Júma, 12 Tamyz 2022
Din 2960 0 pikir 3 Qarasha, 2017 saghat 23:29

Dәstýrindi baqqanyng – ýmitindi jaqqanyn  

Salt-dәstýrine, últtyq erekshelikterine erekshe mәn bergen elding irgesi berik, keleshegi kemel. Ózge elge barghanda óz elinnen aiyrmashylyghyn birden bayqaysyn. Óz júrtynnyng artyqshylyghyn, kemshiligin baghalay alasyn. Múnyng ózi Jaratushynyng әrbir halyqtaghy iylәhy belgileri, hikmeti.

Tarih betterin aqtaryp otyryp basqynshy elderding bodan júrttyng últtyq aiyrym belgilerin, dәstýrlerin úmyttyrugha tyrysqandyghyn kóremiz. Sosyn olargha ózderining tili men dinin, mәdeny qúndylyqtaryn әkelip tyqpalaghan. Al ózining tili men dinin, salt-dәstýrin úmytyp, onyng ornyna ózgenikin sinirip alghan júrttyng bolashaghy joq. Islam dini de múny qúptamaydy. Adamzattyng asyly Payghambarymyz (s.a.s.) músylmandardyng ózge halyqtardyng teris әdet-ghúryptaryna eruine tyiym salghan. Óitkeni ózgening qansyghyn tansyq kórip, ózindegi ruhany qúndylyqtar, qaghidalardy ayaq asty etken kezde iman da joghalady.

Qazaq halqynyng Islam dinimen tanys bolghanyna myng eki jýz jyldan astam uaqyt ótti. Sodan beri salt-sanasy, әdet-ghúrpy, әdebiyeti men mәdeniyeti músylmandyqqa beyimdelip, aqyrynda Islam dini halyq dilimen bite qaynasyp, últtyq bolmystyng ajyramas bólgine ainaldy.

Islam sharighaty dúrys úghymdardy, izgi múrattardy bekitip, búrys úghymdardy toqtatu ýshin keldi. Sondyqtan músylman halyqtaryndaghy dәstýrlerdi elep-eksheytin basty bezben sharighat bolyp sanalady.

Halyq ústanghan dúrys әdet-ghúryptar Islam zannamasyndaghy qúqyqtyq normalardyng bastaularynyng biri bolyp sanalady.

Allanyng Elshisine (s.a.s.) payghambarlyq týsken kezde arabtardyng arasynda da aluan týrli әdet-ghúryptar, daghdylar bar bolatyn. Payghambar (s.a.s.) olardyng Qúday Taghalanyng әmir-tyiymyna keraghar kelmeytinin qabyldap, qarsy keletinine tyiym saldy. Sharighatta halyqqa ýirenshikti bolghan jaqsy daghdylar men әdet-ghúryptardy dәlel retinde keltirudi barlyq mazhabtardyng imamdary qoldaydy.

Qazaq tilindegi ghúryp, әdet sózderining týp-negizi sharighat terminderi. Múnyng ózi halqymyzdyng sharighatpen sonau yqylym zamandardan tanys bolghandyghyn bildiredi. Endi osy sózderding әrqaysysyna jeke-jeke toqtalyp anyqtamasyn aiqyndap alghan jón.

Ghúryp. Qazaqsha «ghúryp» sózi  «әl-urf» sózinen shyqqan. Arab tilinde adamdargha ýirenshikti bolghan, әdettegi is-әreket, ýrdis degen maghynalardy bildiredi.

«Ál-urf» sózining sharighattaghy termindik anyqtamasy mynaday: «Ol aqyl-oydyn, logikanyng qúptauymen kónilderge ornyqqan, adam tabighaty qabyl alatyn nәrseler».

«Ádet» sózi arabtyng «әl-aada»  sózinen shyqqan. Maghynasy adamdar arasynda kóp qaytalanatyndyqtan daghdygha ainalghan ister degendi bildiredi.

Ádet jәne ghúryp sózderining maghynasy bir dese bolady. Keybir sharighat kitaptarynda «urf» sózin qoldansa, endi bireuleri «әdәt» sózine basymdyq berilgen.

«Dәstýr» sózi de arabsha  «dustur» degen sózding qazaqsha balamasy. Arabsha maghynasy is-әreket jasalatyn ereje, zang degendi bildiredi. Qazirgi arab tilinde búl, negizinen, bir elding konstitusiyasy degen maghynada qoldanylady. Búl sózding osynau tereng maghynasyn, etimologiyalyq týp-tórkinin zerdelep mynaday oy týyge bolady. Sirә, qazaq dalasynda Islam sharighaty men dala zandarynyng qosyndysynan shyqqan zannamalyq jýie dәstýr dep atalsa kerek. Sodan song ata-baba dәstýri, salt-dәstýr degen úghymdar payda bolghan. Jogharyda atalghan sharighat terminderining tilimizge ejelden enip, keyinnen auyspaly maghynalarda qoldanyluy osynday pikirge jeteleydi. Búl jerde aiqyndap alugha tiyisti bir mәsele bar. Ádette, qazaq tilinde salt-dәstýr, әdet-ghúryp degen sóz tirkesterining maghynasy bir, negizinen, halyq arasynda qalyptasqan, kýndelikti túrmys-tirshiliginde qoldanatyn mәdeny erekshelikter retinde qarastyrylady. Al sharighattaghy әdet, ghúryp sózderi salt-dәstýrmen birge adamdar arasynda sinisti bolyp qalyptasqan әdetterdi, ýirenshikti daghdylardy, úghymdar men sózderdi de qamtidy. Osy túrghydan alghanda músylman zannamasyndaghy әdet, ghúryp terminderining maghynalyq ayasy ken, jalpylyq mәnge iye. Qazirgi arab tilinde halyq arasynda qalyptasqan salt-dәstýrler, últtyq qúndylyqtar turaly «adat ua taqaliyd»  «turas shaghbi»  degen sózder de qoldanylady.

