Alash últtyq territoriyalyq avtonomiyasynyng qúrylghan kýnine qaraylastyry ótkizgen konferensiyamyzdyng qonaghy alashtanushy ghalym Dihan Qamzabekúly Alash tarihy jәne Alash múratynyng býgingi kýnmen baylanysy turasyndaghy oqyrmandardyng sanaluan súraqtaryna tolyq jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

- Dihan agha, bizding biylik nege Tәuelsizdik merekesine әdeyi mәn bermey, Petr-1-ding tuylghan kýni - Hristian jana jylyna 2 ay búryn dayyndyqty bastaydy? Olardyng osy qylyghynan olardyng Qazaqtyng emes Orystyng tarihyn jaqsy bilip, sol elding ghana salt-dәstýrin qúrmettep, sol jat elding mýddesine ghana qyzmet etuin siz qalay baghalaysyz? Ininiz Ózbek

- Ózbek, "Tәuelsizdik kýnining qadirin bilmey jýrgender - eldin, últ tarihynyng qadirin bilmey jýrgender" deu aqylgha syiymdy. Siz Isa payghambardyng "tughan kýnin" jyl basy deytinderding alashapqyny turaly aityp otyrsyz-au deymin. Ony - "býgingi kýntizbelik meje" dep uaqytymen atap jatsa, qarsylyghym joq. Al, múny Tәuelsizdikke deyin "әlem-jәlem" etu - dәstýrsizdik. Erte me, kesh pe búl daraqylyq týzeledi.

- Dihan agha! Shynymen Alashshyl bolsanyz aitynyzshy, Z.Núrqadylovtyng ózin-ózi 3 ret atyp ólgenine, Alashtyng Altynbegin atugha tapsyrys bergen qaydaghy bir Ótembaev boldy degenge senesiz be?

Alash últtyq territoriyalyq avtonomiyasynyng qúrylghan kýnine qaraylastyry ótkizgen konferensiyamyzdyng qonaghy alashtanushy ghalym Dihan Qamzabekúly Alash tarihy jәne Alash múratynyng býgingi kýnmen baylanysy turasyndaghy oqyrmandardyng sanaluan súraqtaryna tolyq jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

- Dihan agha, bizding biylik nege Tәuelsizdik merekesine әdeyi mәn bermey, Petr-1-ding tuylghan kýni - Hristian jana jylyna 2 ay búryn dayyndyqty bastaydy? Olardyng osy qylyghynan olardyng Qazaqtyng emes Orystyng tarihyn jaqsy bilip, sol elding ghana salt-dәstýrin qúrmettep, sol jat elding mýddesine ghana qyzmet etuin siz qalay baghalaysyz? Ininiz Ózbek

- Ózbek, "Tәuelsizdik kýnining qadirin bilmey jýrgender - eldin, últ tarihynyng qadirin bilmey jýrgender" deu aqylgha syiymdy. Siz Isa payghambardyng "tughan kýnin" jyl basy deytinderding alashapqyny turaly aityp otyrsyz-au deymin. Ony - "býgingi kýntizbelik meje" dep uaqytymen atap jatsa, qarsylyghym joq. Al, múny Tәuelsizdikke deyin "әlem-jәlem" etu - dәstýrsizdik. Erte me, kesh pe búl daraqylyq týzeledi.

- Dihan agha! Shynymen Alashshyl bolsanyz aitynyzshy, Z.Núrqadylovtyng ózin-ózi 3 ret atyp ólgenine, Alashtyng Altynbegin atugha tapsyrys bergen qaydaghy bir Ótembaev boldy degenge senesiz be?

- Birinshiden, shyndyghyn bir Alla biledi.Onyng aqiqatyn birynghay internet kommentterinen izdeu aqylgha syiymdy dep oilamaymyn. Men marqúm Z.Núrqadilovti tirshiliginde tanyghan adam emespin. Konferensiya Alashqa baylanysty bolghan son, memleket jәne qogham qayratkeri marqúm A.Sәrsenbayúlynyng osy taqyrypqa qatysyn aitayyn. Ol "Órken" gazetin basqaryp túrghanda jәne Aqparat ministri kezinde ghalymdardan Alash qozghalysy men túlghalary turaly maqala, zertteu, týrli jariyalanym dayarlaudy súraghanyn jaqsy bilemiz. Ol últ tarihyn bir kisidey biletin jәne "aqtandaqtardy" elge jariya etuge asa janashyr qayratker bolatyn.

