Bayjan DUBAY. Telearnalargha Tәuelsizdik týkke túrmaydy
Ýsh kýnnen keyin Alashtyng Úlyq merekesi tәuelsizdik kýni bolady. Elding egemendigin әspetteytin eng qasiyetti mereke Jana jyldyng kólenkesinde qalyp keledi dep ókinishten ózegimiz órtenip jýr. Degenmen, búl merekeni tym bolmaghanda búqaralyq aqparat qúraldary, sonyng ishinde telearnalar tanymal eter degen ýmit te aqtalmay otyr. Tәuelsizdik turaly tereng taldau materialdar, patriottyqqa shaqyratyn beynesujetter, elding ensesin biyiktetip, armanyn úshtaytyn qazaq kinolary, júrttyng jýregine últty sýng iydeyasyn úyalatatyn baghdarlamalar bolsa búlay púshayman bolmas edik.
Endi telearnalar qazaq ýshin qasiyetti kýn 16-jeltoqsanda ne kórsetedi? Soghan toqtalayyq.
Eldegi basty arna mәrtebesin «menshiktep» alghan «Habarda»merekelik kónil-kýy asa bayqalmaydy. Ádettegidey әldeqashan jazyp alynghan konserttermen efirdi toltyrady. Áyteuir, egemendik ýshin kýresken ardaqtylardy Alash júrtynyng esine salatyn efirde 14:30-da bastalatyn «Mústafa Shoqay» filimi ghana. Al, negizginen el tәuelsizdigin bir kisining atymen ghana baylanystyratyn «habarlyqtar» efirding egemendikke arnalghan ózge uaqytynyng basym bóligin N.Nazarbaev pen «gýldengen» Qazaqstangha arnaghan. 18:15 Bizding industrializasiya. 18:30 Temirtau kóktemi. 19:40 Ozyq órkeniyetti Qazaqstan. 20:30 Tәuelsizdik tolghauy. 21:30 Tәuelsizdik tartuy.
Ýsh kýnnen keyin Alashtyng Úlyq merekesi tәuelsizdik kýni bolady. Elding egemendigin әspetteytin eng qasiyetti mereke Jana jyldyng kólenkesinde qalyp keledi dep ókinishten ózegimiz órtenip jýr. Degenmen, búl merekeni tym bolmaghanda búqaralyq aqparat qúraldary, sonyng ishinde telearnalar tanymal eter degen ýmit te aqtalmay otyr. Tәuelsizdik turaly tereng taldau materialdar, patriottyqqa shaqyratyn beynesujetter, elding ensesin biyiktetip, armanyn úshtaytyn qazaq kinolary, júrttyng jýregine últty sýng iydeyasyn úyalatatyn baghdarlamalar bolsa búlay púshayman bolmas edik.
Endi telearnalar qazaq ýshin qasiyetti kýn 16-jeltoqsanda ne kórsetedi? Soghan toqtalayyq.
Eldegi basty arna mәrtebesin «menshiktep» alghan «Habarda»merekelik kónil-kýy asa bayqalmaydy. Ádettegidey әldeqashan jazyp alynghan konserttermen efirdi toltyrady. Áyteuir, egemendik ýshin kýresken ardaqtylardy Alash júrtynyng esine salatyn efirde 14:30-da bastalatyn «Mústafa Shoqay» filimi ghana. Al, negizginen el tәuelsizdigin bir kisining atymen ghana baylanystyratyn «habarlyqtar» efirding egemendikke arnalghan ózge uaqytynyng basym bóligin N.Nazarbaev pen «gýldengen» Qazaqstangha arnaghan. 18:15 Bizding industrializasiya. 18:30 Temirtau kóktemi. 19:40 Ozyq órkeniyetti Qazaqstan. 20:30 Tәuelsizdik tolghauy. 21:30 Tәuelsizdik tartuy.
