Júma, 12 Tamyz 2022
Ádebiyet 6713 1 pikir 27 Qarasha, 2017 saghat 10:48

Jalghyzdyng jany

Seysen Qojeke 1951 jyly Jambyl oblysy, Túrar Rysqúlov audany, Janatúrmys auylynda dýniyege kelgen. QazMU-ding jurnalistika fakulitetin 1978 jyly bitirgen. Qazir zeynetker. Qúlan auylynda túrady. «Qúlan tarihy», «Qojay qyzyr, bereke», «Temirqúl. Temirjol. Temirqanat», «Aty anyzgha ainalghan», «Eki maydannyng jauyngeri» atty әr jyldarda jaryq kórgen tarihiy-shejire kitaptardyn, povesti, әngimelerding  jәne «Aykól» atty ólender jinaghynyng avtory. Ol 43 jyl boyy audandyq, oblystyq gazetterde  qyzmet istep, oblystyq «Aq jol» gazetinde jýrip zeynetke shyqty. Qarymdy jurnalisting qalamynan tughan ocherkter men publisistikalyq maqalalar, әngimeler men felietondar respublikalyq, oblystyq baspasóz betinen týsken emes. Qalamgerding qazir kemeline kelgen shaghy.

 

 

Men ózi kórkemdikti kónilime kógendep óstim.  Aydyng jaryghy men Kýnning núryn, kólding kelbeti men myn-san júldyzdyng shoghyryn aspan aunap týskendey kórip tang qalushy edim. Ásirese, jaylaugha shyghyp, jamyray jayylghan aqtyly qoydy amandap, shalghyngha aunap, shalqamnan jatyp shilde qonyz ben boztorghaydyng shyryldaghanyn jalyqpay tyndaghandy únatushy edim. Osynau, ýrzәda tabighatqa bala kezden ghashyq boldym. Bal búlaqtyng túp túnyq suy men saf auasyn jútu, syldyrap aqqan sudyng «sylq-sylq» kýlgen dauysyn estu, ay qabaq týndi, syrly sazdy, salbuyryn saryndy tamashalau degeniniz men ýshin peyishti kórgenmen birdey-túghyn.

Osynau kerimsal shaqtardan jan dýniyeng sheksiz lәzzat alatyn, janyng rahatqa bólenetin. Eger jer betindegi tirshilik atauly qaz-qalpynda... suymyz laylanbay, auamyz búzylmay, anymyz aumay, adamymyz adaspay sol bir eng alghashqy jaratylghan kýiinde saqtalsa ghoy, shirkin! Degenmen de on segiz myng ghalamdy jaratqan Alla bәrin de tarazy basyna qoyyp tenestirip otyratyn tәrizdi. Adam da sol jan men tәnnen jaratylghan ruhany qúbylystyng jemisi ghoy. Menimshe, pendenning pighyly ghana búzyluy mýmkin. Bala «shyr» etip dýniyege kelgen kezde taza perishte kýide bolady eken. Adam balasy óse kele boyyna kýnә jinaydy. Eger tirshilik iyesi jamandyqty oilamay, tóniregindegilerge tek jaqsylyq oilap, izgilik darytsa naghyz músylman bolyp, jýregine iman ornyghar edi dep oilaymyn.

IYә, iman - mening payymdauymsha ar men úyat. Adamgershilik ardan attamay jaqyndaryn janynday jaqsy kóretin adamnan jamanshylyq kýtuge bolmaydy. Sher agham aitqan «bir kem dýniyege» osylar jatady-au, shamasy.

Tabighattaghy tylsym tirshilik pen adamzattaghy kilegeyi keppegen búlanay sezimde úqsastyq kóp. Keybir jannyng shirkeui shayqalmaghan, tini men týisigi, dini men dili qalpynda saqtalghan ghoy. Ózim de jalghyzdyqtyng tauqymetin bir kisidey-aq, tartyp, jar ketkeli jarbighan jarqanattay jabyrqau tirshilik keship jýrgem. Alayda Mekke-Mediyne saparynda bolyp qaytqaly aqiyret degenning ne ekenin jan dýniyemmen týisine bastadym. Búl dýniyening jalghan, al, ana dýniyening shyn ekenine zәredey sendim. Sendim de... «jalghyzdyq tek bir Jaratqangha ghana jarasqan» degen úghymgha ózimdi «jýgendey» bastadym. Keyde jalghyzdan jalghyz otyryp:

Ay jalghyz...