- Diqa! Assalaumaghaleykým! Býgingi Alashtanu ghylymynyng jaghdayy qalay dep sanaysyz? Onyng damuyna, órkendeuine ne kedergi dep oilaysyz? Alash taqyryby mektep oqulyqtarynan qajetti dengeyde oryn taba almay otyr. Búnyng sebebi nede? Mektepterde arnayy Alashtanu pәnin ashu kerek degenge qalay qaraysyz?

- Alashtanudyng býgingi jaghdayy jaqsarudy, óristeudi tileydi. Múratanuda birneshe kezeng bar: izdeu, súryptau, jariyalau, taldau t.b. Osylardy ýzdiksiz jýrgizemiz desek, alashtanu memlekettik baghdarlama, ghylymnyng basym baghyty retinde belgilenui kerek. Ókinishke qaray, jaghday búlay bolmay túr. Kedergi - siz ben bizding talgham-tanymymyz, sodan tuyndaytyn jauapty oryndardyng nemqúraylylyghy.

Mektep oqulyqtarynda oryn tappau sebebi - sol oqulyqty jazatyndar JOO bitirgen, ondy-solyn biletin adamdar. Biraq últ tarihynyng sapaly kezenin (Alash kezenin) biluge, bildirtuge qúlyqsyz. Biraq búl psihologiya da birte-birte jylystap ketui tiyis. Alashtanu bilim jýiesindegi paydasyz talay kurstardyng paydasyzdyghyn kórsetetin pәn bolar edi. Onyng boluyn qoldaymyn!

- Dihan agha, Amansyz ba? Alashtyng basty sabaghy qanday dep esepteysiz? Ony biludin, oqudyng qajeti nede? Bizding qogham, biylik Alash iydeyasyna adal ma? Sony qanshalyqty dengeyde úghynyp jýr?

- Shýkir! Alashtyng basty sabaghy - bilimmen elge qyzmet etu, últ paydasyna jarau. Qazir bizde birde-bir mamany, birde-bir oqulyghy joq salalar bar. Alash jolymen jýrip otyrsaq, búlay bolmas edi. Nemese ony sheshuding tetigi oilastyrar edi. Bizding qoghamnyng bir bóligi Alash iydeyasyna adal, bir bóligi "Auropany kezgen" basqa iydeyalardyng jeteginde jýr. Áleumettanushy bolmaghandyqtan dәl payyzyn aita almaymyn.

- Dihan amansyng ba? Sening barlyq jazghan-syzghandaryndy ýzbey oqyp jýremin. Qazaq ghalymdarynyng ishinde kәsibine, tandaghan taqyrybyna adal jandardyng birisin. Halyqqa jasap jatqan qyzmetine rizamyn. Osy rayynnan qaytpa.

Súraghym bireu: Sen ústazsyn. Ústaz bolghandyqtan shәkirt tәrbiyeleu mindetin. Ózinning shәkirttering retinde kimderdi aita alasyn? Top jaratyndary bar ma?

- Amanshylyq, agha! Búiyrghan kәsibimizdi atqaryp jýrmiz. Ghylymy baghytta izdenushi-shәkirtterim Alash taqyrybyn qauzap jýrgen jayy bar. Mysaly, Qayyrbek Kemenger 30-jyldary qatty qughyngha týsirip atylghan Oljabay Núralyúlynyng múrasynan, Aydyn Jalmyrza otarshyldyqqa qarsy Týrkistan әdebiyetinen, Omar Temirbek Abay,Mәshhýr Jýsip, Shәkәrim múrasyndaghy enbek pen ghylym qúndylyghynan sәtti ghylymy júmystar jazdy. Qazaqtyng "Birlik tuy", "Jas azamat" t.b. gazetteri men "Alqa" әdeby úiymy turaly tyng zertteu jasap jatqan oqushylarym bar.

- Assalaumaghaleykum, Dihan agha! Qazaqstan ghylymy jalghan ghylymgha, jalghan pafosqa ainalyp keledi. Búdan arylu ýshin qanday úsynystar, sheshu joldaryn aitar ediniz? Zanghar Kәrimhan.

