(Ánshi Jәnibek Kәrmenov turaly estelik)

(Ánshi Jәnibek Kәrmenov turaly estelik)

Ótken ghasyrdyng songhy shiyreginde ómir sýrgen qazaqtyng ghajayyp, qaytalanbas óner sheberlerining biri - әnshi Jәnibek Kәrmenov bolatyn. Alla Taghala boyyna bergen daryn-quaty, qabilettilik kýshi ony qazaq әn ónerining biyigine shyghardy.

Ol - talghampaz әnshi edi. Árbir әndi әuezdik-әuendik erekshelikterine, mazmúndyq terenine boylap, taqyrybyn, iydeyasyn tauyp, tamyryn tanyp, әr buyn, әr tirkes, әr sózdin, әr dybystyng atqaratyn qyzmetin týgel bilip, mәtininde aitylatyn oidyng tútas salmaghyn sezinip baryp, ony sanasyna sinirgennen keyin ghana júrtqa jetkizuge bolar dep sheshetin. Týisigine qonbaghan, sanasyna sinbegen, jýregine jatpaghan әndi elding aldyna shygharugha asyqpaytyn. Sózding maghynasyn, mәnin, manyzyn týsinip, týisinip aitatyn әnshi edi.
Jazushylyghy óz aldyna, sheshen sózger de edi. Top aldyna shyghyp sóilep ketkende auzynan aghytyla tógilgen súlu sózder maghynaly, mәndi kózqarastardyng qorytyndysy ispetti qúlaqqa qúiylyp, jýrekke bayyzdap jatatyn. Sahnanyng tórine kóterilgende erekshe bir qúbylyp, janarynan ot shashyp, qyzyl shyrayly jýzi balbyrap, aiyryqsha núrlanyp ketushi edi. Án tarihyn asqan yjdahattylyqpen dәiektep, mayyn tamyza, sólin sapyra jetkizetin. Án avtorlary jóninde de maghlúmaty mol bolatyn. XV-XVIII, XIX, XX ghasyrlardyng bas kezindegi qazaq muzyka tarihyndaghy túlghalardy tolyghymen biledi desem, men janylmaymyn. Zerttelmey, aitylmay jatqan әnshi-kompozitorlardy jaryqqa shygharuda Jәnibekting enbegi orasan. Ol "Qazaq әnderining antalogiyasy" degen eki tomdy jinaqty qúrastyrushy boldy. Sol kezde talay әnder qayta tirilgen. Sәdiqojanyn, Qapezdin, Qúltumanyn, Kenenning aitylmay jýrgen әnderi, basqa da halyq әnderi ózining tól bolmysymen halyqtyng iygiligine jarady. Qazir ol eki tomdy dýken sórelerinen kórmeysiz. Odan keyin qazaq әnderining onday tolyq jinaghy shyqty ma, shyqpady ma, bilmeymin.
Jәkeng on sausaghynan saumal saryn sorghalaghan dombyrashy edi. Dombyrany shertip qalghanda, onyng dybysy shanaqtan emes, Jәkenning keudesinen aqtarylyp jatatynday seziletin, artyq qimyl jasamaytyn.
Jәnibek әngimeshil edi. Ómirdegi jәy ghana bir oqighany aitatyn kezde de sheshen, sheshile sóileushi edi. Últtyq әn ónerine qatysty dәris-konsert ótkizgen kezderinde san mәrte kózim kórip, kónilim senip, jan rahatyna bólenip, últtyq ruhtyng mәiegine toyattaghanmyn.. Ol әndi shyrqamas búryn әueli onyng shyghu tarihyna toqtalyp, sol tarihtyng basy-qasynda ózi jýrip, kózimen kórip, qolymen ústap otyrghanday kórkem tilmen meyilinshe shynayy sipattap, shúrayly sózben myng qúbylta surettep, babyna jetkizip, nәshine keltire bayandap bergende qúlaghynnyng qúryshy qanatyn.