Kýn de jalghyz..

men de jalghyz,

Jalghyzdyq tauqymetin tartqan kidi,

Jarqanat ghúmyr keshken pende jalghyz,---dep óleng shygharatyn boldym. Búl bәlkim janymdy shyrmauyqtay torlaghan oidyng órmekshining úyasynday sanama túzaq qúrghany shyghar. Onasha oimen jýrgende ózimdi jyrymmen júbatatyn boldym. Birde:

Shyrmauynan shygha almay qiyaldyn,

Úmytugha ótkenimdi qinaldym,

Taghdyryma nalyghanmen ne shara,

Oty óshpeui kerek eken úyamnyn.

 

Sony oilap sanam saqqa jýgirdi,

Kýnim ay bop, janym jattan týnildi,

Orta jasqa kelgen shaqta osylay,

Kimge shagham, aityndarshy múnymdy...

 

Sodan beri jýrmin júrttan úyalyp,

Kimge úsynam, neke suyn shyny alyp,

Sezimimdi bildire almay bir jangha,

Keng sarayda túrmyn mine, qinalyp...degen óleng joldary eriksiz ezuime oratyldy. Jengelerim maghan әrkim-әrkimdi aittyra bastady. Biraq ...olargha kónilimning qoshy soqpady. Jýregimning tereng bir týkpirinde qimastay bir ayauly jan jatqanday kórinetin de túratyn  maghan.

Allanyng raqymy shyghar...bir toyda men ózimning qiyalymdaghy jandy keziktirdim. Biday óndi, bekzat pishindi tomasha torghayday tobylghy tory kelinshek kelip bizding stolgha otyrghanda ón boyymnan tok jýrip ótkendey boldy. Ásirese, onyng jaqpar tastyng astyna úya salghanday janarynan kýlimdey qaraghan jәudir kózderi ónmenimnen ótip, jan dýniyemdi qozghap, shyrt úiqyda jatqan sezimimimdi oyatqanday әserde... es-týsten aiyrylyp ilki sәt otyryp qalghanymdy bilemin. Ada-kýde onyng sýikimdi kelbetine úrlana kóz qiyghymdy tastap, keyde janarlarymyz úshyrasyp qalghanda beymaral kýy keship әudem  jer otyrdym.

Jýrek attay tulap, alasúrady. Bәlkim búl mahabbat shyghar...Áy, «alpystaghy qanday mahabbat»dep te qoyam. Biraq, bir oy meni: «sening izdegen kising osy» dep qamshylaydy. Áyteuir meni sezim jendi. Alpys eki tamyrymdy oyatyp, ansarym aughan qarlyghash qanat arudy biyge shaqyrdym. Odan arghysy kórgen týstey tez ótti. Tanystym, tabystym, sezimimdi bildirdim. Sóitsem ... men ghashyqtyq otyna oranyp, Saraiy danyshpan aitqanday: «ayaghyma ghashyqtyq túsauyn» salyppyn.

Ayly týn, aspanda sansyz júldyz jymyndaydy. Aulaqta jaqyn mandaghy qojalyqtyng qarauyl tóbeti ýredi. Jadaghay jotanyng bauyryn soqqylay aqqan ózen suynyng saryny qúlaqqa anyq estilip túr. Biz ekeumiz. Men jalghyz emespin. Janymda nekeli jarym Aybozym bar. IYә, mening sәulem Birjan saldyng Aybozymynday-aq. Júbymyzdy jazbay týn qúshaghynda kelemiz. Tabighatty sen de, men de jaqsy kóremiz. Óitkeni bәri de qaymaghy búzylmaghan qalpynda. Keshe ghana kýn jaryqta osy shatqalgha kelip tau suyn tamashalap otyryp, tәtti bir sezimge bólengenbiz.

Ónim be, týsim be? Sodan beri ay jyljyp ótti. Sening tughan kýnindi atap óttik. Janym, sen mening jýregime qonaq bolghaly men payghambardyng pyraghyn mingendey kýy keshudemin. Saghan degen sezimim sheksiz, mәngi sónbeytin siyaqty. Biraq nege ekenin bilmeymin kónilim alan...keyde qaraptan qarap otyryp boyymdy ýrey biyleydi. Seni joghaltyp alatyn siyaqty bolamyn da túramyn. Men múnday kýldibadam sezimdi búryn da basymnan keshtim ghoy. Bәlkim sodan shyghar, atyndy jalpaq júrtqa jariya etuden qorqamyn. Óitkeni meni «jalghyzdyq» degen ýrey biylep alghan. Sol ýreyden sen qútqardyn, janym.

