- Ashat Sahiybedenúly, Aqtauda qatang rejimdegi týrmeden qashqan 21 adamnyng atyshuly oqighasyn әrkim әrtýrli baghalady. Jergilikti resmy oryndar oqighanyng eshqanday diny reni joq degen mәlimdeme jasady. Siz, deputattyq saualynyzda onyng diny astary baryn aittynyz. Jalpy, parlament qabyrghasynda búl mәselening aityluyna ne sebep boldy?
- Men Atyrau oblysynan saylanghan deputatpyn. Biz halyqpen kóp aralasamyz. Elge barghanda uahhabizmdi qoldaytyn jastardyng kóbeygenin kórdik. Qaytalap aitayyn, әsirese jastardy «uahhabizm opiumy» ulap bara jatyr. Qyryq, eluden asqan, aqyl toqtatqan adamdardy ózderine tarta almaghandyqtan, jastargha auyz salghan. Sonyng ishinde jogharghy oqu oryndary men mektepterde keng etek jayyp barady. Sosyn meni qatty qynjyltatyny, qazirgi kezde jastarymyz islam qaghidalary, zandary, qúndylyqtary men uahhabizmning nasihatyn ajyrata almay, shatastyrady. Osy orayda biz ara-jigin ajyratyp, aghyn aq, qarasyn qara dep aityp, halyqtyn, jastardyng arasyna ýlken júmys jýrgizuimiz kerek. Ol ýshin ýkimetten arnayy baghdarlama qabyldau kerek. Diny ekstremizmge, uahhabizmning taratyluyna qarsy is-qimyldy jýieleu kerek. Uahhabizmning jolyna týsip, qazirgi uaqytta Pәkistanda, Sheshenstanda nemese basqa da jerlerde qazaqtyng jastary qanghyp jýr. 22-mausymda Aqtauda bolghan jaghdaygha keletin bolsaq, qashqandardyng dinge qatysy joq dep mәlimdeme jasaghan Aqtau prokurorlarymen tipti kelispeymin. Faktilerding ózi aityp túr emes pe? Qashqyndarda qaru-jaraq bolghan, aqsha tabylghan t.b.. Búl arnayy jasaqtalyp, josparlanghan is boldy. Uahhabizm Qazaqstannyng búrynghy dәstýrli diny týsiniginen payda bolghan diny aghym emes, ol bizge syrttan kelgen. Ekstremistik toptardan tabylghan qaru-jaraq, jarylghysh zattar, diskiler, audio, beynetaspalardyng barlyghy syrt jaqtan kelgenining dәleli, kórsetkishi. Din atyn jamylyp uahhabizmge shaqyryp jýrgen missionerler - syrttan oqyp kelgender. Aqshamen qarjylandyrylghan olardyng aldynda naqty josparlanghan maqsat-mýddeler bar. Jastardy ózderine tartu ýshin syrttan kelgender nemese oqyp kelgender júmys jasap jýr. Ony bizdegi qúqyq qorghau organdary da, qauipsizdik komiyteti de biledi. Deputattyq saualym ýkimet basshysy men qauipsizdik komiytetine joldanghan bolatyn. Nege deseniz, qazir uahhabizmnen bizding qoghamdy aryltu ýshin birigip ýlken baghdarlama qabyldamayynsha, olardyng jastar ortasyna yqpaly kýsheye beredi. Ol ýshin bizder din turaly zangha ózgerister engizuimiz kerek. Qazir kóptegen materialdy jan-jaqtan jinap jatyrmyz. Sosyn ýlken júmys tobyn qúrghymyz keledi. Onyng ishinde Qazaqstannyng diny basqarmasy, qoghamdyq úiymdar, ýkimettik emes úiymdar, әr týrli diny kózqarasty, aghymdardy qoldaytyn mamandar bolady. Zandy ózgertu bir kýnning isi emes, oghan jarty jylday uaqyt ketui mýmkin. Qazirgi uaqytta sol zangha bastamashy bolyp ózgeristerdi engizip, sosyn ýkimettin, yaghny Bilim jәne ghylym ministrligi, qúqyq qorghau organdary, ózimizding ýkimetimizding aldyna maqsat qoyyp, baghdarlamamen júmys jasau kerek. Osy baghdarlamany jasaqtaugha deputattyq korpus zang jýzinde kómektesip, jastardyng qoghamdyq úiymdary, «Núr Otan» partiyasy arqyly ýlken sharalar jasaghymyz keledi.
