Álemde ózining tәuelsizdik kýnin belgilemegen memleket joq. Olardyng bәri Tәuelsizdik merekesin belgili bir tarihy oqighalargha baylanysty erekshe atap ótedi. Aralarynda últtyq әri memlekettik merekelerining ara-jigi ajyratylghan elder de bar. Mәselen, Úlybritaniya, Marokko, Saud Arabiyasy, Oman súltanaty, Tayland ispetti elder óz koroliderining tughan kýnderi men memleketting qúrylghan kýnderin últtyq mereke retinde atap ótedi.

Álemde ózining tәuelsizdik kýnin belgilemegen memleket joq. Olardyng bәri Tәuelsizdik merekesin belgili bir tarihy oqighalargha baylanysty erekshe atap ótedi. Aralarynda últtyq әri memlekettik merekelerining ara-jigi ajyratylghan elder de bar. Mәselen, Úlybritaniya, Marokko, Saud Arabiyasy, Oman súltanaty, Tayland ispetti elder óz koroliderining tughan kýnderi men memleketting qúrylghan kýnderin últtyq mereke retinde atap ótedi.

Álemde óz tәuelsizdigin jariyalaghan 200-ge juyq elding memlekettik tarihy damuynda alatyn orny men onyng qalay atalyp ótetinine bir qydyru sholu jasaghanymyzda týrli mәlimetterge tap boldyq. Álem elderining 90 payyzy óz tәuelsizdigin naqty atauymen toylasa, qalghan 10 payyzy - «Respublika kýni», «Últ kýni», «Últtyq qayta órleu kýni», «Últtyq kóterilis kýni», «Tәuelsizdikti qayta qúru kýni» merekesi retinde atap ótedi eken.
Jer betinde «Respublika kýnin» eng úzaq toylap kele jatqan el - San-Marino Respublikasy. Ol búl merekeni 301 jylghy 3-qyrkýiekten atap ótip keledi. Al, óz tәuelsizdigin úzaq toylap kele jatqan el Amerika Qúrama Shtattary. AQSh tәuelsizdik merekesin 1776 jylghy 4-shildesinen atap ótip keledi eken. Al, óz tәuelsizdigin eng kesh alghan memleket Slovakiya. 1993 jyldan «Slovakiyanyng qúrylghan kýni» retinde jalpy últtyq mereke retinde atap ótiletin shara eng ýlken memlekettik merekege jatady.
Kýni keshe bir lageride bolghan Belorusi Respublikasy «Tәuelsizdik merekesi» men «Respublika kýnin» bir aida (shilde) atap ótse, Latviya Respublikasy «Respublikanyng qúrylghan kýni» (1918) jәne «Tәuelsizdik Deklarasiyasyn jariyalaghan kýn» (1990) merekesin, Ázirbayjan Respublikasy «Últtyq qayta órleu» (1918) jәne «Memlekettik Tәuelsizdik kýni» (1990) merekesin memlekettik túrghyda toylaydy. Ázirbayjan halqy «Últtyq qayta órleu kýnin» erekshe kónil-kýimen toylaydy. Odan basqa memlekettik merekelerding biri retinde jyl sayyn 15-mausymda «Ázirbayjan halqyn qútqaru kýni» atalyp ótiledi. Al, jyldyng songhy kýninde «Jerjýzindegi әzirbayjandardyng yntymaq kýni» merekelenedi. Al, Gruziya halqy «Tәuelsizdikti qayta qalpyna keltiru» merekesi retinde atap ótedi. Kórip otyrghandarynyzday, keshegi kenesting shekpeninen shyqqan postkenestik elder siyaqty gruziyner Tәuelsizdik kýnin emes, búryn ózderinde bolghan Memleket tәuelsizdigining janghyru kýnin atap ótedi. Demek, gruzin halqy ýshin Kenes bodanynan bosanyp shyqqan kýn - alghashqy tәuelsizdik kýni emes. Germaniya «Germaniyanyng birlesu kýnin» últtyq mereke retinde toylasa, Resey Federasiyasy búl aituly kýndi 2002 jyldan «Resey kýni» retinde resmy týrde toylaydy. Mine, búl merekelerding bәrining maghynasy bir desek, ýlken qatelikterge úrynar edik.