Adamdar arasynda daghdygha ainalghan sharighat shartyna qayshy kelmeytin ister sharghy ýkimderdi belgileude músylmandyq zannamanyng ekinshi dәrejedegi qaynar kózi retinde qarastyrylady. Sharighat ýkimderi alynatyn basty qaynarlar Qúran Kәrim men Payghambar (s.a.s.) sýnneti ekendigi belgili. Atalmysh mәndegi ghúryptar fiyqh iliminde tarmaqty ýkimderdi belgileude zandy dәlel retinde alynady. Payghambar (s.a.s.) men sahabalary belgili bir mәselege ýkim shygharghanda keyde halyq arasynda qalyptasqan ghúryptargha da sýiengen.

Sharighat salasynda sonday manyzgha ie bolghan әdet-ghúrypqa fiyqh negizderi iliminde arnayy termindik anyqtama berilgen.

Abdulla ibn Ahmad әn-Nәsәfy ózining әl-Mustasfa atty enbeginde bylay deydi: «Ghúryp pen әdet degenimiz adamdardyng kónilderinde aqylgha qonymdy bolyp ornyqqan, adam tabighaty qabyl alatyn nәrseler».

Hanafy mazhabynyng ghúlamasy Ibn Abidin әdetke mynaday anyqtama bergen: «Ádet degen sózding negizi kóp qaytalanghandyqtan ýirenshikti iske ainalghan, adamdar arasynda eshbir týsindirudi qajet etpeytin tanymal bolghan, shynayy ghúrypqa ainalghan ister degendi bildiredi»[4]. Demek, sharighat qabyl alatyn ghúryp, әdet degenimiz adamnyng tabighatyna tanymal, aqyl da, zang da, adamgershilik tarazysy da qúptaytyn ong ister.

Ádet-ghúryp jalpy jәne jalqy bolyp ekige bólinedi. Jalpy әdet-ghúryptargha әrtýrli aimaqtarda ómir sýretin músylman halyqtary arasynda belgili bir uaqytta qalyptasqan ortaq tanymal әdet-ghúryptar jatady. Mysaly, ýilenu, talaq, sauda, qolónerge qatysty әdet-ghúryptar. Al jalqy әdet-ghúryptar degenimiz belgili bir qalanyng ne aimaqtyng adamdaryna ghana tanys әdet-ghúryptar. Mysaly, qalyndyq mәhrin belgileudegi aimaqtyq erekshelikter, aqsha birligi, salmaq, úzyndyq ólsheminderdegi aiyrmashylyqtar.

Ádet-ghúryp sipaty jaghynan is-әreket hәm sóz týrindegi bolyp ekige bólinedi. Árqaysysynyng anyqtamasy tómendegidey.

«Is-әreket týrindegi ghúryp, daghdy degenimiz adamdardyng ózara qarym-qatynastary men is-әreketterinde daghdygha ainalghan tanymal ister. Mysaly, adamdardyng «satyp aldym», «sattym» degen sózderdi aitpay-aq, saudany qolma-qol jasaudy әdet etui».

«Sóz týrindegi ghúryp nemese ýrdis degenimiz belgili bir adamdar tobynyng bir sózdi belgili bir maghynada aitugha daghdylanuy. Sol sózdi estigen kezde oigha atalmysh maghyna ghana týsui kerek. Mysaly, dirhemdi aqsha maghynasynda qoldanu». Sol siyaqty qazaq tilinde namaz degende qúlshylyqtyng eske týsui, Alla, Qúday, Tәniri degende jalghyz Jaratushy Haqtyng eske týsui, tenge degende aqshanyng eske týsui, palau degende kýrishten jasalghan taghamnyng eske týsui siyaqty. Al olardy osy qalpynan ózgertuding esh qisyny joq.

Adamzattyng әr últqa bólinip, týrleri men týsterinin, nәsili men tegining hәm tili men dialektisining әrkelki boluy Alla Taghalanyng ainymas ayattary. Olardy moyyndamau, belden basu, teriske shygharu Jaratushynyng hikmetpen jaratu zanyna qarsy shyqqanmen ten.

Iliyas Aqbay

Abai.kz

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2029
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 1980
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1696
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2729