QR Parlamenti Mәjilisining Tóraghasy Oral Múhamedjanovtyng jetekshiligimen Palatanyng jalpy otyrysy bolyp ótti. Deputat Shalatay Myrzahmetov Ýkimet Basshysy Kәrim Mәsimovke deputattyq saual joldady.

« Býkilәlemdi dýrliktirgen Hirosima men Nagasaky oqighasynan keyin yadrolyq soghys bolghan jaghdayda - pәrmendi kýshti jarylystar oirandary, radiasiyanyn  taraluy, biologiyalyq zaqymdanular saldaryn jan-jaqty zertteu óris aldy. 1949 jyly 29 tamyzda   Kenes kezeninde túnghysh ret yadrolyq qaru synaqtan ótti. Atomdyq joba boyynsha  Poligon qúru ýshin  tek Qazaqstannyng jer bederi jerasty yaderlyq jarylystardy kótere alatyn bolyp, elimizde Poligon qúrylady. 1949 jyldan 1989 jylgha deyin synalghan yaderlyq qarular kýshi Hirosimagha tastalghan bombadan 2 500 ese   asyp týsedi.

Kýni býginge deyin Sovet ghalymdarynyng ótkizgen synaqtarynyng nәtiyjesi qúpiyalanghan.  Al zaqymdalghan jer kólemi 304 000 km. kv. ekenin eskersek, jauap belgili emes pe?

IYә, adamzat  ómirindegi qoldan jasalghan súmdyqty  toqtatu ýshin atqarylghan kóp júmystardy atap ótu kerek, ol: synaq poligonynyng jabyluy, yadrolyq zaryadty jong, yadrolyq qarulardy synaugha  tyiym salu jәne olardan  bas tartu turaly sheteldik  kelisimsharttargha qol qoyyldy.

QR Parlamenti Mәjilisining Tóraghasy Oral Múhamedjanovtyng jetekshiligimen Palatanyng jalpy otyrysy bolyp ótti. Deputat Shalatay Myrzahmetov Ýkimet Basshysy Kәrim Mәsimovke deputattyq saual joldady.

« Býkilәlemdi dýrliktirgen Hirosima men Nagasaky oqighasynan keyin yadrolyq soghys bolghan jaghdayda - pәrmendi kýshti jarylystar oirandary, radiasiyanyn  taraluy, biologiyalyq zaqymdanular saldaryn jan-jaqty zertteu óris aldy. 1949 jyly 29 tamyzda   Kenes kezeninde túnghysh ret yadrolyq qaru synaqtan ótti. Atomdyq joba boyynsha  Poligon qúru ýshin  tek Qazaqstannyng jer bederi jerasty yaderlyq jarylystardy kótere alatyn bolyp, elimizde Poligon qúrylady. 1949 jyldan 1989 jylgha deyin synalghan yaderlyq qarular kýshi Hirosimagha tastalghan bombadan 2 500 ese   asyp týsedi.

Kýni býginge deyin Sovet ghalymdarynyng ótkizgen synaqtarynyng nәtiyjesi qúpiyalanghan.  Al zaqymdalghan jer kólemi 304 000 km. kv. ekenin eskersek, jauap belgili emes pe?

IYә, adamzat  ómirindegi qoldan jasalghan súmdyqty  toqtatu ýshin atqarylghan kóp júmystardy atap ótu kerek, ol: synaq poligonynyng jabyluy, yadrolyq zaryadty jong, yadrolyq qarulardy synaugha  tyiym salu jәne olardan  bas tartu turaly sheteldik  kelisimsharttargha qol qoyyldy.

Ókinishke oray, shynyraudan shyqqan shyndyq jýzi esh ózgermeydi:  40 jyldan beri  aua men adamdar densaulyghyn qúrtqan poligon aumaghynda býginge deyin radioaktivti fon saghatyna  10-20 milliyrentgenge jetedi eken. Degenmen,  búghan qaramastan poligonda adamdar ómir sýrip jatyr.

Adamdar, kinәsiz adamdar, biraq  olardyng taghdyr men biyliktin  әdiletsizdiginen  azap shekkenderi jasyryn emes. Mysaly: yadrolyq synaulardan jәbirlengender sanaghy 1 323 000 adam dep belgilengenimen, olardyn  qúqyghyn  rastaytyn kuәlikter tek  qana 1 057 000 berilgen. Olar búghan da, jan kýizelisine, tragediyalargha, jarymjandyq dauasyz aurulargha, mutasiyalargha kóndi.

Al jergilikti memlekettik biylik tua bitken jarymjandyqty   yadrolyq synaular saldaryna jatqyzbay, ortasha aitqanda olargha jәrdemaqy retinde 15 000 tenge tólense, 22 000 tenge  tanylghan mýgedekterge beriledi eken.  Búl qazirgi qymbatshylyq, naryq zamanynda qyryq shoqpyttyng qay jyrtyghyn jamaugha jetedi eken:

Chernobylidik elektr  stansiyasyndaghy apattan zardap shekkender  Poligonshylardan   1-2 myngha artyq  jәrdemaqy alady.   Sonday-aq,   I-shi, II-shi toptaghy mýgedekterge  tipti memlekettik emhanalarda emdelu tegin emes kórinedi.  Al qajetti mamandardyng joqtyghynan  elimizde sәulelenuden payda bolghan aurular emdelmeydi, shetelderge  de kvota qarastyrylmaghan. Resey federasiyasy men Ukraina siyaqty kórshi elderde Chernobyli mýgedekteri   tegin em qabyldaydy jәne 400 - 600 aralyghyndaghy  AQSh aqshasyn alady eken.

Býkilәlem boyynsha tek Qazaqstanda ghana  búrynghy Yadrolyq synaq aimaghynda adamdar ómir sýredi jәne atalmysh aimaqty  auylsharuashylyq maqsattarynda qoldanady. Osyghan oray, Qúrmetti Kәrim Qajymhanúly, synaq aimaghynda túratyndargha sәl de bolsa da  ómirin jaqsartu ýshin 1992 jyldyng 18 jeltoqsanyndaghy «Semeydegi yadrolyq synaqtar poligonynda ótkizilgen yadrolyq synau saldarynan zardap shekkenderdin, azamattardyng әleumettik qorghauy» turaly zandy  qayta qarastyru kerek siyaqty.

Al kezinde  Chernobyli apatynyna qatysqan 32 mynnan  býginde 7000 jarymjan qalghanyn eskere otyryp, olardyng da jaghdayyn mýmkindiginshe onaylatudy ótinemin.

Jarymjandar Ákimshilikter men ózge de әleumettik qorghaugha arnalghan memlekettik mekemeler tabaldyryghyn tozdyryp, sharshady. Mýmkindikteri shekteuli azamattardyng pikiri boyynsha olardyng mәselesine eshkim ne kómekteskisi, ne bayybyna barghysy kelmeydi.

Men Sizden týsinushilik pen meyirimdilikti ótinemin, sebebi Sizding qoldauynyz olardy qanattandyryp, ýmittendiredi. Bizding Konstitusiyadamyzda  da  joghary qúndylyq adam, onyng qúqyghy men bostandyghy  bolyp tabylady emes pe, sondyqtan jauabyn maghan jәne aryzdanushylargha jiberuinizdi súraymyn.

Aqparatty QR Parlamenti Mәjilisi Apparatynyng  Baspasóz qyzmeti taratyp otyr.