Júma, 12 Tamyz 2022
Din men tin 2778 0 pikir 5 Qarasha, 2017 saghat 23:36

Últy ýshin jaqsylyq jasaushylar  Jaratushysyn tanydy ma?

Últjandy azamattardyng sózi qayda sóilese de, gazette me, teledidarda ma, radioda ma, bir jerden shyghady. Bәri  últty qútqarudyng joly – últtyq sanany damytu degenge toghysady. Olardyng ózderi de sol jolda qyzmet etip jýrgender. Yaghni, ana tilining memlekettik mәrtebesine arasha týskender, últtyq salt-dәstýrdi nasihattaushylar, tariyh, әdebiyet syndy ruhany qúndylyqtardy damytushylar. Olardyng bәri osylardy damytu arqyly últtyq sanagha jetemiz dep oilaydy. Biraq, bizge «últtyq sana» degen úghym әli jetkizer emes...

Eger onday sana bolsa, sonshama halyq bola túra biylikke shyghyp alyp qazaq tilin mazaq etushilerge kónpistik jasap jata bermes edik qoy... «Últtyq sana» degen últ ózin qorghaudyng naqty kórinisi bolugha tiyis emes pe, edi?!

Últ degen Úly Jaratushynyn  qauymgha bergen bir mýmkindigi. Al, últtyq qasiyetti qorghau – olay bolsa qauymdaghy әr adamgha amanat etilgen naqty nәrse.

Jaratushy jaqsylyq jasaghandargha syilyq, jamandyq jasaghandargha azap berem dep, eskertti. Búl maghynada jamandyq jasaushylar degender – ana tilin satqandar, ózining jaqsy  dәstýr-saltynan bas tartqandar bolyp shyghady. Biz «últtyq sana» degen elesting sonynan quyp jýrip osy maqsatty paryz sekildi bәrinen joghary qoyyp alghan sekildimiz.

Rasynda, osy últ qamy ýshin kýreskender men oghan qastyq oilaghandardyng bәrining de qatar súralatyn ortaq bir mindeti bary anyq.

Aqyret kýninde, eng әueli Alla Taghalanyng paryz etken mindetterinen súralamyz. Osynau últy ýshin jaqsylyq jasaushy, jaqsy adam – óz Jaratushysyn tanydy ma? Qasiyetti Qúran arqyly búiyrylghan iman sózin jýregimen senip, tilimen aitty ma?  Sonson, osy senimin pendelik nәpsiden qorghap jýru ýshin bes uaqyt namazgha moyyn úsyndy ma? Namazyn yqylaspen qaltqysyz óteu jolynda, jany men tәnin tazartatyn  oraza sekildi tiyisti qúlshylyqtaryn oryndady ma? Imanyn dýniyelik pighyldan aryltu maqsatynda, dәuletinen  joq-jitikterge, jetim-jesirlerge zeket-sadaqa bere aldy ma? Senimin kәmil etip, kýnәsinan tazaru niyetinde, jighan-tergen dәuletin qajylyq sapargha arnaugha kisiligi jetti me?  Osy saualdardyng aldynan shyghatyndyghy, ózin músylman sanaytyn sanaly azamatqa tosyn nәrse emes. Biraq...

Mine, mynau últy ýshin kýresken jaqsy azamattar, ras pendelik ómirinde, «tauday jaqsylyq», «taryday ghana jamandyq» jasaghan boluy, bek yqtimal.

Biraq, búlar bir tóbe. Búl pәny dýniyede sauap ýshin jasalatyn jaqsylyqtar – jәy qúlshylyqtar, delingen.

Al, Alla Taghala ýshin jasalghan qúlshylyq – bәrinen joghary túrghan maqsat ekeni belgili. Paryz etilgen qúlshylyqty jasau – jaratylu maqsatynyn  ótemi, ózining Jaratushysyna shýkir etip, Ony tanudyng belgisi. Eger, osy negizgi maqsat oryndalmaghan bolsa, onda әlgi últjandy  jaqsy  adamnyng jasaghan kóp jaqsylyqtary  jaqsylyq bolyp eseptele me?

Alla Taghalanyng razylyghy ýshin jasalmaghan jaqsylyqtardyng tek pәny dýniyening maqsatyn kózdegen boluy mýmkin ghoy. Óitkeni, osy enbegining aqysyna ataq, syilyq alyp, danqqa bólengen azamattyng «últtyq sanasy» jetilgen adam ekenine kýmәn joq deyik.

Alayda, bәrimizding shulap, jetsek dep jýrgen «últtyq sanamyzdyn» songhy nәtiyjesi osynday syilyqúmarlyq bolsa, osyny kemeldik deuge kele me?! Jetistik dep tuymyzdy jelbirete alamyz ba?!

Shynynda, onday jalang últtyq sanamen últtymyzdy qútqaramyz, dep qúr aldanyp jýrmiz. Álgindey últtyq kýreskerler «jogharydan» kelgen syilyqqa kenelip, tómendegi elinen syi-qúrmet dәmetip, ózin marapattatudyng qamymen jýrgenine kózimiz әbden jetti emes pe?! (Dәl qazirgi qazaq qauymynda osynday jaghday derttey dendep túrghanyn jasyra almaymyz).

Olay desek, últty shyn qútqarushylar últtyq sanagha jetkender emes, imandylyq sanagha jetkender bolugha kerek. Imandylyq sana degenimiz, sózi men isi bir kәmil músylmandardyng ýlgili ómirining kórinisteri bolmaq.

Halyq basyna qater tóngen almaghayyp zamandarda atoylap shyqqan erlerding týgel kәmil músylman bolghanyna eshkim qarsy dau aita almaydy.

Qazaq orysqa bodan bolyp eldiginen aiyryla bastaghan kezende shyqqan «zar zaman jyraulary» týgel músylmandar, «ejelgi dúshpan el bolmaytynyn» erte bilip On eki kereyin sonynan ertip onasha eldik qúrghan әulie kósem Aqyr Jәnibek, onyng izin quyp halqyn aman alyp qaludyng qamymen basyn ólimge tikken  Kóbeshúly Asylbek, shoqyndyru bastalghan tústa halqyna qalqan bolghan Ybyray men Abay, balshabekter qazaqty týp túqianymen joymaq bolghan jyldarda halqynyng keleshegin kózdep shetelge shyghyp ketken kóregen kósem Mústafa Shoqay,  qúdaysyzdar halyqty qyrmanday qyrghan qandy qol jyldarda Alladan ghana jәrdem tilep taqualyq jolda bolghan Mәshhýr Jýsip pen Shәkәrim, Aqyt hajy, Zúqa hajylar, qyzyl qyrghynnan aman qaludyng amalyn izdep atoylap shyqqan Ospan batyr, Ryshan, Esimhan, Elishandar... týgel naq músylmandar edi. Olardyng bәri de ataq abyroy, syy siyapat ýshin emes, qolynan kelgen jaqsylyghynyng bәrin Alla razylyghy ýshin jasap, basyna týsken auyrtpashylyqtyng bәrine sabyr saqtaghan saliq qúldar bolghan. Bәri de Jalghyz Jaratushygha arqa sýiep tәuekel etken, keleshekten  kýder ýzbey, úrpaghyna jaqsylyq tilep ketken izgi jandar edi.

Demek, «últtyq sana» dep, jalaulatyp jýrgenimiz - «imandylyq sananyn» bir bóligi ghana eken. Yaghni, imandylyq sana bolmay, shynayy últtyq sananyng da boluy ekitalay degen sóz.

Shәriphan Qaysar

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2060
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2010
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1705
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2735