Alash

Býgingi tanda tәuelsizdik pen tәueldilik adamzat tarazysynyng eki basynda әli tenselip túr. Ótken ghasyrdyng 60 jyldary Latyn Amerikasyndaghy elder azattyq dep úran salyp jatqanda Afrika qúrlyghy elderi úiqysynan endi kózin tyrnap ashyp jatqan-dy. Aragha 20 jyl salyp, Balkan týbegindegi bir elding kirpishining ýgitiluinen әlemning sayasy kartasynan birneshe el tu kóterip shygha keldi. Ghasyr sonynyng 90 jyldary әlem kartasy taghy da «jýkti» bolyp, KSRO-dan bólinip, óz Tәuelsizdigin jariyalaghan 15 eldi bauyryna aldy. Búl elder ózgelerden ozyq shyqty. Batystyng basqa eldermen tәuelsizdik tilinde sóilespeymin degen pighylynyng bet perdesin sypyryp tastap, bir qatargha otyryp, mәmile qúrugha iyliktirdi. Oghan kuә, kýni keshe ghana Qazaqstan Astanasynda ótken Europadaghy Qauipsizdik jәne Yntymaqtastyq Úiymynyng sammiyti.
HHI ghasyrda tәuelsizdik mәselesi әlemning әr shalghayynda taghy da ótkir qoyyla bastady. Búghan qoghamdyq formasiyalar auysqan tústa kópten kýtken sayasy bostandyqqa ie bolghysy keletin elder airyqsha alandauda. Qazir әlemde óz tәuelsizdigin jariyalaghan bir-aq halyqaralyq qauymdastyq tarapynan tanylmaghan 30 shaqty el bar. Olar óz tәuelsizdigin qorghaugha bel sheship kirisip otyr. Sóitip, tәuelsizdik iydeyasy kóptegen últtardyng ansaghan armany men múratyna ainalyp otyr. Eger HH ghasyrdyng ekinshi jartysynda ondaghan últtyq memleketter payda bolsa, demokratiya berik ornady degen Europada vallon, bask, shotlandyq, flamen, katalondyqtar tәuelsizdik ýshin janyn salyp kýresude. Taytalasqan kýresten son, Kosovo óz tәuelsizdigin jariyalap jiberdi.
Tarihta óz tәuelsizdigin berik ústap túra almaghan, biraq keyin ony orasan zor qyrghynmen qayta ornyqtyrghan elder de bar. Mysaly, býgingi әlemdegi eng damyghan elderding biri Portugaliya 1580 jyly Ispaniyamen biylik әuletining jaqyndasuynyng әserinen tәuelsizdiginen airylyp qaldy. Ispaniya koroli Filipp II-shi Portugaliya tәjining iyegeri sanalyp, 88 jyl әuletimen biylik qúrghan. Osy jyldar ishinde Portugaliyanyng halqy qúldyqqa ainalyp, birneshe ese halyq sanynan airylghan. 300 myng adam syrtqa ketip, kapitaldyng syrtqa aghyluyna әser etken. Kýshtep mәjbýrleu arqyly basqa dindi qabyldaghan. Madridting saray biyligine qarsy kóteriliske shyqqan portugaldyqtar 1640 jyly jalpyhalyqtyq ereuilge shyghyp, ispandyqtardy quyp shyqqanmen, óz tәuelsizdigin alu jolynda 28 jyl boyy qaruly qarsylyqtaryn bildirgen.
Adamzat balasy jaratylghannan beri biri baghynyshty bolugha, ekinshisi ýstemdik etuge beyim túrghan. Óz tәuelsizdigin jariyalaghan Portugaliya óz kýshine mingesin, ainalasyndaghy әlsiz elderdi jappay jaulaugha kirisken. Ekonomikalyq ózara tәueldilikting týpting týbinde sayasiy-últtyq tәuelsizdikten basym týsetindigi jayly teoriyalyq payymdar sol kezding ózinde kórinis berip qalghan.
HVIII ghasyrdyng basynda Portugaliya Braziliyany «bauyryna basyp» kolonialdyq dәuirin ótkizgen. 1808 jyly Napoleonnyng Portugaliyagha qarsy basqynshylyq soghysynyng sony 1815 jyly Braziliyany kolonialdyq statusynan airyp tynghan. 1822 jyly Braziliya óz tәuelsizdigin jariyalaghan.