Jylt etken janalyq pen tәuelsizdikke degen qúrmet «Qazaqstan» últtyq arnasynan ghana bayqalady. Efir uaqyty negizinen merekelik konsertter men arnayy baghdarlamalargha berilgen. 09:50 Azat elding asqaq ýni. 09:55 Eldestirmek elshiden. 10:00 A.Omarov, T.Qosubaeva, T.Pirimjanov «Saghan kýshik kerek pe?» filiminde ("Qazaqfilim", 1994 j.) Rejisseri: K.Qasymbekov. 11:05 Tәuelsizdik tandary. Derekti filim ("Qazaqstan" ÚTA, 2010 j.). 11:30 Saghyndyrghan әnder-ay. Retrofestivali 13:55 Últtar úlyqtaghan úly dala. Derekti filim ("Qazaqstan" ÚTA, 2010 j.) 18:30 Núrsúltan. Preziydentting ýlken oiyny. Derekti filim (Resey, 2010 j.) Rejisseri: Aleksandr Zamyslov. 20:00 Tәuelsizdik merekesine arnalghan saltanat. 22:20 Qazaq kinosynyng onkýndigi. D. Joljaqsynov, A. Matay, S. Orazbaev «Birjan sal» dramasynda ("Qazaqfilim", 2009 j.) Rejisseri: D.Joljaqsynov.
Qashan da qazaqtyng mýddesin mensinbeytin «KTK» telearnasy búl kýni de sol әdetinen janylmaytyn sekildi. 16-jeltoqsan kýngi baghdarlamalar kestesinde elding egemendigin әspetteytin eshteme joq. Esesine maymyldar, elimizge enteley kirgen ózge din ókilderi jan-jaqty sóz bolyp, «mәngilik ómir ishirtkisin» izdeuge basymdyq berilgen. 08:00 Qaytpas qaysar maymyldar. 09:00 Álem dInderI jәne Qazaqstan. 14:10 Mәngi ómir sýrging kelse.
Tәuelsizdik taqyrybyn jyrlaytyn qazaq әnshileri qúryp qalghanday búl kýni KTK efiyrinde taghy da Resey júldyzdary «jarqyraydy». 16:40 Merekelik konsert. (Nikolay Baskov)
Elding atyn enshilegenimen elge esh sebi tiymeytin «Elarna» da 16-jeltoqsandy әspetteudi oilamaydy. Búl arnanyng da baghdarlamasynda sýisinip kóretin, tәuelsizdikting ruhyn tiriltetin eshteme joq. Astananyng «jarqyraghan» jyrlary men biylikke arnalghan «odalar». Baghdarlamalardyng basym bóligi «óz» tilderinde, yaghny resmy tilde bolady. Jetim qyzdyng enshisindey etip qazaq óneri men mәdeniyetinen týn aughan song ghana bir filim úsynghan: 01:00 Dala ekspresi.
Efirge qazaq tildi baghdarlamalardy tenderden útqan tiyndy «siniru» ýshin ghana beretin «Miyr»telearnasy da 16-jeltoqsanda jarytyp eshteme kórsetpeydi. Áuel deseniz búl kýni «Mirde» qazaq tilindegi birde bir baghdarlama joq. Telebaghdarlamada solay jazylyp túr.
Orystyng aqparattyq ekspansiyasyn jýrgize bastaghan «31-arna» búl kýni júrtty «jyrtyqay» sketch-shoaular, daraqy kýlkige qúrylghan mәnsiz baghdarlamalar, orystyng úyatsyz, arsyz qylyqty jarnamalaytyn serialdaryn úsynady. Búl kýni ózin qazaqpyn deytin, elding egemendigin әspettep, tәuelsizdigine tәuba aitqan adam 31-arnany ashyp qaramasy anyq.
«Astana» arnasynda da búl kýni tәuelsizdikti tәu etken baghdarlama atymen joq. Tek 17:10-daorys tilindegi «Prazdnichnyy konsert, posvyashyonnyy Dnu Nezavisimosti» baghdarlamasy bar.
16-jeltoqsan kýni azattyq, tәuelsizdik jolynda jan pida bolghan erler turaly eske salatyn baghdarlama «Almaty» arnasynda bar eken, tәuba. 12:00 Órlik dastany. 13:00 Qyz jIbek. 19:00 Mahambet. 20:30 Kenesary.
Songhy kezde basynan dau arylmay jýrgen «7-arnada» jeltoqsandaghy tәuelsizdik merekesinyng qúny kók tiyn eken. Esesine Shynmashyn, yaghny qytay patshalyghy әspettelip, týrik pen resey serialdary ýzbey kórsetiledi.
«Abay-aqparat»
www.masa.kz saytynan