- Uaghaleykumassalam, Zanghar! "Akademiyany qúrtqan - akademikter" degen keyingi halyq naqyly beker aitylmaghan. Býginde Qazaqstan ghylymyna túmau tiyip túr... "Ghylym turaly" jana zang qabyldanghan joq. Biraq tayauda qabyldanady.Endi bizding bakalavr-magistr-RhD baghytynda ketkenimiz - ketken. Biraq ony da dúrys jýrgizu kerek qoy. Mysaly, osy kýnge deyin dissertasiyany saraptauda júmystyng sapasy emes, formalidyq sipattary birinshi kezekke qoyyldy. Aytalyq, bireu ghylymnan keremet janalyq ashty delik, biraq opponentining nemese sarapshysynyng mamandyq shifri sәikes kelmey qalsa,onday júmys bekitilmeytin. Búl - formalizmning kókesi. Úsynysym: Qazaqstanda endi ghylymdy óte bedeldi uniyversiytetterde damytudyng kezeni keldi. Ghylymnyng sapasyn ministrliktegi sheneunik emes, ghylymy ortalyqtar men kafedralardaghy bilikti mamandar anyqtau kerek te, ne "ghalym", ne "ghalym emes" degen bagha berui qajet. Sonymen, formalizmge nýkte qoiymyz kerek. Ghalymdar bir-birine senetin uaqyt jetti. Álem tәjiriybesi osynday.

- 2005-2006 - L.N.Gumiylev atyndaghy últtyq Euraziya uniyversiyteti oqu-әdistemelik júmys jónindegi prorektory (Astana) dep túr. Qazir de prorektorsyz ghoy. Nege olay jazylghan?

- Abay kz. sәl erterek jazylghan ómirbayanymdy alghan eken. Men 2008 jyldan qayta prorektormyn. "Alash" institutyn qosa basqaramyn.

- Dihan agha! Sәlemetsiz be? Býgingi student jastargha kóniliniz tola ma? Óziniz oqyghan kezdegi studenttermen salystyrugha kele me? Qay jaghynan bolsa da: kitap oqu, zerektilik, belsendilik.

Qazir kez-kelgen oqu ornynda әsire dinshilder qaptap ketti. Euraziya uniyversiyteti qalay sol jaghynan? Hidjab әngimesi qaptap otyr. Osyghan kózqarasynyz qalay?

Dindarlar eldegi, mekteptegi zandardy, tәrtipterdi saqtauy tiyis pe? Býgingi jastar barghan sayyn radikaldanyp barady degen sózder bar. Shydamsyzdau, dórekileu, әdepsizdeu degen de sózderdi estip jatamyz. Osynday әngimeler shyndyqqa janasa ma?

Jastardyng arasynda rushyldyq, jershildik degen dertter asqynyp barady degenge senesiz be? Onday aurularmen kýresu ýshin ne isteu qajet dep sanaysyz?

- Salamat bol, Omarhan! Býgingi studentterge kónilim tolady. Áriyne, bәrine birdey emes. Ári oilap-beri oilap, mening kezimde de býgingidey әr týrli (aqyldy, adal, zerek, kóshirimpaz, pysyqay-partiyashyl, ozbyr, qu, ótirikshi t.b.) studentter bolatynyna kózim jetti. Biraq jas azamattyng týzeletinin de, búzylatynyn da kórdik.

Ras, dindi әsire ústanyp jýrgender bar. Múndaylar bizding kezimizde de boldy. EÚU-da dindar balalar joq emes. Hidjap turaly eshtene dey almaymyn. Óitkeni, ol músylman әielining atributy. Mening biletinim, qazaq dizaynerleri imandy qyz balalarynyng kostumin oilap tabu kerek. Mysaly, ol tatarlarda bar. Jalpy tym әsirelenbeu jәne bólektenbeu kerek. Bilim jýiesining tәrtibinde jartylay jalanash jýr demeydi...

Qoghamdaghy stress balalargha deyin beriledi. Bilim jýiesine óte bilikti psihologtar kerek.