Panama óz tәuelsizdigin 3 ret jariyalap, búl kýndi atap ótude rekordsmen bolyp otyr. Bir tudyng astynda eki ret bas iyip, Kolumbiyadan tizerlep otyryp, eki ret tәuelsizdigin alghan Panama ýshinshi ret Ispaniyanyng iyleuinde bolghan. Úzaq uaqyttar boyy jýrgizgen partizandyq kýresting әserinen 1903 jyly óz tәuelsizdigin jariyalaghan.
Tәuelsiz memleket ózining qauipsizdigin qamtamasyz etushi jәne qater tóndirushi kýshterding ara salmaghy men tepe-tendigine qaray kýn keshedi. Sondyqtan, key elder óz tәuelsizdigin qauip-qater men mýmkindikterin dúrys baghalau arqyly saqtay alady.
Últtyq iydeya, últtyq niyet janjal, qastandyqpen bir jýredi. Últtyq bolmys býlikpen birdey. Ol ózara baylanysqa, túraqtylyqqa qarsy, tejegish kýsh. Týrik halqynyng tәuelsizdik jolyndaghy kýresi onay bolghan emes.
Osman memleketi bólshektenip, ainala antalaghan jaudyng ortasynda bir uys bolyp týrik júrty qalghanda onyng tәuelsizdigi qyl ýstinde túrdy. Múnday jaghdayda jalghyz ghana jol bar edi. Ol - últtyq biylikke sýiengen, tәuelsiz, jana týrik memleketin qúru bolatyn. Búl jolda Týrik Respublikasyn qúrushy Mústafa Kemal Atatýrik eshteneden ayanbady. Atatýrik ózinin: «Ne tәuelsizdik, ne ólim» atty enbeginde bylaysha oy týzedi: «Negizgi prinsip - týrik últynyng abyroyly últ retinde ómir sýrui. Búl prinsip tek tәuelsizdikke qol jetkende ghana jýzege asuy mýmkin. Qanshalyqty bay jәne qanshalyqty molshylyqta ómir sýrgenmen, tәuelsizdigi joq últ órkeniyetti әlemde bәribir otar elden artyq sanalmaydy.
Shet memleketterding kómegi men qoldauyna sýienu adamdyq sipattardan júrday, kedeyshilik, әlsizdik jәne mýsәpirlikti moyyndaudan basqa eshteneni bildirmeydi. Shyndyghynda da, múnshalyq tómen dengeyge týspegenderding ózderine basshy etip shetel azamatyn taghayyndauyna jol bermeu kerek. Alayda, týrik halqynyng ar-namysy men abyroyy jәne qabileti óte joghary. Múnday últtyng qúl bolghansha joq bolghany jaqsy...
Olay bolsa, ne tәuelsizdik, ne ólim!
Týrik bauyrlarymyz Respublika kýnin 1923 jyldan beri toylap keledi.
Kambodjanyng tәuelsizdigi - tәueldilik seziminen taza sana biyligimen ornady. HIH ghasyrdyng orta sheninen 1945 jylgha deyin Fransiyanyng koloniyasy bolyp kelgen Kambodja 1953 jylghy 9-qarashadan óz tәuelsizdigin toylap keledi. Ol tәuelsizdikting ózi Japoniyanyng Kambodjany okkupasiyalauymen kelgen bolatyn. Japoniyanyng jenilisinen keyin týbekte fransuzdar ekinshi mәrte óz protektoratyn ornatyp, Kambodjany Fransiyalyq odaqqa qosyp aldy. Úzaq uaqyt boyy jýrgizilgen azat etu qozghalysy 1953 jyly 9-qarashada Kambodjanyng tәuelsizdigin jariyalady.
1958 jyly el astanasy Pnompenide tәuelsizdikke arnalghan eskertkish ornatylyp, barlyq memlekettik mәdeny is-sharalar osy jerde ótkiziletin boldy.
Pәkistan Islam Respublikasy óz Tәuelsizdigin 1947 jylghy 14-tamyzdan atap ótip keledi. Pәkistannyng tәuelsizdik jolyndaghy kýresi islam iydeyasynan tuyndaghan erkindik, tendik kózgharasymen keldi. Músylmandardyng qasiyetti Ramazan aiynan song ýsh kýnnen keyin óz Tәuelsizdigin jariyalaghan Pәkistan óz baghytyn islam әlemimen baylanystyrdy.
Izraili - Tәuelsizdik mereke-sin 1948 jylghy 14-mamyrdan atap ótip keledi. Búl kýni saltanatty qabyldaularmen qatar әskery sheru ótkiziledi. Diny kózgharastaghy evreyler qasiyetti oryndarda sýreler oqyp, Tanaha (Bibliya) oqudan halyqaralyq konkurs ótkizedi.