Bizde diny jaghday qalypty degendermen kelispeymin. Aqtau týrmesine Atyraudaghy tanysymnyng balasy bir taksisti óltirip týsken edi. Búryn bala eshqanday da diny aghymnyng yqpalyna týspegen bolatyn, sol týrmening ishinen uahabbistik aghymdy qabyldap, aqyr ayaghynda sol 21 jigitpen birge qashty, óldi. Ákesi týrmege kezdesuge barghan sayyn, balasy «sen nege namaz oqymaysyn, anany búlay iste, mynany búlay iste» dep әkesine aqyl aitatyn bolghan. Bala aqyr sonynda týrmeden qashyp, ózin-ózi jarugha deyin bardy. Jiyrma bestegi jas jigitter eshqashan da ózin-ózi jaryp, ólimge qimaydy, óitkeni onyng ómiri alda. Al, búlardiki ne? Jarylysty uahhabizmdi býkil sana-sezimine, sýiegine deyin sindirip alghan jastar jasaydy, ózin-ózi jarugha iytermelegen iydeologiya onyng sana-sezimine, sýiegine kirip ketken. Ol týrmege týskenge sheyin arnayy qylmystyq toptyng mýshesi, ne bandit bolghan joq. Ol kәdimgi kolledjde oqyp jýrgen qarapayym bala bolatyn, ayaghyn shalys basyp, balalargha qosylyp, taksisti óltirgen edi. Al, ony uahhabiyler ózderine tartyp alyp, qarumen qarulandyryp, aqshasyn berip, dayyndaghan. Mine, osy jaghday mening deputattyq saual jasaugha sebep boldy. Al, prokuraturatyng múny qalay joqqa shygharyp otyrghanyn týsinbedim.
- Uahhabizmmen kýresudi jýieleu kerek dep otyrsyz. IYdeologiyalyq júmystyng quaty, qaynar bastauy әldebir qorlargha baylanysty ekeni belgili. Olar taratyp otyrghan diny әdebiyetterge tyiym bolmay, qauipti úiym júmysyn tyi mýmkin emes, osy turaly ne aitasyz? Sizding saualnamanyzdan keyin osy baghyttaghy әreketter bayqalady ma?
- Bilim beru basqarmalary mektepterde balalardyng sonday (uahhabiylik) aghymdarda jýrgenin biledi. Qaydan kelip, kim uaghyzdaydy bәri baqylauda boluy kerek. Ýgit-nasihattyng nәtiyjesi mektep oqushylarynyng hidjap kiiinen kórinedi. Al, hidjap kiyetinderding sany jyl sayyn artyp barady. Ol bilim basqarmasynyng aldynda problema bolyp túr. Qúdaygha qatty senemin, ata-babany qúrmet tútamyn. Qolymnan kelgeninshe diny qaghidalardy, dәstýrdi saqtaugha tyrysamyn. Biraq diny fanat adam emespin, ishin tereng týsinbeymin. Sondyqtan, búl salada júmysty әli de qarastyryp, zertegen dúrys.
- Hidjap nemese dinning asyl sharttaryna qarsylyq emes, sony kiyip alyp ózgeshe nasihat taratyp jýrgen jastardy qolgha alu mәselesin aitasyz ghoy...