Qazaqta rushyldyq bolghan emes jәne bolmaydy da. Ony aityp jýrgenderdiki - bos sóz. Siz ýlken ómirge aralasqanda bayqaysyz: kóp jaghdayda auyldasynyzdan góri qiyrdaghy qandasynyzdyng jaqsylyghyn molynan kóresiz.

- Dyha, "Elu jylda el janagha" siltegeniniz jaramady jәne Jeltoqsan mәselesin eng aldymen ghalymdar emes, zang oryndary tekserip, anyq baghasyn beruge tiyis edi, óituge "bas jeltoqsanshy" kelispedi de, qúrylghan komissiya (M.Shahanov) auzyn japty. Jeltoqsandyqtar on shaqty qozghalys, úiymgha bólinip, berekesiz bolyp ketti. Qandy oqighanyng sebebi "keri tariyh" bolyp jatyr.Sol kýnder turaly maqala, kitap jazushylar aqiqatty ayaqasty etip jýr.

- Áriyne, 50 jyl - shartty meje. Biraq "oqighadan song biraz uaqyt ótu kerek" degen - bayyptylyq ýshin qajet nәrse. Mәselen, bәrimiz qaharman Qayrat Yrysqúlbek ruhynyng aldynda bas iyemiz. IYdealizasiyanyng da óz jóni bar. Aytalyq, sol 80-jyldardyng ayaghynda Qayrat atynan shygharylghan qazaq aqyndary ólenderining kóbi býginde "Q.Rysqúlbekovting ólenderi" bolyp jýr ghoy. Búghan ne deymiz? Aqiqatyn aitu kerek emes pe? Aqyn Qadyr Myrzәliydi de, qayratker Múhtar Shahandy da Jeltoqsangha baylanysty orynsyz kinәlau bayyptylyqqa jatpaydy. Qazir BAQ-ta jýrgen qyzba pikirlerge oryndy bagha beretin kez keledi. Mysaly, men ghalym retinde aitar edim: sol kóterilisti bastan keshkender, azabyn tartqandar býgin erinbey kýndelik, estelik jazsa, keyingi ghylymy bayyptaulargha ýlken olja salar edi. Qazir biz kenestik qiyn jyldardyng bir bet esteligin oqugha zәrumiz ghoy...

- Alash arystarynyng últqa degen adaldyghyn kórip tang qalasyn.  Al, býgingi biylik basyndaghylardyng týgelge juyghynda onday qasiyetting júrnaghy da joq. Búl ne sonda, biylikting ruhany azghyndanuy ma?

Qazaq mýddesining qorghaluy ýshin halyq ne isteu kerek, atqaminerler ne isteui kerek?

- Sabyrbay myrza! Biz býgingi Qazaqstan biyligin bir beynede, bir sipatta kórsetuge qarsymyz. Sebebi, biylik te halyq sekildi birkelki emes. Biylik basynda týrli adamdar bar. Ras, boyynda Alashtyng júrnaghy da joqtar shashetekten. Sonymen birge elshil azamattar da az emes. Sondyqtan tәuelsiz memleket biyliginde 19 jyldyng ary-berisinde qyzmet istep jatqan atqaminerler halyq aldyndaghy bedeli elshildigimen ólshenetinin týsinetin uaqyt jetti. Toghysharlar, jemqorlar, biliksizder adamzattyng damu zanyna qayshy "element" retinde óz baghasyn eki dýniyede alatynyn sezinetin de mezgil keldi.

Qazaq mýddesining qorghaluy ýshin halyqtyng qoghamdyq belsendiligi myqty boluy kerek. Biraq men búl belsendilikting qúr dauryqpadan góri sauatty, bolashaqqa arnap qúrylghanday qalyptasqany dúrys dep esepteymin. Kenes túsynda ulatpay-shulatpay-aq últqa qatysty birsypyra ister atqaryldy. Biz sony eskeruimiz kerek. Atqaminerler adamdyq abyroyyn oilasa, tarihtyng ainasyna qarap otyruy tiyis.

- Jaqynda bir әriptesim sizding erkinizge salsa, kýntizbege qanday merekeni engizer ediniz dep súrap edi. Oilanyp qaldym. Kókeyimde Alashtyng tughan kýni degen sózder túrdy. Siz qalay oilaysyz, osynday mereke bizge kerek pe? Qyzyljardyng qazaghy.