Týrkimenstan - Tәuelsizdigin 1991 jyly 27-qazanda jariyalaghan. Alayda, halyq búl merekeni 1 ay boyy toylaydy. Merekelik is-shara Ashhabadtaghy Tәuelsizdik monumenti men onyng ainalasyndaghy týrkimen halqynyng tarihynda ózindik orny bar, aqyndar men oishyldargha, el biyleushilerine soghylghan eskertkishterge taghzym etuden bastalady. Áskery sheru ótkizilip, Ginnesting rekordtar kitabyna engen úzyndyghy 133 metrdi qúraytyn әlemdegi eng úzyn Memlekettik Tudyng janynda merekelik ot-shashular ótkiziledi.
Tәuelsizdik merekesine oray «Týrkimen attary» oiyn-sauyq keshi ótip, memlekettik nagradalar tapsyrylady.
Týrkimenstanda halyqty otanshyldyqqa tәrbiyeleytin últtyq negizden bastau alatyn búdan basqa da birneshe últtyq merekeler bar. Mәselen «Týrkimen qauyny», «Týrkimen kilemi», «Maqtymqúly pyraghy», «Bir tamshy su» merekeleri jyl sayyn jalpy halyqtyq úlan asyr toy retinde atalyp ótiledi.
Ýndistan tәuelsizdigin 1947 jyly 15-tamyzda jariyalaghan. Búl kýni Dely qalasyndaghy Qyzyl fort qabyrghasyna 1947 jyly elding túnghysh premier-ministri Djavaharlal Neruding yqpalymen kóterilgen ýsh týsti Memlekettik Tudyng janyna halyqtyng jinaluymen merekelik sharalar bastalady. 1947-1949 jyldarda Tәuelsizdik kýnine oray әskery sheruler ótkizilip túrghan.
1950 jyly Ýndistannyng Respublika bolyp jariyalanuyna oray, Tәuelsizdik merekesi ekinshi qatargha yghystyrylghan.
Resey Federasiyasynda 1992 jyly 12-mausymda RSFSR-ding memlekettik suvereniyteti jónindegi Deklarasiyasynyng qabyldanuynyng birjyldyghyna oray, ony «Tәuelsizdik kýni» merekesi dep qatelesushiler kóp boldy. 2002 jyldan búl mereke «Resey kýni» degen jana ataumen toylanyp keledi.
Shyndyghyna saysaq, Resey tәuelsizdigin qayta qalpyna keltiru 1480 jylghy 11-jeltoqsanda monghol-tatar basqynshylyghynan azat etuden bastalady.
Tәuelsizdik filosofiyasy kórip otyrghanymyzday ishki mәnin ózgertkenmen, týpki ansaryn búzbay saqtap qalghan. Búl kóp elderding basty qaruy. Biz osyghan oray, tәuelsizdik diylemmasy nede degen saualdyng tónireginde oy órbituge tyrystyq. Endi әngime aua-nyn Qazaqstannyng Tәuelsizdik merekesine qaray oraylastyrayyq.
Tәuelsizdik ýshin kýres tәuelsizdikke deyin ghana emes, tәuelsizdik alghannan keyin bastalady. Óitkeni otar elding bir jauy, yaghny otarshylary bolsa, tәuelsiz elding myng jauy bolady. Sondyqtan elimizding tәuelsizdigin qauip-qater men mýmkindikterin dúrys baghalau arqyly saqtay alamyz. Ázirshe qazaq ózin qazaq sezinetin merekelik kýn - әz-Nauryzdan bastalghan ba? - dep ýreylenesin. Osy tústa últtyng basyn biriktiretin, qazaqty ózgege tanyta týsiretin últtyq merekelerimizge erekshe basymdyq beruge abzal bolar edi. Qazaqtyng últtyq sezimi nәzik, kónili jarymjan, әr nәrsege alandaghysh, sebebi, otarlau zamanynyng salghan jaraqatynyng orny әli jazylghan joq. Tәuelsizdik alghan qazaq últynyng eng nәzik, osal jeri de últynyng bolashaghy. Osydan ýsh jyl búryn «Egemen Qazaqstan» gazetinde tarih ghylymdarynyng doktory Hangeldi Ábjanovtyng «Toy tolqytqan oi» (№335-338, 31 qazan 2007 jyl) degen maqalasy jaryq kórgen bolatyn. Onda memlekettiligimizdi úlyqtaugha baylanysty kónilge qonymdy oilar qamtylghan. Egemendigimizding arghy-bergi tarihyn qozghaghan sol maqaladan ýzindi keltirudi jón sanadyq.