Men Jәnibek Kәrmenovpen tanysqan kýnderimdi, әngimelesken, sóilesken sәtterimdi esimnen shyghara almaymyn.
1989-90 jyldary birge jýrip, Almaty oblysy Kegen audanynyng әr auylyn aralap, leksiya-konsert ótkizdik. Konsertti Jәkeng ózi jýrgizetin, al men - qasyndaghy atqosshymyn. Keyde ghana, az tynystap alu ýshin maghan dombyrany ústatyp, bir-eki әn aitqyzyp qoyady. Ózi sahnanyng syrtyna shyghyp ketip, nasybayyn atyp keletin.
Jәnibekting әnshilik quatyn tanytqan, respublikagha týgel tanymal etken M.Áuezov atyndaghy halyq uniyversiytetining júma sayyn ótetin sabaqtarynda Aqseleu Seydimbekpen birge jýrgizgen konserti boldy. Búl, keyin qazaq televiydeniyasynda qayta jazylyp, júrtqa jayyldy. Sol kezde Jarasqan Ábdirashev jaqsy, әdemi әzil aitty: "Jәnibek әn salady, Aqseleu tamsanady" degen sózderi elding auzynda әli jýr...
Halyq sol әzildi ghana emes, әzildi aitqan Jarasqanyn da, aitqyzghan Aqseleudey aqylmanyn da, Jәnibektey jampozyn da ansap jýr...
Jәnibek ústazyna adal boldy. J.Elebekovtyng qasynda jýrip onyng býkil әnderin boyyna sinirip alghan, sony qayta janghyrtqan, týletken. Shәkirtting ústazyna degen dәl osynday adaldyghy әrkimning qolynan kele bermeydi.
Aytsa da, Jәnibek Kәrmenov ózining de aqyndyq, sazgerlik qabileti bar ekendigin tanytty ghoy. "Aghalar" degen әnining sózi Nesipbek Aytovtiki deydi nemese "Oylamandar, jigitter" degen keremet әnder alghash shyqqanda, bireuler Jәnibek Kәrmenovtiki emes, Aqtamberdiniki degen. Keyinnen Jәnibekting tól shygharmasy ekendigin júrt moyyndady. Ózi әzildeytin: "Alghash Aqtamberdiniki dep shyqqany jaqsy boldy, Jәnibektiki dese júrt moyyndamas edi" - dep kýletin. Qayran Jәken, jampoz Jәken, jaysang Jәkeng bar-joghy qyryqtan asqan shaghynda әn qanatynda qalyqtaghan kýii mәngilikke qanat qaqty da, oralmady.
Sonynda Jәnibek "Aqylbaydyng әni", "Ghashyqtyng tili" degen kitaptardy, povesterdi qaldyrdy. Qanshama shәkirt tәrbiyelep shyghardy. Jalpy ol az ghana ghúmyr keshse de, ózining azamattyq, perzenttik paryzyn ótep ketken, halqynyng aldynda qaryzy joq adam. Kerisinshe, halqy oghan qaryz bolyp qaldy. Jәnibekting býtkil bolmysyn qayta janghyrtyp, júrtqa qayta tiriltu mәselesi býgin kýn tәrtibinde túr. Jәnibekting qazaq әn ónerining HH ghasyrda Jýsipbek Elebekovterden keyin qayta janghyruyna sinirgen enbegi ólsheusiz.Ol enbegi keyingiler tarapynan óteusiz bolmas dep oilaymyn.