- IYә, auylgha barghan sayyn bet-auzyn túmshalap alghan jastardy kóremin. Kýni keshe sening aldynda ósken kishkentay qyz bala, 15-16 jasta qap-qara kiyinip kelip túrady... Iranda jýrgen siyaqty. «Ey, kókem-au saghan ne bolghan, mynauyng ne?», - desem, ol: «Joq agha, men ýiden ketip qaldym, әke-sheshemmen aralaspaymyn, bizding din osynday», - deydi. Múnymen qoymay mektep jasyndaghy qyzdardyng basyn ainaldyryp, 15 jastaghy boyjetkender shal uahhabisterden bala tuyp otyr. Mektepke engizilip jatqan dintanu pәnderine tereng mәn beruimiz kerek. Jastargha islam dinining qúndylyqtaryn, jaqsylyqtaryn bastauysh synyptardan bastap týsindirip, ýiretuimiz kerek. Sondyqtan biz birinshi, ekinshi synyptan bastap attestasiyadan, akkreditasiyadan ótken bilimdi, taza, dúrys múghalimderdi alu kerek. Onyng bәri Bilim jәne ghylym minstrligimen, diny basqarmamen birlesip jasaluy qajet. Qazir mektepterde namaz oqityn bir jigitti әkelip, «mynau namaz oqidy, din turaly biledi» dep dintanu sabaghyn ótkizdirip qoyady. Onday faktiler kóp. Búl dúrys emes. Din isteri jónindegi komiytetten múghalimderding bilimin, sana-sezimin, kózqarasyn anyqtap baryp jastardy tәrbiyeleuge jiberuimiz kerek. Qazir dinge kónil bólmey otyrugha bolmaydy. Búl qauipti. Uahhabizm ishtey iritip jatyr. Shyndyghynda, memlekettik qúrylymdarda, oblystyq әkimshilikterge búlar kirip alghan. Jergilikti jerlerde dindi rettep otyrghan basqarmalar bar. Biraq olar, tek qana statistikalyq mәlimetterdi jinaumen otyrady da, eldi-mekenderde ne jastarmen, ne diny basqarmasymen júmys jasap otyrghan joq. Diny basqarmamen birigip jýrip, jastargha islamnyng qúndylyqtaryn týsindiretin júmystar respublika, audan kóleminde istelip jatqan joq.
- Jalpy, eldegi birden bir diny arna «Asyl arnany» qadaghalap otyrghan jan bar ma?
- «Asyl arna» telearnasynan qanday uaghyzdar aitylyp, neni halyqqa týsindirip jatqanyn bilmeymiz. Birinshiden, ony teledidardan kórsetip jatqan son, halyq memleketting qoyyp jatqany dúrys eken dep, barlyghyn solay qabyldaydy. Ekinshiden, baspagha shyghatyn bolsa, ýkimet rúqsat bergen dep gazetke basylghandy halyq shyn kóredi. Onyng qúryltayshyla-ry kim ekenin, ol oppozisiyalyq gazet pe, memleketting kózqarasyn qolday ma, preziydentting sayasatyn qoldamay ma, ony aiyryp otyratyn eshkim joq. Búrynghy kenestik kezeng siyaqty kóp adam teledidarda aitylyp, gazet betinde basylsa, shyn retinde qabyldaydy da, aqparatty solay sinirip alady. Sondyqtan ýkimet tarapynan basylymdargha, teledidarlardaghy baghdarlamalargha baqylaudy kýsheytu kerek. Onyng sapasyn, qanday kólemde, qanday baghyttargha arnalghanyna taldau jasaluy, zerttelui kerek. Ónim sodan keyin baryp halyqqa úsynylsyn. Bizde ýkimetting qúrylymdary bar, sol siyaqty diny basqarmanyng osynday bizding ýkimetpen birlesip, jýieli týrde júmys isteytin qúrylymy boluy kerek. Olar barlyq BAQ-ty qadaghalap, baqylap qana qoymay, solarmen etene júmys jasauy kerek.
Onday baylanys joq! Telearna, gazetti paydalanyp, uahhabizmning jaman ekenin aitu kerek. «Jayaudyng shany shyqpas» deydi. Biz osy jerde shyryldap ýkimetke ózgeris engizgenmen, ol әri qaray iske aspasa, halyq týsinbese, onyng qúny bir tiyn. Sondyqtan, búl arada halyq, el bolyp kirisu kerek. Mysaly, zangha engizildi, ony әrmen qaray iske asuy qajet. Diny basqarmanyng ózi qay baghytta júmys isteytini, damityny anyq kórsetilgen baghdarlamasy bolu kerek. Din basqarmasy qoghamnan bólek kete almaydy. Qazir dinge bet búrushylar kóp. Adamdarda ruhany ashtyq bar. Al, sol ruhany ashtyqty paydalanyp, janaghylar ózderine tartyp ketip jatyr. Ózimiz mysaly, jeytin tamaghymyzdyng dúrys, búrysyn bilip alyp, arnayy zerthanalardan tekseruden ótken, rúqsat etilgen asty ishemiz ghoy. Sol siyaqty ruhany baylyghymyzdyng dúrys, búrys ekenin biluimiz kerek. Oghan taldau da, baqylau da qajet. Bilmestikpen u ishpeyik!
- Diny ekstremizm problemasyna qarsy túru tetikterining biri retinde osy Qazaqstan Músylmandar Diny basqarmasy atalady. Sol qúrylym qyzmetine kóniliniz tolady ma?
