Ústaz degen úghym bar, myna dýniyede. Ilmeytindi ildiretin, bilmeytindi bildiretin. Sanagha aqyl úyalatatyn, armandy aldan qiyalatatyn. Ómirdi úghynuyna sebep bolatyn, tirlikke kiriguine kómek bolatyn. Ár kezde ayalaytyn, dәristi ayamaytyn. Byqsytpaytyn, jandyratyn. Túlghalyq tabighatyn mәngilik qaldyratyn. Úghymy úshar biyikpen para-par ústazdyng birinen bizder de tәlim aldyq. Taghdyr-talayymyz solay boldy. Allanyng rahymy týsken shyghar. Baghymyz janghan bolar. "Ústazy jaqsynyng ústamy jaqsy", - deydi bizding júrt. Jaqsylyqqa úmtylsaq, shyghatyn shynymyzdy anyqtap, shynyraudan jol siltegen ghaziz jannyng tapsyrmasyna tas-týiin qaraghanymyz búl. Shәkirtinen jerinbeytin aqiyq aghanyng senimin aqtaugha tyrysqanymyz.

Ústazdyng danqy estildi aldymen. Keshegi "Leninshil jastyn" dәlizinde ýstel tenniysi túrady eken. Esesin eshkimge jibermeytin Nes-agha chempiondar auylynyng túrghyny kórinedi. Qalaghyn qolyna alsa boldy, qaptalynda qalyp qoyghysy kelmeytinder namystaryn qamshylaydy eken. Alayda alymdylar az kezdesedi. Tilshilik jolgha týsuge talpynyp, jurfak jaghalaghanda estigen aqpar osy. Túra, túrynyz. Jýnisbaev әlemine odan erterekte boylappyz.

Ústaz degen úghym bar, myna dýniyede. Ilmeytindi ildiretin, bilmeytindi bildiretin. Sanagha aqyl úyalatatyn, armandy aldan qiyalatatyn. Ómirdi úghynuyna sebep bolatyn, tirlikke kiriguine kómek bolatyn. Ár kezde ayalaytyn, dәristi ayamaytyn. Byqsytpaytyn, jandyratyn. Túlghalyq tabighatyn mәngilik qaldyratyn. Úghymy úshar biyikpen para-par ústazdyng birinen bizder de tәlim aldyq. Taghdyr-talayymyz solay boldy. Allanyng rahymy týsken shyghar. Baghymyz janghan bolar. "Ústazy jaqsynyng ústamy jaqsy", - deydi bizding júrt. Jaqsylyqqa úmtylsaq, shyghatyn shynymyzdy anyqtap, shynyraudan jol siltegen ghaziz jannyng tapsyrmasyna tas-týiin qaraghanymyz búl. Shәkirtinen jerinbeytin aqiyq aghanyng senimin aqtaugha tyrysqanymyz.

Ústazdyng danqy estildi aldymen. Keshegi "Leninshil jastyn" dәlizinde ýstel tenniysi túrady eken. Esesin eshkimge jibermeytin Nes-agha chempiondar auylynyng túrghyny kórinedi. Qalaghyn qolyna alsa boldy, qaptalynda qalyp qoyghysy kelmeytinder namystaryn qamshylaydy eken. Alayda alymdylar az kezdesedi. Tilshilik jolgha týsuge talpynyp, jurfak jaghalaghanda estigen aqpar osy. Túra, túrynyz. Jýnisbaev әlemine odan erterekte boylappyz.