Ol - ghajap talghampaz, synshyl ústaz edi. Kýrenbay synshy attyng synyna kelgende aldyna jan salmaytyn kóregen bolsa, әn ónerine kelgende Jәnibekting de dәl sonday synshyldyghyn aitatyn mezgil jetken sekildi. Ónerge adaldyghy sonday, eger shyn daryn, naghyz talant bolmasa ony tegine, jerine, qanyna nemese bet-әlpetine, týr-túrpatyna, tughan-tuysqanyna qarap qabyldamaytyn. Tekti jylqy, tekti qús kez-kelgen nәrsege talghampaz, kirpiyaz bolady. Jәnibek te sonday talghampaz, kirpiyaz bolatyn. Jýrdim-bardym, olpy-solpy nәrseni jek kóretin. Allanyng ózi erekshe jaratqan, som altynday qúiyp qoyghan daryndardy kórse, jany qalmay soghan quana qamqor bolushy edi. Ramazan, Ghalymjan, Erbol, Amanjol degen tórt balany maghan quana-quana tanystyrghan da osy Jәkeng bolatyn. Studiyagha sәlem beruge bara qalsam: "Oy, ainalayyn! Saghatjan, jaqsy keldin. Men seni bir ghajap talantty shәkirtterimmen tanystyramyn. Mynau kópten beri múnday ýlken tolqyn legimen kelgenin men bilmeushi edim, sening auylynnan bir ýlken tolqyn keldi ol - kýishi Amanjol, ol - Ramazan, Erbol, Ghalymjan dep tanystyrdy. Qazir endi onyng últtyq saz ónerining naghyz synshysy ekendigin ómirding ózi dәleldedi. Biraq amal ne, Amanjol degen ghajap kýishi jigitti bir sotqarlar úryp óltirip ketti. Ghalymjan marqúm әn izdep Shyrshyqqa baryp edi, aldynan ajal kýtip túr eken...
Al endi Jәnibek Kәrmenovtyn, Qayrat Baybosynovtyng әn ónerin myna zamangha say qayta janghyrtyp jýrgen Ramazannyng qazirgi enbegi ústaz amanatyna adaldyqtyng belgisi. Ómiri úzaq bolsyn. Jәnibekting ústazdyq, synshyldyq talghampazdyq tarazysynan shyqqan әnshi ghoy...
Jәkeng jaryqtyq qaljynbas edi. Bala sekildi sengish edi. Biraq, kimmen qalay sóilesu kerek ekenin biletin edi. Ol teginde bar nәrse ghoy. Teginde bolghannan keyin, ózi "túlpardy túlpar ghana tanidy" degendey, daryndy daryn ghana baghalaydy. Jәnibek kez-kelgen salanyng daryndy adamdarymen adamy túrghyda jaqyn jýrushi edi.
1990 jyly 9-qantarda Shahkәrim degen úly dýniyege kelgende perzenthanadan birge baryp alyp shyqqan edik. Ol kezde men "Óner" baspasynda redaktor edim, Álibek Asqarov aghamyz: "Saghatjan, ainalayyn, sýiinshi! Jәnibek aghannyng ýiinde dýniyege bir úl keldi, mәshiyneni al da, qazir baryp shygharyp alyndar" - dedi. Bardyq. Seyfullin kóshesining boyyndaghy perzenthanadan shyqqan Jәnibekting qoltyghynda nәreste, shirkin-ay, sol kezde shyqqan ýnin-ay! Sondaghy meyirim, sondaghy tebirenisin-ay, tolghanysyn-ay! Keudesi kýmbirlep keledi. Jýzinen shashylghan shuaqqa qasynda túrghan mening basym ainalghanday. "Kýnim-kýnim, janym-janym" - deydi qoltyghyndaghy kishkentay ghana nәresteni býlkildetip. "Ayym, núrym, shuaghym, shapaghym," - deydi ezile, emirene... "Alla-ay, Allay-ay... Tәubә... Tәubә... Tifә... Tifә... Shýkir... Shýkir..." deydi tolqyp. Mashinagha mingennen ýige jetkenshe kýbirlep keldi. Shirkin, sondaghy Jәkenning dәl solay quanghanyn, quanyshtan mýldem qanattanghanyn kórse ghoy býkil adam... Ásheyinde júrt aldyndaghy syrbaz, menmen, takappar, kirpiyaz minezding biri de joq, túsauy endi kesilgenge mәz bolyp ayaghyn tapyl-tapyl basyp, qúldalandaghan jas bala keypine enip ketken...