- Qogham bolghan song jaqsy da, jaman da azamattar kezdesedi. Júmys istegen song olqylyqtary da bar. Imamdar halyqtyng ortasynda jýredi, uaghyz aitady. Bizden góri imamdar el arasynda kóp bolady. Biz saylaushylarymyzben bes kýnnen artyq kezdese almaymyz. Al, olar kýnde halyqpen birge, ólimning ortasynda da, basqa da jiyndarda da jýrip, halyqqa uaghyz aitady. Halyq ony din basqarmasynyng ókili retinde dúrys dep qabyldaydy da, aitqanyn jútyp alady. Sondyqtan olardaghy attestasiyany kýsheytu kerek, sharttar men talaptar qoy kerek. Ýkimettin, qoghamnyng qúndylyghyn saqtaugha nasihattaytyn uaghyzdar aityluy kerek. Osy standarttardy diny basqarma eskerip, imamdargha ýiretse, barlyq imamdar tek sony uaghyzdaytyn bolsa, elde birlik payda bolady, ortaq iydeologiya qalyptasady. Bir imam anany aitady, biri basqa bir uaghyzdy aitady, jalpylama alghanda iydeologiya ala-qúla bolyp barady.
Keyde halyqqa ruhany kýsh beru ýshin, bizding bas imamymyz bedeldi adam bolu kerek dep oilaymyn. Ol halyqtyng ortasynan qaynap shyqqan bedeldi, halyqty artyna ertetin, aq-qarany ajyratatyn kóshbasshy boluy kerek. Ábekeng (Ábsattar Derbisәli, - red.) oqymysty, ghalym bolar, biraq ol halyqty birlikke júmyldyryp, ýkimetpen birge júmys jasay týsse jaqsy bolar edi.
- Diny basqarma jýiesinde birneshe medrese bar ekeni belgili. Keybireui ashyla salyp, zansyzdyqtary bilinip, jabylyp jatady. Olardaghy oqu tәrtibi qanday boluy kerek, sosyn, ony baqylaudy da qolgha alu kerek shyghar. Jalpy onda, onda neni oqytu kerek? Nege búrynghyday halyqqa syily, medrese tauysqan ilimdi adam deytindey imamdar shyqpay jatyr? Medrese oqyp keldi degen imamnyng syiqy mynau ma degen әngime bar el arasynda bar.
- Olardyng qanshalyqty sapaly, qanshalyqty tereng neni oqytyp jatqandaryn kórgen joqpyn. Biraq, olar jóninde aqparat súratyp jatyrmyn. «Sender qazir ne oqyp jatyrsyndar? Senderden oqyp shyqqan mamandar qazir qayda? Qoghamgha qanday paydaly qyzmet jasap jatyr? Onda qazaqy dýniyetanymnan alys jastar tәrbiyelenip jatqan siyaqty. Auyldaghy dәstýrli islamgha qarsy shyghyp, auyl aqsaqaldarymen qarsylasyp qalyp jatqan oqighalar bar.
Taghy da aita ketu kerek. Medrese bitirgen shәkirt bir jerge imam bolyp keldi me, onyng qolynda ýkimetpen birlesip jasalghan diny basqarmanyng baghdarlamasy boluy kerek. Qaytken kýnde de, diny basqarma ýkimetpen, jalpy bir-birimen júmys jasaytynday jýie qúruy kerek. Birlesip júmys jasauymyz qajet. Ýkimetting naqty qúrylymy bar siyaqty diny basqarmanyng da ýkimetpen birge júmys jasaytyn ózining qúrylymy boluy kerek. Jyl sayyn diny basqarmadan mysaly 100-200 student bitiredi, olar osynday oryndargha baryp júmys jasaydy, uahhabizmge qarsy uaghyzdar aitady, osylaysha últymyzdy sauyqtyramyz, sol balalar arqyly jat iydeologiyanyng әreketine toytarys beremiz degen siyaqty jospary boluy tiyis. Medreseni bitirgen keybir balalar uahhabizmge ketip qalyp jatyr. Búl olardyng sapasyz oqu oqyghanyn kórsetedi. Ol bala meshit, medreseni bitirip, jat aghymgha týsip, qoghamgha nege qarsy qimyl jasauy kerek?