Sayaq býgin tym jabyrqauly. Ol aq tandy kóz ilmey atyrdy. Óni jýdeu, saghy synghan jangha úqsaydy. «Tang atpayyn demeydi, kýn qoymaydy, syr shyqpayyn demeydi, shyn qoymaydy» degenning keri me, týnimen shúqshiyp jazumen otyryp kýl-kemir janday jýdep qapty. Biraq ol ózin ýnemi osylay «júbatady». Týn jamylyp jazghandary da jadau birdenke, kýreng kýzding sýrensiz suretteri me, qúday-au, oqysang boldy tanghy qyrbaqqa shyqqanday...bir týrli deneng týrshigedi.

Endi ol tysqa shyghyp, boyyn jazyp kelgen song múzday sumen juyndy. Jany bir sәt sergip, japa oidan, jadaghay jabudan qútylyp qalghanday boldy. Kýndegi әdetinshe otyz túyaghyn  qorasynan shygharyp óriske aidady. Aldynan ayaq-qoly bir tútam apa shyqty  ala siyryn aidap. Júrttyng bәri ol kisini: «kishkentay apa» deydi. Mensinbegeni emes, bar bolghan-túrghany sol. Ózi emeuirinen meyirimi, auzynan «Allasy» týspeytin bir «bar bolghyr» jan. Sol kisi: - Amansyng ba, ainalayyn, myna siyrymdy óriske aiday ketshi? «Adam tiline aspandaghy búlt azady» deushi edi búrynghylar. Men ana eluinde esi kirmegen jýgirmegime sóilep qoyyp edim, keshegi keshten beri qarasyn kórsetpey ketti. Sony izdeyin...

Qaytsin, jaryqtyq shaly ketkeli jalghyzdyqtyng tauqymetin tartyp-aq jýr. Onyng ýstine «jyghylghangha júdyryq» tiygendey túla boyy túnghyshynyng jýrisi anau «jyndy sugha» ýiir bop. Ol da jalghyz. Bәdeni búzyq baygha qay qatyn túrady. Álgi esirik sudy iship alyp jatta kep qatynyn sabay bergen song ol bayqús shydasyn ba, eseyip qalghan eki balasyn alyp bir kýnde ketip tyndy. Sayaq otyz túyaghy men kishkentay kempirding ala siyryn aidap kóshe basyna jetkende jargha jabysyp úiyqtaghan jarqanattay jarbiyp taghy bir kórshi qolang shyqty syryqtay bop. Búl shirkin de japadan jalghyz, bir sharbaqty bir ýide bir ózi túrady. Sonysyna qaramay ózi ýiining túsynda túrghan ókimetting elektr baghanyna siyryng sýikenip ótse de qyzghanady. Sol bayaghy kәdi minezinen be bes biyening sabasynday bolghan әieli bala-shaghasyn ertip ana-qazday arghy kósheden ýy alyp, búl kósheden ketip qalghan. Álgining ózi kesir minezdi, shyrt etpe. Suqany sýigen adamgha ghana amandasady, jynyna jaqpaghannyng ýstinen jata qap aryz jazatyn jaman әdeti taghy bar. Ózi zamanynda zankýy bolghan desedi. Sondyqtan ba ýlken kisilerding deni ony syrt ainalyp ótedi. Kórshining qúdayy tamaghyna da barmaytyn dinsiz, imansyzdyng dәp ózi. Sayaq ta ony syrt ainalyp jýredi. Biraq nege ekeni belgisiz ony kórse boldy túla boyy múzdap sala beredi. Óitkeni ózi de jan jarynan aiyrylyp jalghyz qalghan topaydyng biri ghoy.

Qoydy amandap, qoyshysyna tapsyryp qaytqan Sayaq ózining bólmesine kirgen bette tereze aldynda jatqan «Júldyz» jurnalyn ashty. Paraqtay berip edi Aydyn Bayys degen aqynnyng ólenderi basylypty:

Jabyrqaghan  janymnyng kýzgi әlemi,

Óleng bolyp qashalghan qyz bәdeni,

Tirisinde qosylghan ekeu jayly,

Ertegi aityp bereyin sizge әdemi, - dep bastalypty. Óleng oqyghan sayyn sezimine ýki baylap ala jóneledi eken. Odan әri qaray kitaphanashy qyzgha arnaghan óleninde shayyr:

Kók qarshygha - kónil samghap,

O, qayda?!