Alqyn-júlqyn jetip keldi. Kórshi bala Núrjan. Qolynda kitap, boyauy әli keppegen. Múqabasyna kóz tastadyq. "Futbolmen tynystaghan Ispaniya". Ispan jerinde kezekti mundial ayaqtalghany mәlim, oghan qazaq jurnaliysi arnayy baryp, "Leninshil jas" betinde birneshe maqala jariyalaghany da esimizde. Nes-aghanyng qalamynan shyqqan reportajdardy sýisine oqydyq ta. KSRO qúramasy oinaghan Malaga men Seviliya búryshtaryn týgel jattap alghanbyz. Irikteu syndarynan irkilmey ótkenderding tizimin úsyn­ghanda da ózimizshe pikir jarystyrdyq. Argentina men Italiyanyng jәne Braziliyanyng bir topta óner kórsetetinin estigende demimizdi ishten aldyq. Ol kezdegi oqyrmannyng jóni bólek. Ýlkender de Jýnisbaev jazghan dýniyeni qalt jibermey, ózgelerge jyr etip shertedi. "Qalay-qalay silteydi, ә", - dep alyp, "Leninshil jastyn" sport betin qolgha alghanda siltidey tynatyndardyng talayynan gazetting әlgi nómirin әreng súrap alatynbyz. Taumen talasatyn taqyryptar she. Este qalypty. "Qayrat emes, Qalmúrat útty" depti birde. "Qayrattyn" matchy kezinde útysqa kólik tigetin kezde. Ondaghan taqyryp, tipti jýzi esimizde, útymdy әri tapqyrlyqpen qoyylghan. Bastapqy oidan adasyp qalmayyq. Kitap keldi dedik qoy. Ústap kóreyik deymiz. "Ústaugha bolady, aldymen myna bir keremetke nazar audar". Shynynda da keremet. Qazaqtyng balasy, ol - avtor, Braziliya qúramasynyng jey­desin kiyip alypty. Álde Ederdiki, әlde Sokratestiki, mýmkin Falikao syigha tartqan kiyim Nes-aghanyng ýstinde. Jәne qúiyp qoyghanday, ekeumiz Qayratqa tarttyq. Ayaqdopqa yntyq dosymyz da basyn shayqady. Sosyn bylay dedi: "Men bilsem dýniyedegi eng baqytty adam - Jýnisbaev. Braziliya futbolshysynyng jeydesin kózben kóru arman, al ony ústap kóru... ol qiyaldyng da qisyndysy emes, avtor kәdimgidey kiyip alghan... endi ol baqyt turaly oilasa, onda baqyttyng ózinen mәn ketedi. Ákelshi, kitapty eki-ýsh kýn túsyma qoyyp qoyayyn, keyin oqy jatarmyz". Bәrimiz qyzghanyp túrmyz. Qayrat birinshi alady. Úsynysty sol aitty. Ishindegi mazmúnnan avtordyng Braziliya jeydesin kiygeni keremet bolyp túr qazir. Endi Qayrat myqty. Onyng kitap sóresinde Braziliya qúramasynyng jeydesin kiygen avtor fotosureti túrady. Kóremin deushilerge esik ashyq. Demek auyldaghy barlyq fanattar suretti kóru ýshin Qayrattyng ýiine qaray aghylady. Ázirshe eshkimning oquyna rúqsat joq. Uaqytsha tiym salynady. Suretti әbden kórip alamyz. Sodan keyin ghana betin paraqtaugha bolady. Ras, biraz kýnnen keyin bәrimiz oqyp shyqtyq. Alghan әserdi bólisip, oy jarystyrdyq. "Sóz joq, Almatygha baruymyz kerek. Avtordyng aituyna qaraghanda, jeyde onyng ózinde saqtauly. Baramyz, "Leninshil jastyn" redaksiyasyn tauyp alamyz. N.Jýnis­baevpen jolyqqan song jeydeni ústap kóremiz". Altynshy synyp oqushylaryn Almatygha jiber salatyn ata-ana qaydan tabylsyn...

Nes-aghany alghash kórgende әlgi oqigha eske týsti. Jeydeni súraugha jýreksindik. Oghan deyin de, odan keyin de birneshe kitaptar jazdy ghoy. Biraq bizder ýshin "Futbolmen tynystaghan Ispaniya" erekshe edi. "84 jyldyng tendessiz 16 kýnin" de ýlken zeyinmen oqydyq. "Meksikadaghy futbol toyyn" jattap aldyq. Degenmen... keremetterding bola salatynyna kýmәnmen qaraytyn kezdegi anau suret arman bitkenning biyiginen qol búlghaytyn. Tek foto ghana emes, foto suretting astyndaghy sózderde siqyr bar bolatyn. "Oyyn sonynan futbolshylar men jankýierler arasynda jeyde auystyru dәstýri bar.. ..Braziliya qúramasynyng bir jeydesi bizge búiyrdy",- deydi avtor.