Birinshiden, bodandyqqa qarsy kýresting asqar shynynday Alash qozghalysy 1917 jyldyng 12-jeltoqsanynda ekinshi jalpyqazaq sezining sheshimimen Alash avtonomiyasyn jariyalady. Tarihy sәtting mәnin «Saryarqa» gazeti bylaysha ashqan eken: «Dekabriding 12-si kýni, týs aua, saghat 3-te dýniyege Alash avtonomiyasy kelip, azan shaqyrylyp at qoyyldy. Alty alashtyng balasynyng basyna aq orda tigilip, Alash tuy kóterildi. Ýlken auyldargha qonsy qonyp, shashylyp jýrgen qyrghyz-qazaq júrty óz aldyna auyl boldy. Otansyz júrt Otandy boldy». Demek, 12 jeltoqsan «Alash kýni» atalugha súranyp túrghan joq pa?
Ekinshiden, 1917 jylghy 13-jeltoqsanda M. Tynyshpaev, M. Shoqay basqarghan Týrkistan múhtariyatyn (avtonomiyasyn) qoldap, Tashkent kóshelerine shyqqan beybit halyq sheruin bolisheviktik biylik qaru qoldanumen qangha boyady, otarlyq sayasat jalghasa beretini әshkerelendi. Baymyrza Haittyng jazuynsha betbúrysty sayasy oqighagha airyqsha mәn bergen AQSh kongresi arada 42 jyl ótse de, 1959 jyldyng 17 shildesinde qauly qabyldap, 13-jeltoqsandy Týrkistan kýni dep jariyalaugha úigharypty. Biz búl kýndi «Azattyq kýreskerleri kýni» dep nege atamaymyz?
Ýshinshiden, Qazaqstan Respublikasynyng Jogharghy Kenesi 1991 jylghy 14-jeltoqsanynda Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigin saltanatty týrde jariyalady. Búl aptanyng songhy júmys kýni - senbi edi. Manyzy jaghynan kelgende búl kýn «Últtyq maqtanysh kýni» ghoy.
Tórtinshiden, Preziydentimiz N.Nazarbaev 1991 jylghy 16-jeltoqsanda «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik tәuelsizdigi turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyalyq zanyna qol qoydy. Azattyqtyng tany atty.
Besinshiden, 1992 jylghy 15-jeltoqsanda Qazaqstannyng tәuelsizdigine arnalghan túnghysh saltanatty jiyn ótti. Onda Preziydent N.Nazarbaev «Qazaqstannyng óz joly, óz bolashaghy» taqyrybyna bayandama jasap, aldaghy 3 jylda tútynu naryghyn retteuge, kelesi bes jylda ekonomikanyng shiykizattyq sipatyn jenuge, 10-15 jyl ishinde industriyaldy jana elder qataryna enuge aparatyn ekonomikalyq reformalar mindetin dәiektedi. Maqsatqa jetuding kepili retinde ýsh faktordy -qajyrly enbek, shydam jәne últtyq kelisimdi qadap-qadap kórsetti. Býginde Qazaqstandyq jol - әlem moyyndaghan aqiqat. Endeshe, «Bolashaqqa úmtylys kýni» atalugha tolyq negizi bar.
Altynshydan, Respublikamyzdy shiyrek ghasyr basqarghan әigili D. Qonaevty adam bilmeytin Kolbinmen yghystyrghan Kremliding óktemdigine narazy qazaq jastary 1986 jylghy 17-18 jeltoqsanda múzday qarulanghan kenes әskerine qarsy túryp KSRO degen imperiyanyng shanyraghyn shayqady. Sodan onalmaghan imperiya 1991 jylghy 8 jeltoqsanda kýirep týsti. Bizding oiymyzsha 17 jeltoqsan «Totalitarizmdi aiyptau kýni», 18-jeltoqsan «Otanshyldyq kýni» mәrtebesine әbden layyq.
Uaqyt aghymyna qaray, jogharydaghy oilar kemeline de keler, biraq ol kezde kesh bolyp qaluy әbden mýmkin.

«Ýshqiyan» gazeti