Jýreginning qalauyna joq aila.

Kóp kitaptyng ortasynda túrsyng sen,

Qoy býldirgen izdegendey toghayda.

- Ne izdedin? dep súrap em,

- Sezim jayly kitap,- dedin...

Sezingem...

Sezim jayly shygharmany eng úly...

Qalay ghana bayqamadyng kózimnen?... dep tausyla toqtapty. Apyray,a? Qanday úqsastyq desenizshi? Men de sening kózderine ghashyq bolyp edim ghoy.

 

 O dýniyege hat...

 « ...Men sening jýzindi, әlpetindi kórgen joqpyn. Biraq mening payymdauymsha jaman adam bolmaghan synaylysyn. Óitkeni sen ghashyq bolghan adamgha men de ghashyq boldym. Bәlkim sen de onyng kýlimdegen kózine ghashyq bolghan shygharsyn? Sen ony shyn sýidin. Qalay ghana sýimeysin, ol saghan әp әdemi qyz tuyp berdi emes pe? Bosanghan song jan jarynnyng sýiegi qozghalmay jatyp qaldy. Sen sol kezde asty-ýstine týsip ana men balandy baqtyn. Tegi sen perishte shygharsyn, ony úiqysynan oyatpaugha tyrysyp, mysyqtabandap basyp, esikti syqyrlatpay ashyp, júmysyna ketedi ekensin. Óitkeni ol úiqysynan oyanyp ketse ashulanatynyn bilesin. Al, sen ony aimalaghanda bashpayyna deyin sýietinsin. Onyng minezining qylt etpe ekenin de bilesin, sondyqtan ba, Sayashty sen bókpen berip, emizik salyp ayaghynan tik  túrghyzdyn. Sen shynynda da baqyttysyn. Nege deysing ghoy? Óitkeni sen óz ýiin, óleng tóseginde, ózinning qúthananda, ózinning aq shanyraghynda birge túrdyng ghoy onymen. Ekeuimizding aiyrmashylyghymyz sonda ma deymin.

Jatqan jering peyish bolsyn, bauyrym. Bәlkim sening janyng jannatta  shyghar. Kim biledi mening de ómirden ozghan jartym sonda senimen birge shyn dýniyede jýrgen bolar. Taghdyrdyng basqa salghanyn kórmeysing be, tәnirim senderdi sonda, al bizdi mynau fәny jalghanda qosty. Jana aittym ghoy, «ekeuimizde bir aiyrmashylyq bar» dep. Alla bizdi nekemen qosqanymen mening sýigen adamymnyng qúthanama kelgisi joq.  IYә, solay bauyrym.Mening jýregim qazir eki bólek. Al, onday jýrekpen qalay ómir sýresin?»...

Sayaq hatty jazyp bolyp ony qayda jibererin bilmedi...Jany taghy jabyrqap sala berdi. Ol ózine ózi; «O, dýniyege hat jazyp nem bar edi. Mening osy hatymdy bireu oqysa «aqylynan adasqan shyghar» deui әbden kәdik qoy. Áytkenmen, ishtegi sherim tarqap, jenildep qalghandaymyn ba, qalay?

 

 Aladinning shamy

 

Ertegidegi Aladinning siqyrly shamyn kórgen shygharsyzdar. Aladin әmirshi: «Jy...y...y...n, jynym. Shyq beri!» dese boldy qúmyrada jatqan Jyn syrtqa shyghady alyp terektey bop, taghy: «Ne búiyrasyz? Taqsyrym» deydi jata jýginip. Bylay qarasang jyn – oryndaushy da, al, Aladin –búiyrushy. «Jetim qyz jez týime qadaghan, jesir әiel jýz qoy aidaghan» tynysh zaman kózden búlbúl úshqaly qashan. Keyde osy býgingining erkegi men әielining araqatynasy Aladinning shamyna úqsas pa dep qalasyn. Erkekti: «pirim» deytin әiel zaty azayyp bara ma, qalay? Keshe ghana bir birimen ólip-óship qosylghan erli-zayyptylar arasynan ala mysyq ótip ketkendey. Erkegi týn kezip bóten ýiding terezesin tyqyldatyp, әieli bógde erkekting qoynyna jatyp, shiyettey bala-shaghany taghdyrdyng talauyna tastap ketip jatqandar jayly estigende qaraptan qarap otyryp úiqyng qashady, týring búzylady.