- IYdeyanyz óte dúrys. Jalpy 13-16 jeltoqsan arasyn "Alash kýnderi" retinde atap ótuding jóni bar. Sebibi, 1991 jyly jariyalanghan Tәuelsizdikting eleuli bir negizi - 1917 jyly jariyalanghan Últ kenesi - Alash Orda.

- Dihan Qamzabekovich! Alash kósemderi turaly jaqsy aitasyz, razymyz. Biraq, isiniz sózinizdey bola ala ma? Sizding keybir isinizding Alash iydeyasyna óte qayshy keletinin student kezimde bayqaghan edim. Jershilsiz, rushyldyghynyz bar. Aghanyz Darhan Mynbaygha arqa sýiep tym asyp ketken kezderiniz de boldy, ony ózinizge eskertkenmin. Alashtan óz basynyz nege ýlgi almadynyz? Sherniyaz Naymanbaev

- Ákemning atyn osy uaqytqa deyin esh qazaq "ovich" demep edi... Bizde újymgha syimaghan bir jigit boldy. Ózi oryssha "әlipti tayaq dep bilmeydi". Sol izin jasyru ýshin ondy-soldy laqap atpen jazatyn domalaq aryzdaryna bir-eki orys sózin qosyp qoyatyn. Sonday pysyqaylargha aitatynym:"Sherniyaz Naymanbaev" degen adam maghan eshqanday eskertu jasaghan emes. Agham Darhan Mynbaydyng óz joly, mening óz jolym bar. Alashtyng býgingi úrpaghy ekeumizding aghayyndyghymyzdan nemese eki týrli kәsibimizden jamanshylyq kórmeytinine imanym kәmil.

- Dihan! Alash kósemderi synshyl boludy bizge úlaghat etti, ózderi de synshyldyghymen halyqqa jaqty. Al, sen óz basyng qanshalyqty synshylsyn? Alashtan jeke basyna qanday qasiyetterin daryttyn? Altayshy

- Alash kósemderi synshyldyghymen emes, parasatymen, elshildigimen halyqqa jaqty. Men synshyl emespin. Mening ýlken paryzym - ózim qoljazbalarynan, arhiv materialdarynan tanyghan Alash parasatyn, ruhyn shәkirtterime, oqyrmangha jetkizu. Myna zamanda múnyng ózi bir qadam algha jylju bolyp túr ghoy.

- Qazaq qúldyq sanadan shyghu ýshin ne isteu kerek dep oilaysyz? Jýrgen ortama qarap qarnym ashady. Tek dýnie quu, aqsha jasau, kreditke dýnie alyp, qazaghym soghan mәz. Dýniyede kerek qoy, biraq aran ashylyp ketken. Qalay adamdardy ghylym, bilim kerek ekenin ýiretuge bolady. Men kele jatqan úrpaqtan qorqamyn. Az jaqsylary bar, kóbi qatygez, bilimsiz, әzir týzeler emes. Bir nәrse isteu kerek qoy. Biylik búl turaly oilay almaydy, sebebi kýndelikti kýibing tirlikpen jýr. Ne isteu kerek dep oilaysyz?

- Siz týnilmeniz. "Som temirge balgha bar, súmsynghangha Alla bar" degen qazaq atanyz. Jaqsylyqty, bilikti isterdi óz otbasynyzdan, senimdi ortanyzdan bastasanyz - ýlken jenis. Siz aitqan jamandyqtar Alash túsynda da bolghan. Biraq ziyalylar últtyng jaqsaruynan ýmitti edi ghoy. Ras, osy jolda bireu jazyqsyz kýier, armanyna jete almas, alayda olardyng niyeti, ornyqty is-әreketi Jaratqannyng amal dәpterine jazylyp, úrpaghynyng aldynan shyghar...

- Assalaumaghaleykým Dihan myrza siz shynymende Alash túlghalary turaly kóp biledi dep senemin, jogharyda bir myrza aitqanday solardan nege óz basynyz ýlgi alyp basqalargha ýlgi kórsetpeysiz, Mysaly, aty-jóninizdi auystyrudan bastasanyz...