Ol kezde ghúlama Shәkәrim dýniyege qayta kelgen kezi edi, Balanyng aty sonyng qúrmetine qoyyldy. Shahkәrim qazir Ál - Faraby atyndaghy Qazaq últtyq uniyversiyteti jurnalistika fakulitetining studenti. Talantty, tәrbiyeli bala bolyp ósip kele jatyr.
Aytsa da, patshalyq Reseyding otarshyldyq sayasatyna qarsy qaru alyp kýresken, әsker shygharyp soghysqan, ózi batyr, ózi aqyn, әnshi Shaltabay Alparúlynyng ólenin, әnin ekeumiz birge tyndau baqytyna ie bolghanbyz.. Ol 1989 jyldyng kýz aiy bolatyn. Almaty oblysy, Kegen audanynda termeshi, jyrshy, jyraular bayqauy ótti. Sonda ol qazylar alqasynyng tóraghasy. Mýsheler sapynda jazushy Quanysh Jiyenbaev, synshy Áliya Bópejanova, taghy da bir eki adam. Bayqau bitti. Ol kisining josparynda leksiya-konsert bar eken. "Saghatjan, sen menimen jýr, qasymda qal" - dedi. "Bastyghyma telefon soghyp, aitynyz" - dedim. Sonda men redaktor bolyp qyzmet etetin "Óner" baspasynyng Bas redaktory - Álibek Asqarov edi. Jәkeng aitty, men qaldym. Auyl-auyldy aralap leksiya-konsert qoyyp jýrip, kezeginde Jylysaygha keldik. Jyrshy-termeshilerding bayqauynan jýldeli oryngha ie bolghan Tilektes Namazbaev ol kezde el aghasynyng jasyndaghy adam. Sol kisining ýiinde boldyq. Jәkenning әn shyrqauynan keyin Tilektesting oryndauynda birneshe terme, jyr jәne búryn estimegen Shaltabaydyng әnin tyndadyq.
Sózi keremet:
Mening atym - Shaltabay, әkem - Alpar,
Ótip ketti Tazabek qayran súnqar.
Sary qymyzben auyzymdy shayqaushy edim,
Bir qasyq qara sugha boldym inkәr.
Pendede de pende boldym,
Biyalaysyz jenge qondym.
Jas kýnimde kól de boldym,
Kólge mas bop delbe boldym.
A-a-a-y! Qazaqqa aty shyqqan qyran edim
Qayrylyp qanatymnan jerge qondym...
- Saghatjan, qalamyndy al da, jaz... mynau bir ghajap әn eken, erteng kesh bolady, - dedi. Men sózin jazyp aldym. Ol әndi keyin ýlken aghayym Toqanmen birge arnayy baryp ýirenip kelip Ramazangha, Tileuleske ýirettim. Qazir ekeuining arqasynda "Shaltabaydyng әni" degen atpen respublikagha jayyldy. "Kempirbay men Ásetting qoshtasuy" men "Aqtamberdining tolghauy" degendi Jәnibekke deyin kim aitqanyn men bilmeymin, biraq osy eki múrany Jәnibek erekshe bir biyiktikke kóterip janghyrtty. Áuez, maqamyn Aqtamberdinin, bolmasa, auyryp jatqan Kempirbaydyng auzynan kim diktafongha jazyp aldy deysin. Kim sol sәtte notagha týsirip saqtady deysin, maghynasy tereng óleng men tolghaugha ólmes ómir syilau ýshin Jәnibek óz janynan da kóp nәrse qosyp, qayta týletti-au dep oilaymyn keyde. Jәkenning shәkirti Bekbolat Tileuhan, mysaly, XV-XVIII ghasyrlardaghy aqyn-jyraulardyng múralaryna halyqta bar melodiyalardy qosyp qayta janghyrtty ghoy. Onysy - ústazy Jәnibekten kórgeni.