Qazir Aladin búiyrsa meyli ghoy, әlgi jyn әiel bop ózine búiyratyn kýn tughan ba dep qalasyn. «Qoyshy, sonymen er tósekten, әiel besikten bezingen zaman boldy ghoy» deydi kóp jasaghan kórshi әjey. Sol kisining úiqysynyng shala bop jýrgenin kórmeysiz, biraq kórshisining ýiine týn jamylyp qanday mәshin toqtaghanyn, ne ýshin ýiindegi tepse temir ýzetin erkegin «zarabotkagha» jibergenin bilip otyrady. Sonda deymin-au, әieli jyn bolmaghanda ne bolady.

«Jasy seksendi alqymdap qalghan bir apamyz jiyrma bir qúrsaq kóteripti, solardyng on ekisining kózi tiri eken» degen sózdi shau tartqan auyldyng abyzynyng auzynan estigenim bar. Sonda qazynaly qart: ---Shirkin, zaman-ay, desenizshi, әlgi ananyng әuletine bala bútaqtap qonghan eken ghoy,---dep edi. Til-buynsyz, oi- týpsiz degen osy-au. Qazir tomasha torghayday toghyz tauyp jatqan altyn qúrsaqty analar joq emes, bar ghoy.

Sayaq әlgi qarttyng sózine sýisindi. Biraq kónilinde bir alang bolyp, kәriyege: --Aqsaqal, bizding qazaq balany besikke bólegende ýstine ton men shapan jabady eken. Osynyng mәnisin aitynyzshy ,---dep súraghan. Sonda әlgi abyz: ----Balam halqymyz kebenekti besikke balamyz batyr bolsyn dep, al, ton men shapandy әdil bolsyn dep japqan ghoy,---dep edi.  Sonda qalay, zaman azdy ma? Ilgeride bir dәruish: «Adamnan әdildik ketkende qúmyradaghy jyn syrtqa shyghady» degen eken. Qúday jolynda jýrgen song ba  jetim-jesirge sadaqa bergenge bólekshe qarap, ózi de osy sauapty joldy ústanyp jýr. Keshegi kýni audandyq gazetti oqyp otyryp: «dәl qazirgi tanda audan boyynsha bes mynnan asa әielimen ajyrasqan er azamat aliyment tóleydi»degen derekke kózi týsken. Sonda qanshama bala әkesiz qalghan, búl súmdyq qoy dep oilaghan. Biraq qúday qúmyradan shyqqan jynnan saqtasyn! dedi ishinen kýbirlep.

 

 Áulie ananyng batasy

 

«Moldanyng aitqanyn iste, istegenin isteme» degen sózdi qashan, kim aitqanyn eshkim bilmeydi. Sharighatqa jýginseng imamdardyng uaghyzy dúrys. Al, mening bir apayym kópten beri әulie «jaghalap» jýr. Ózining emshiligi de bar siyaqty. Ol kisi Týrkistan, Sayram, Arystan bap, Manghystau jaghyn tegis aralaghan shyghar-au, shamasy. Jaqynda sol kisi bir manghystaulyq kóripkel әieldi ertip alyp kelip túr. Kóripkelge, balgerge asa sene bermeytin edim, onyng ýstine qúday jolynda jýrgen adamgha búl dúrys bola qoyar ma eken dep te oiladym. Degenmen apatayymnyng kónilin jyqpay mәshiynemdi ot aldyryp kóne sýrleuge týsip, adakýdik oimen atajúrtqa shyqtym.

Ol kisi de bala-shaghasymen, biz de qúday qosqan qosaghymyzben eki kólikte selkildep kelemiz. Jol boyy әruaqty qozghap: «...bir eki atang bar eken aty atalmaghan, solar saghan ayan bergen. Bara kórermiz, tabamyz» deydi kóripkel әiel. Men ishimnen: «Atam zamannnan beri qara jerding astynda jatqan adamdy qalay tabady? Álde osy sypatty kisilerding ólgen adamdardyng ruhymen tildesedi degeni ras pa, eken?» degenimshe bolghan joq jýrdek kóligimiz «Bylabaygha» da kelip qaldy. Estuimshe Bylabay bizding úrpaqsyz dýniyeden ótken bir atamyz. «Bәlkim búl kisilerding izdegeni sol kisi shyghar» dep әlgi diqan babamyzdyng tary ekken eski júrtyna jaqyn toqtay qaldym.