- Amalsyz kenes jaghyna shyqqan Alash ziyalylary 1924 jyly Orynborda Bilimpazdar sezin ótkizgen. Sonda últtyq familiyagha baylanysty da qauly qabyldanghan. Ol boyynsha erler "úly", әiel balalar "qyzy" qosymshasyn alatyn bolyp sheshilgen. Mening familiyam 1995 jylgha deyin - Mynbaev, 1995 jyldan keyin - Qamzabekúly. Resmy týrde! Múny Alash jolyn úghynudaghy paryzym dep bildim.

- Diha, Álihan Bókeyhannyng masondarmen bolghan baylanysyn taratyp berseniz. Triumviratty qúraghan ýsh túlghanyng әrqaysysynyng jeke jeke dinge tegen kózqarasyn taldap berseniz. Rahmet, Álim.

-  Álim, Á.Bókeyhannyng masongha qatysy turaly ghalym Súltanhan Aqqúlyúlynyng / Jýsip/ maqalalaryn oqugha kenes beremin. Áriyne, qym-quyt kezende ol qazaqtyng sayasy taghdyry ýshin әlgi úiymgha kirdi. 2. Búl qay "triumvirat"? Eger siz Álihan, Ahmet, Mirjaqyp birligin aitsanyz, men Alashtyng pikirlester tobyn 3-ke aparyp tiremey, 300-ge jetkizer edim. Olar dinning aghartushylyq baghytyn, naqty aitsaq jәditshildikti qoldady. Á.Bókeyhan L.Tolstoy franystan audarghan "Din talasyn" qazaqshagha tәrjimeledi. Ondaghy "Jaratqandy bóle-jarmay bar kýiinde qabyldau kerek" degen gumanizm - Alashtyng dinge degen kózqarasynyng negizi.

- Keyingi kezde dendep engen uahabitter oi-josparlaryn ashyq aita bastady. Halyqtyng san ghasyrlyq salt-dәstýrine, múralaryna qol súgha bastaghany belgili. Diny ekstremizmge qarsy tiyimdi kýresti qalay jýrgizgen dúrys dep sanaysyz. Rahmatúlla

- Rahmetúlla! Biz - "músylman", "suniyt", "Imam aghzam" degen úghymdardy jýrekke jaqyn ústaytyn últ ókilimiz. Qazaq ústanghan islam - Abay men Shәkәrim, Alash ziyalylary, S.Ghylmany men A.Mashany aqyl-parasaty kóriginen ótken islam boluy kerek dep esepteymin. Qazaq - arab emes, arab - qazaq emes. Biraq ekeui de - Allagha qaraghan últ. Al, ekstremizm t.b. "izm" - beybitshilik, ýilesim degen maghyna beretin islam qúndylyghyna mýlde jat nәrse.

- Assalamaghaleykým, Dihan bauyrym! Últtyq oilau qabileti joghary azamat jәne ghalym retinde 2 súraqqa jauap berseniz: Adamnyng baqytty ómir sýrui ýshin qajetti nәrsening bәrin qazaq tilinde ÝIRENUGE jәne ÝIRETUGE bola ma, jәne ol ýshin Qazaq Eli (ókimeti, ýkimeti, azamattyq qoghamy)memleketinde 19 jylda ne istelindi? Eger ""uniyversiyteti óz júmysyn qazaq tilinde jýrgizse, memlekettik tilding mәrtebesi asqaqtar ma edi, әlde tómender me edi? Jәne nege? Izgi niyetpen, Bolat Nәukenúly Bóteev.

- Uaghaleykumassalam, Bolat myrza! Álemde 14 milliongha jetken qazaq atty últ óz tilinde ingәlay alatyn bolghandyqtan da, ong men solyn tanyghandyqtan da, ónerin hәm aqyl-parasatyn jetkize alghandyqtan da el retinde, últ retinde 21 ghasyrgha ayaq basyp otyr. Qazaqstan ýkimeti osyny bilmeydi dep aita almaymyn. Biraq damytugha kelgende tiyimdi tetigin әli taba almay keledi. Osy jolda qay ýkimet sheshimdi, ontayly jol tabady - sol ýkimet últ tarihynda qalady.