Jarylghapberdinin, Qúltumanyn, Kenennin, Aqannyn, Birjannyn, Ghaynidyn, Qalqanyn, Estaydyn, Jayau Músanyng jalpy XIX gh. әnshi-kompozitorlarynyng әnderin qayta qarap, qayta sýzgiden ótkizip, óz zamanynyng tyndaushy talghamyna sәikestendirip, dәstýrli tamyryn búzbay janghyrtqandy dúrys jolgha qondy jandýniyesimen jalghaghan da Jәkeng edi. Ánshilik Alla Taghala beretin qabilet qoy. Biraq, Jәnibekting әnshiligimen qatar azamattyq-patriottyq, últshyldyq ruhy joghary edi... Alla bergen kómeymen aita beru óz aldyna, últtyng bolashaghyn oilap enbek etu, sonyng bayandy boluyna kýresu ekining birining qolynan kele bermeydi. Teginde shyn daryn talanttar sonday bolu kerek qoy. Alla bergen dauysyn ghana saqtap, sonymen nan tauyp jýrgender qanshama... Ánge últtyng úly múrasy dep qarap, sony shashau shygharmay, som altyn kýiinshe keyingi úrpaqqa jetkizu ýshin kýresu, býgingi zamannyng kóshinen qalmay, últtyng bolashaghyn kóksep baryp enbek etu, sonyng arqasynda enseni tiktep júrttyng aldynda jýru mýldem bólek nәrse. Jәkenning qashanda qazaq últynyng aldynda ensesi tik bolatyn.
Kýresker әnshi edi ghoy Jәken... "Oy, keyingi kompozitorlardyng әnderi túsalghan at sekildi kibirtikteytin boldy" - dep jany kýizele qynjylatyn. "Ónerge arymen kelmeydi, úyatymen barmaydy qazirgiler" - dep qinalatyn. Birde dәrisine bara qalsam, shәkirtterine aityp otyr eken: "Ónerge taza jýrekpen kelmese, bolmaydy, taza jýrek, ystyq yqylas, shyn darynymen kelmese, ónerding de, ózining de baghyn baylaydy. Óner biyigine tamyr-tanystyqpen, jora-joldastyq, baylyq-mansappen shygha almaysyn. Ókinishke qaray, qazaqtyng soryna ónerdi tuysqanshyldyqpen, rushyldyqpen baghalaytyndar, qaltamen qadirleytinder kóbeydi. Halturshikter osyndaydan shyghady, Ónerde qashanda halturanyn, jolbiykelerding joly bolady ylghi, taza talanttyng jolyn qiyady solar", - dep renjip otyr eken.
Meninshe, Jәnibek ylghy da dayyndalyp jýretin, әrkimmen kezdeskende, sóileskende de arnayy ýlken repetisiya - dayyndyqtan keyin sóilep túrghanday bolushy edi maghan. Dauys yrghaghyn qúbylta tolqyndatyp otyratyn. Bir dengeyde, bir qalypta, bir tonda sóilemeushi edi. Ol ózin bar bolmysymen halqyna arnap ketken, ainalasynda "Mynau - Jәnibek pe" dep synay qarap túrghan adam baryn bir sәtke esinen shygharmaghan, ozyq mәdeniyetti túlghanyng qaytalanbas ýlgisi edi...
Alashtyng ardaqtysy, qayran Aqan-Aqseleu aghamyzdyn: "Jәkeng әn sanlaghy ghana emes, sonymen qatar ýlgi etallony da edi ..." - degeni - aiday aqiqat...
Men Jәkemdi saghyndym...

«Týrkistan» gazeti