsetudi emes, qysym jasaghandy únatady. Óitkeni Batys orys jeri arqyly tasmaldanatyn energetikalyq quat kózderine zәru. Osy kýni Batys júrty ot basy oshaq qasynda jyly otyrghysy kelse, Putinmen jyly qabaqta sóilesu kerek ekendigin amalsyz moyyndaugha kóshti.  Al, Putin ózi bir kezde súmdyq apatqa tenegen KSRO-nyng ýiindisinen ýlken Resey ókimetin qayta qúrugha qúlyqty ekendigin әigiley bastady. Búl maqsatyna Putiyn   Petr patsha keypinde qol jetkizbekke úqsaydy.

Internet tútynushy Resey azamattarynyng biri Putinge súraq joldaydy. Bylay dep:

- Vladimir Vladimyrch, sizding kabiynetinizde Petr patshanyng nәn sureti túr eken. Siz Petrdi pir tútasyz ba? Ol qatygez adam boldy, ony qalaysha pir tútasyz?

Súraq  berushi  tarihatan maghlúmaty az, tipti esh nәrseden beyhabar, anghal, orys adamyna tәn minezi qaradýrsindeu jan bolsa da (súraqtyng qoldan úiymdastyryluy әbden mýmkin) óte astarly, tereng súraq qoyyp otyr. Súraqtyng mәni  mynada: «Ol qatigez adam boldy!»

Putiyn, әriyne, saualgha jyp-jinaqy jauap qaytarghan. «Reseyde  daryndy  biyleushiler az bolghan joq. Biraq, orys әlemin týbegeyli ózgertken Petr patshanyn  enbegi erekshe. Al, Petr birinshining el biyleudegi dәstýri  sol dәuirding bolmysymen ýndesedi. Mysaly, bilimmen agharghan Batystaghy    inkvizasiyasyny alayyqshy.  Batys biyleushileri ne, elge sheksiz meyirimmen qarap, júmsaq boldy ghoy deysiz be?»

Saualdyng astary men jauaptyng qatparynan qatigezdikti nasihattap,   qatigez patsha biyligining qanatyn jangdy kókseytin orys әlemindegi   bayaghy búldyr saghynyshty, imperiyalyq ýstemdikti ansap oyanghan mahabbaty angharamyz. Petr óz dәuirining dәregeyinde «Birinshi Petr» ghana emes, jan-jaghyn shauyp, otarlap, Resey tarihynda  «Birinshi imperator» atanghan bolatyn. Ol Kaspiy tenizin orta túsyna deyin keship kelip Úly dalagha da dýrbi salyp qaytqan edi...

«Qúdaysyz quraydyng basy synbaydy». Qazaqy maqaldy sayasattyng tiline salyp qayyrsaq, sayasattaghy túlghalardyng qoltyghyna bireu dym býrikpese albaty sóilemesi belgili. Petrshildik pen Putinshildikting joly qanday ekenin tayauda Resey-Belarusi odaghynyng memlekettik hatshysy Pavel Borodiyn: «2017  jyly biz búrynghy KSRO-ny qalpyna keltiremiz» degen sózimen aiday әlemge pash etti. Borodinning boljamyna sýiensek, 2017 jyly KSRO qalpyna kelip Reseyge Batys әlemi de bas iyetin kórinedi. «Men «Edinyy Rosiiy», «Sparvedlivyy Rosii» partiyalarynyn, tipti KPRF-nyng da mýshesi emespin, men Sovet Odaghynyng kommuniysimin» dep keudesin toqpaqtaghan Borodin «2017 jyl jaqyndap qaldy, biz KSRO kenistigin janadan jasaqtap, Batysty da ózimizge qaratyp aluymyz kerek» dedi Mәskeude ótken baspasóz mәslihatynda. Borodinning búl sózin aldymen «Interfaks» agenttigi jariyalap jiberdi. Sosyn ony orys baspasózi shulap shúrqyrap ilip ala jóneldi.

Baspasóz mәslihatynda Borodin 19 jeltoqsanda bolatyn Belarussiyadaghy preziydent saylauy turaly aita kelip atalghan eldegi oppozisiya ókilderimen kezdesip әngimeleskenin de jasyrmapty. «Oppozisiyashylar, - deydi Borodiyn, - Lukashenkony biylikten taydyru jolynda kýsh biriktirmek». Shamasy ol eki memlekettik arasyndaghy hatshylyq qyzmetin   Kremliding Belarusi preziydentine qarsy ústanyp otyrghan sayasatymen shatastyryp alsa kerek.   Resey tarapynan taghayyndalatyn borodinderding hatshylyq, kedenshilik (Keden odaghyn eske alynyz), tóraghalyq (TMD) missiyasy týptep kelgende Petrshildik, Putinshildik mýddege ghana layyqtalghanyn týsinu endi qiyn emes shyghar.

Orystyng oiyndaghy 2017 jyl qyr astynda túr. Al, Qazaq biyligining oiynda ne bar? Tәuelsizdikting tuyn jayqaltyp elding dәrpin asyru ma, әlde «ýy ózimdiki demegin, ýy syrtynda kisi bardyn» kerine baghyp ýnsiz, әreketsiz otyru ma? Reseymen tereze tenestiru me, әlde últ mýddesin tizgindep orys әlemining shenberinen shygharmaudyng   qamy ma?

1917 jyl... 2017 jyl... Jarty әlemdi qan-jyngha toltyrghan bolisheviyketr tónkerisine de bir ghasyr tolyp qalypty-au.

«Abay-aqparat»