Alghash kórgenimiz dedik qoy. Sebepker bolghan taghy bir tarlan jurnalist Bauyrjan agha Omarov. Baghymyzgha oray arnayy kurstan dәris oqydy, sonda týstik kózine. "Mynau dúrys eken,- dedi Bauyrjan agha, - seni ýiirine qosayyn. Erteng "Leninshil jasqa" kele ghoy. Nes-aghagha alyp baramyn". Ózi jay ghana aita saldy. Al bizder ýshin... Ony býgingining adamy týsine bermeydi.. Aytqangha onay. Ábden terledik, talaygha arman "Leninshil jastyn" esigin qalay ashamyz. Rәsimin kóruding ózi baqyt sekildengen ayaqdop jurnalistikasynyng sanylaghyna sәlem beruge jaraymyz ba. Ne aitylady, ne aitamyz. Qysqasy qyryq qúbylyp, kók bazardyng qarsy aldyndaghy zәulim ghimaratqa әreng jettik. Bauyrjan agha alyp kirdi. Sosyn... sosyn jetinshi qabatta ornalasqan redaksiyagha kóterildik. Mashburo qarsysyndaghy sport bólimine bas súqtyq. Biz suretin ghana kórip jýrgen Nes-agha kәdimgi adam sekildi. Kýledi. Iya, kýlip qarsy aldy. Áriyne, Bauyrjan aghany bar yqylasymen qarsy aldy, biz sәlem bergende de kýlkisi jýzinde túrdy. Sol sәt eldi oiladyq. Qayrat pen Núrjangha dereu telefon soghar ma edik dep armandadyq. Pelemen birge jýrip, Sokratespen qol alysqan, Tele Santananyng әngimesin tyndap, Rummeniygening oiynyn kórgen aghamen bóliser syr әldeqayda kóp bolatyn, saualdardy qarsha boratugha bar edik. Alayda bizding tarapymyzdan birde-bir súraq qoyylghan joq. Nes-aghanyng ózi jón súrady. Artynsha tapsyrma berdi. "Dopqa qalaysyn", - dedi. Tәuir kórushi edik. "Qazaq balasy dop teuip ýirenui kerek. Ol sport shyghar, biraq fut­bol­gha shamasy keletin el әr salada ozyp shyghady. Dop oinaghan tozbaydy". Tәulikting әr sekundyn tirligine bólip tastaghan agha birden tapsyrmagha kóshti. "Jaz, - dedi, - shamang kelse futboldy jaz". Jazu oida bolghan, biraq qalay jazamyz. Nes-agha jәne jarty minutyn qiyp, qalay jazu jóninde de núsqau berdi. "Uәdeli kýn kelesi aptanyng sәrsenbisi, ising sәtimen bolsyn, batyr". Alghashqy jýzdesu nýktesi solay qoyyldy. Tapsyrma aldyq, taqyryp belgilendi. Baghyt aiqyndaldy. Endi jazu kerek.

Arada kýnder ótip, sәrsenbi kýni "Leninshil jasqa" qayta keldik. Nes-aghany tauyp alyp, jazyp kelgenimizdi úsyndyq. "Ózing oqy", - dedi. Oqyp jattyq. Túrghan ornynan qisayyp baryp, qatyp qaldy. Kózimiz sharasynan shyghyp, qarap túrmyz. Qisayyp túrghan bette ózi sóiledi, "au-batyr, bir jaqqa aunatyp qana toqtadyng ghoy, aghandy qúlata almadyn. Sening maqalandy oqyp túrghan júrt qúlap týsse, jaqsy jigit bolghanyn. Biraq býgin qúlata almaysyn, qisaytyp qoydyn, onyng ózi tabys. Meni qúlata jazdaghany jazu sheberliging emes, әriyne. Últ futbolyn izdeging kelipti. Soghan ghana qisaydym, әitpese tik túryp tynday salushy edim. Endi taghy izden. "Qayrattyn" jattyghuyn kór, kóp izden. Sonda ghana birdene shyghady, uәdeli kýn sәrsenbi. Jolyng bolsyn". Ne degen taktika. Ózgeler myng jylda qúya almaytyn dәristi eki-ýsh minuttyng ishinde laq etkizdi. Bes akademikting leksiyasyn bir mezette tyndaghanday әserde edik. Jýrip kelemiz, oilanyp kelemiz. Endigi ómirdegi eng basty talap aiqyn. El qúlaytynday material dayyndau. Bireudi qúlatu týgili ornynan qozghaltu mýmkin be. Qúlauda da kóp qisyn bar, qúlay sýietinder bar da, "qúlap qala jazdadym", - deytinder bar.

Sәrsenbide taghy keldik. Nes-aghamen dәlizde kezdesip qaldyq. "Oqy", - dedi. Aynala toly júrt. Júrt bolghanda qanday, kileng qazaq jurnalistikasynyng sanlaqtary, olar kýlip jýrmey me. Kýlmeydi eken, oqyp jatyrmyz. Agham kýldi. "Qúlay jazdadym". Sosyn bólmesine óttik. Taqyrypty syzyp tastady da, ózi qoydy. "Qayrattyn" obaly kimge". Jymiyp kýldi de, mashburogha jol siltedi. Kәmshat qyz demde basty. Ómirde tanghajayyp oqighalargha oryn bar ghoy, kóp úzamay "Leninshil jas" gazetining seysenbilik sport betinde bizding maqala shyqty. Sol sәtten bastap Nes-aghanyng shәkirti bolyp shygha keldik.