Kóripkelding piri bar eken...Beket ata, Aq bura әulie dey me, qúday-au. Bir kezde ol atan týiedey  bozdap, alaqanyn aspangha jayyp, ishinen dúghasyn oqyp aldymyzda jatqan jataghan jotagha qaray bettedi. Ózim de ishtey «zirat sol jota jaqta boluy mýmkin ghoy» dep oilap kele jatqanmyn. Álde búl kóripkeldering adamnyng oiyndaghysyn oqy ma, әiteuir tóbege jetken song otyra qalyp qolyn aspangha jayyp qúran oqy bastady. Arada shәy qaynatym uaqyt ótti-au, degende әlgi aq jaulyqty piradar: ---Myna tóbede ýsh adamnyng beyiti jatyr. Bireui janaghy ózderiniz aitqan Bylabay kisi. Ózinen úrpaq joq-au, shamasy. Janynda jatqan ekeuding biri molda da, ekinshisi osy ýiding qoyshysy, әiteuir tuysy emes,---dedi kәdimgi bir o dýniyege ózi baryp kelgendey,---qalghan tuystary sonau tau bókterinde jatsa kerek,---dedi miz baqpay.

Qol jayyp, bata jasaghan song tau bókterine qaray jyljydyq. «Áulie búlaq» dep atalatyn eski qonysta ilgeride Qolang apadan taraghan eki atanyng úrpaqtary túrghanyn, búl qoynaudyng jәy ghana eldi meken emes kezinde jonghar shapqynshylyghy kezinde Sәmen batyrdyng jasaghy túrghan qosyn bolghanyn aighaqtaytyn tu tikken tasy bar ekenin tarihshy-shejireshi bolghan song jaqsy biletinmin. Kóripkelim Toghyzaq batyr babamyzdyng ózining bauyrlarymen birge jerlengen qorymyn da dәl tapty. Degenmen, eski qorymda búghan deyin de kóripkel kisiler bolghan. Sonyng bireui Rysbek esimdi baqsy. Ol atan týiege minip soghysatyn Toghyzaq batyr babamyzdy «aydahar kýzetip jatyr» degen bolatyn. Al, myna  emshi jemisi osydan jiyrma jyl búryn joyylyp, orny aidaugha ainalghan anyzdan «qolyna úrshyq ústaghan, shashy ókshesine týsken sary apany kórdim, shamasy beyiti tegistelip ketken boluy kerek» dedi eshbir kýmәn-kýdiksiz. Biz saparlas bolghan song ba kóripkelding aitqanyna sener-senbesimizdi bilmey búlaq basyna keldik. Búl búlaqtyng kózin sol janaghy aitqan Qolang apa ashqan degen el ishinde sóz bar. Ol kisining shyn aty Úlbosyn. Kele-kele búlaqtyng suy kóbeyip, bir ru elge ishse susyn, auyrsa janyna shipa bolghan. Sodan boluy kerek búlaq әulie búlaq atalyp ketken. Býginde júrt osy anghardy «Áulie búlaq» dep ataydy.

Álgi kisi apatayyma «joghyn» tauyp berdi. Ayan bergen eki atasyn da osy mannan izdep jýrip tauyp, basyna qúrban shaldyrtyp, eki birdey mal soyghyzdy. Osy joly ol kisining kóripkeldigine kýmәni qalmaghan kisiler tamyryn ústatyp, shybyn janyna shirkeu bolatynday em-dom jasatyp jatty. Bir kezde emshi maghan jәne janymda otyrghan jaryma qarap: ---Siz ekeuiniz janadan bas qosypsyzdar. Qolang apa jana týsken kelindi әuletke qabyldady. Batasyn berip jatyr,---dedi. Biz bir-birmizge qarap, jyly jymidyq. «Apyr-ay, moldalar auzynan tastamay aityp jýrgen aqida yaghny senim kilti osy ma?»degen oy keldi maghan. Búl da bir Allanyng raqymy shyghar. Óitkeni ananyng tabanynyng astynda jannat bar degen ghoy. El әulie dep ataghan ana batasyn berip jatsa, ol da bir jaqsylyqtyng nyshany shyghar.Búl da bolsa keshegi jalghyzdyng janyna jalau bolatyn sóz emes pe. Meyli, ony emshi aitsyn, meyli o dýniyede jatqan Úlbosyn ananyng ruhy aitsyn, bәribir emes pe. Bata jerde jatpaydy degen osy da.

Seysen Qojeke, Qazaqstan Jurnalister Odaghy syilyghynyng iyegeri

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2083
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2024
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1710
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2743