Mysaly, Euraziya últtyq uniyversiytetinde ghylymy kenester, jiyndar memlekettik tilde jýredi. Ázirshe múnday bastamalar rektorlardyng parasatyna baylanysty bolyp túr. Rektorymyz B.J.Ábdirayymnyng parasaty el tilin qoldau baghytynda. Al, ә degennen shýldirleytin basqa rektorlardy nemese mekeme basshylaryna "qoy" deytin bizde zandyq talap joq.

- Dihan agha Túrsyn Júrtbay aghamyzdyng myna sózderine qanday bagha beresiz? T.J.: "Eng kóp súraq-jauapqa alynghandar M.Tynyshbaev, H.Dosmúhamedov jәne Á.Ermekov. Olardyng búl jauaptary keyin aiyptau ýkiminde ýzindi-ýzindi retinde paydalanylghan". Osy aitylghan sózderden keyin ekiúday oida jýrmin. Aytylghan túlghalar satqyn ba? Tergeushilerge ne degen?

- Núrbek! Sen aityp otyrghan Túrsyn Júrtbay - óte talantty, batyl azamat. Jazushylyghy da airyqsha. Biraq men ol kisining bar oiymen kelise bermeymin. Jalpy 30-jyldardaghy repessiya apparatynyng súraq-jauabyna tolyq sene beruge bolmaydy. Óitkeni, onyng kóbi oidan shygharylghan... Soqqy men zorlaudyng "nәtiyjesi" aiqyn kórinip túrady.

- "Rektorymyz B.J.Ábdirayymnyng parasaty el tilin qoldau baghytynda. Al, ә degennen shýldirleytin basqa rektorlardy nemese mekeme basshylaryna "qoy" deytin bizde zandyq talap joq". Shirkin, netken jaghympazdyq! Alashtan alghan tәlimining týri osy bolsa...

-Bardy "bar" dep aitsam, onyng nesi jaghympazdyq? Baqytjan Ábdirayym - 1986 jyly Jeltoqsanda zanger-student retinde pikirlesterining hatyn oryssha jýielep, Mәskeuge óz qolymen aparghan azamat. Osynyng ózi biraz nәrseni anghartsa kerek. "Jaghympazdyq" dep jazyp otyrghan qu, sen sol kezde qayda jýr edin?..

- Dihan inim! Bizde qazaq halqynyng qamyn oilaytyn qazaq qandy biylik qashan bolady dep oilaysyz? Qazirgi biylik turaly esh nәrse aitpay-aq qoysanyz da bolady.

- «Qandy»  emes, "qany bar biylik" shyghar? Sanymyz 63 payyzdan 73 payyzgha jetip, san sapagha ainalghanda bolady. Qazaq tilinde birde-bir әn-kýy tyndamaghan, birde-bir kitap oqymaghan biylikting jas "perilerinde" qan qaydan bolsyn?..

- Dihan inim! Oralda bolmaqshy bolyp jatqan "Batys aimaghy qazaqtarynyng 1-shi qúryltayy" (Oral, Atyrau, Aqtau, Qyzylorda, Aqtóbe) turaly ne aitasyz? Úiymdastyrushylardy qoldaysyn ba, әlde qorlaysyn ba?

- Onday qúryltay turaly estimeppin. Eger ol qazaqtyng tútastyghy men elshildigine qyzmet istep jatsa qoldaymyn. Al, shekteushilikke barsa, ózimen ketsin. Biraq myna zamanda keri ketuge eshqanday jol joq dep oilaymyn. Álgi 5 oblystaghy myqty azamattar jamandyqqa jol bermes.

- Dihan, bauyrym!

Sózderi ýshin bireulerding belgisiz,

Meni menzep kinәlapsyng negizsiz.

Bayaghyda jazyp em ghoy, býkpesiz,

Jýreyikshi, kýdik penen kýmәnsiz!

Jemisti bolsyn, zertteuin,

Alashty tanu enbegin!

"Qayyrly bolsyn, senderge,

Bizden qalghan" Euraziya!

Sәlemmen,

Qazaqstanda tumaghan,

qúldyqpen ulanbaghan jan.

-  Kommentti qúrau boldy ma búrau bireuge?

"Belgisiz" avtor ústyngha kelmes tireuge.

Euraziyada ótken "aybyndy" kýning este bop,

Kie ber tondy oqaly, bәlky kireuke.