Kәnigi bapker eken, kәdimgidey baulydy. Dauys kótergen joq, qabaq týigen joq. "Amanjan", dep qana bastaydy. Etika, estetika, talgham, tanym, eng ayaghy esikti qalay ashyp, qalay jabu kerektigin de ýiretti. "Leninshi jas" esiginen engen bette, aghalargha sәlem beruim pysyqtaldy. Mindetti týrde Baghdat atagha baru kerek. Aqsaqal erekshe meyirimmen qarsy alatyn. Keyde men jetkenshe bólmelerding birine kirip ketip, esigin jauyp alady. Namaz oqidy. Oqyp bolghansha kýtip túramyz. Sәlem bergen song ghana ózge sharuagha kirise alasyn. Nes-aghanyng әrbir dәrisi jeke kitapqa jýk. Alghan ónegem ómirime azyq boldy. Atadan múnday jaqsy tughandardy tirlikte az jolyqtyrasyn. Mústafany tapqanda qalay shattandy. Jýzi erekshe núrlanyp, kýni-týni damyl tappasa da quanyshty qúshaghynan shygharmady, ózi keyin jazdy ghoy, "Elin aralaghan elik balany". Mústafa marqúm da Nes-aghany erekshe qadirledi. "Naghyz qazaq kim degende Nesip aghany kórsetseng tura týsesin", - deytin taekvondo sanlaghy. Ózi de terennen qozghaytyn, әdepten әste ozbaytyn, qazaqy salt-dәstýrding bilgiri Mústafa Óztýrik Nes-aghany naghyz qazaq sanasa onda ózgelerding әlgi baghagha kýmәnmen qarauy kýnә siyaqtanady. Mústafanyng "tilin" biletinder tym az edi. Onymen sóilesuge óresi jetetinder joqtyng qasy-tyn. Nes-aghanyng bolghany qanday keremet. Astarly oiyn sәtinde týsinip, bayaghynyng sheshenderi sekildengen ekeuding әngimesin syrttay tyndaudyng ózi keremet. Jaqynda Jәnibek Kәrmenovting kitaby jaryq kórdi. "Mahabbat әni". Jәkeng Ghabit Mýsirepovting әndi qay dengeyde týsingenin aitady. Ghabiyden Mústafinning kýidi qalay qabyldaytynyn suretteydi. Ónerding ózin óremen týsinetinder turaly syr shertedi. Kәrmenov belgili bir dodagha әnshi retinde týsken shaqta kýy jarysyn Jýnisbaev qyzdyryp jatady, ekeui bayqaudyng eki týri boyynsha top jarady. Kýishilikke de birtalay boylaghan ústazymnyng óner men mәdeniyet jayly dәristerine qanyqpyz.

Nes-agha 1991 jyldyng qantarynda respublikalyq "Sport" gazetining bas redaktory bolyp taghayyndaldy. Qúshaq-qúshaq qaghazdaryn kóterisip, jetinshi qabattan tórtinshi qabatqa týstik. Endi redaktor Jýnisbaev dәuiri bastaldy. IYdeyasy kóp. Birde toghyzqúmalaqtan halyqaralyq jarys úiymdastyrugha bel baylady. Qarjynyng tapshy kezi. Altaydan oiynshylar aldyrmaq. Monghol jerindegi qandastargha shaqyrtu jiberip qoyypty. Olardy Barnauldan qarsy alu kerek. Tandau bizge týsti. Biyletti alyp berdi, is-sapargha shygharyp saldy. Kraykom basshylaryna habarlap qoyghan. Nes-aghany olar da biledi eken, ýlken qúrmetpen qarsy alyp, Mongholiyadan kelgen qonaqtardy shekaradan óz kólikterimen kýtip túrdy. Bauyrlar qújatyn rәsimdep beri ótkende qazaq jerine qatynaytyn poyyzgha otyrghyzyp jiberdi. Jýnisbaev bedelining myqty ekenin sezingen mongholiyalyq toghyzqúmalaqshylary "úiymdastyru komiytetinde noyan otyr eken-au", - desip, riza bolys­ty.

"Siyasy qalamynyng sport bol­ghan". Samayynan iydeya saulap jýretin Nes-agha sport taqyrybyna óleng jazatyndardyng bәigesin úiymdastyrudy qolgha aldy birde. "Sport" gazetining betinde. Aytuly aqyndarmen qatar sportty óner dep tanityn әuesqoylar da aralasyp ketti. Bas redaktor redaksiya qorjynyna týsken dýniyelerdi týgel qarap, taldau jasaghany esimizde qalypty. Nes-aghanyng ólenning terenine boylaytyn óreligi óz aldyna, bayaghynyng ynghay tókpelerin týgel jattap alghany taghy da tanday qaqtyrdy. Ózi de ónerli. Ayttyq qoy, dombyrany qolyna erte alghanyn, jarys baryp, olja salghanyn. Jarysqa týsse top jaru qasiyeti sonau bala kezinen qalyptasypty. Eske týskennen keyin termeledik. Al, aitqymyz kelgeni әlgi bastamasy. Sportqa qalam terbeytinder azayyp ketken song sony qadamgha bardy, bas redaktor. Aydardy qalay tauyp qoydy. Siyasy qalamynyng sport bolsa. Tapqyrlyghyna talaylar sýisindi, sýisinip keledi, sýisine de bermek.

Jaqynda Qostanaydyng "Tobyly" futbol birinshiliginde chempion atandy. Komanda kapitany Núrbol Júmasqaliyevty tilshiler әngimege tartypty. Ol bylay deydi: "Mening oiynshy retinde, tipti adam retinde qalyptasuyma belgili sport jurnaliysi Nesip Jýnisbaev sebepker boldy. Nesip aghay altynshy synypta Almatygha aldyrdy. "Namys" komandasynyng sapynda dop teptik. Shamalghanda oqydyq. Nauqan agha jattyqtyrdy. Nesip agha futboldy óte tereng týsinedi. Ruhany qúndylyqtar jayynda da ýnemi әngime aitatyn. Bәrimiz tyndadyq. Men ghana emes. Álibek Bóleshev pen Aydar Kýmisbekov, Múrat Tileshev pen Qayrat Áshirbekov jәne ózgeler. Bәrimiz jaqsy jigit bolyp óstik. Birimiz súrmergen, ekinshimiz tasqamal qorghaushy degendey. Últtyq qúrama komanda jeydesin kiydik. Futboldan enshimizdi aldyq. Mening jәne әriptesterimning sportshy atanuyna baghyt siltep, jol ashqan Nesip aghagha alghysymdy aitsam deymin. Mine, Qazaqstan chempiony atandym, búl sizding enbekting ótelgeni Nesip agha". Búghan ne alyp, ne qosasyz.

Nes-agha biz ýshin biyik shyn. Shashasyna shang júqtyrmaytyn jýirik jurnalisting sheberligi jayynda sóz qozghaugha qúqyghymyz joq. Óitkeni onyng óresimen shendese almaymyz. Bir maqtanysh bar. Nes-agha - bizding ústaz. Ústazy jaqsynyng ústamyn qazaq aitty. Kýni býginge sheyin jaz­ghanymyz, aitqanymyz ústazdyng oiynan shyqty ma dep, alandaymyz. Tike telefon soghugha jýrek daualamaydy. Sarytabaqtan qaytar sar­qyt sekildengen Nes-aghamnyng óz shygharmashylyghy sarqylmaq týgili ortay­ghan da joq. Tipti tughan kýndi ýlken dodagha ainaldyryp jibe­retini, auylda olimpiada úiymdastyratyny - onyng taghy bir qyry, qarymy, qabileti. Bir atanyng balalaryn jinap, dop teptirgeni - júmyr jer oilap taba almaghan әleumettik jәne sayasy shara. Osy erligi ýshin de eng ýlken marapattargha layyq der edik. Ata balalary arazdasyp qala beretin zamanda bir araghayynnyng jýretini qanday abzal. Elining namysyn oilaytyn, bәrinen de sony joghary qoyatyn Azamattyng basynan ne ótpedi? Qazaq sportyn órge sýi­reuine órshelene úmtylghan Nes-aghany әldekimderding biraz uaqyt shetke qaqqany qynjyltady. Janashyrlyqpen aitqan janayqayyn úghudyng ornyna úrtoqpaqty ala jýgiretinimiz jaman-aq. Búdan kim útty, kim útyldy? Áriyne, kósegesin kógertsek deytin qazaq sporty útyldy. Áli de tyndyratyn sharuanyz shash etekten, Nes-agha. Qalamynyz­gha da, qarymynyzgha syn saghaty tóndi dep esepteniz, endeshe.

«Jas Alash» gazeti