Sonymen qatar, shetelde, arab elderinde oqyp jatqan balalar-dyng ne oqyp jatqanyn tekseru kerek. Sebebi, Diny basqarma arqyly shetelge oqugha ketip jatqan jastar elge oralghanda basqa kózqaraspen keledi degendi jii estiymin.
- Ashat agha, sizdi basqa deputtattar qoldady ma?
- Meni deputattyq korpustyng teng jartysy qoldaydy. Búdan elde jastar arasynda bolyp jatqan qauipti qúbylys ekenin bayqadym. Yaghni, bәri diny ahualdan habardar. Birining balasy, birining tuysqany sol aghymgha kirip ketken degen siyaqty. Búryn osynday ahualdy tek batys ónirden kóretin edim, onday Almatyda da, Astanada da, Shymkentte de bar eken. Kóptegen jurnalistermen kezdesip aittym, bizding birinshi júmysymyz - zangha ózgerister engizu. Kelip jatqan әr diny aghymdy tirkelgeninen bastap, qatang tekseru kerek. Sodan keyin baryp baghdarlama úsynghymyz keledi.
- Sizge uaghyz aitsa, uahhabist bolyp ketuiniz mýmkin be edi? Meni qyzyqtyryp otyrghany, boyynyzdan osy «dertke» qarsy immuniytetti qalay taptynyz? Jastar emes, bedeldi jasamystardyng arasynda da uahhabist bolyp ketkender kóp qoy.
- Áueli adamnyng ózining tәrbiyesine, sosyn qoghamgha baylanysty. Mening kýsh-jigerim myqty dep aita almaymyn. Eger 15-16 jasta mening qoghamymda, meni joldastarym jat aghymgha tartyp ketse, mening de kirip ketuim mýmkin edi. Nege desem, ol jerde kóp faktor әser etedi, ata-ananyn, mekteptin, qoghamnyng tәrbiyesi, qoghamda bolyp jatqan ózgerister bar. Tipti, biz jas kezde uahhabizm degendi estimeppiz. Soghan quanamyn. Kenestik uaqytta dinge qanday kózgharas bolghanyn da bilesiz ghoy. Egemendik alghannan keyin, erkindik berildi, dinge kózqaras ózgerdi.
Qoghamdyq júmystargha kóp aralasqandyqtan, biznespen ainalysqandyqtan qoghamda bolyp jatqan ózgeristerge sergek qaradym. Dinmen ainalysugha uaqytym da bolghan joq. Dinning týbine jetem degen de maqsatym bolghan joq. Mening oiym júmys jasau, elime qyzmet etu, otbasymdy asyrau, balalarymdy jetildiru boldy. Men otbasymdy jetildirgenim - qoghamdy jetildirgenim.
Adamnyng ózine baylanysty jәne qogham ómirinde ýkimetting róli kóp ekenin aitu kerek. Eger biz qaterli diny әdebiyetterge, diny ekstremizmge tosqauyl qoymasaq, kesh bolady. Búl eshtene emes, ýrdiske ainalyp bara jatqany qorqynyshty, jastar lankesterge qosylyp barady. Bes-alty bala bolyp, Sheshenstangha, Daghystangha baryp soghysugha ketetindi shyghardy. Olargha ne jetpeydi? Eline qyzmet etip, otbasyna kómektesuding ornyna, qolyna qaru alyp, soghysqa qatysyp, óz-ózin jaru degen súmdyq qoy. Bәri syrtqy faktorlardyng әserinen, solardy jong ýshin ýkimet tarapynan kóp júmys atqarylu kerek.
IYdeologiyanyng dúrys emes jaqtaryn qoldaytyn keybireuler biylikting satylaryna da jetken. Onyng týrin týstep jatpayyq. Olardyng zangha degen yqpal etuin jibermeuimiz kerek. Internetti de taldau kerek. Sol arqyly da kóp keledi. Kýni keshe Atyrauda ýlken mekemelerge qaruly shabuyl jasap, solardyng aqshalaryn alyp, tonap, kisi óltirgen. Mine, búl olardyng jana satygha kóshkenin kórsetedi. Búryn aitumen, taratumen bolsa, qazir olar qoldaryna qaru ala bastady. Jaqynda 2-3 adam ústaldy, syrttaghy sodyrlar Atyraudaghy «bauyrlaryna» «osynday summa tap» degen tapsyrma beretin kórinedi. Olar ony qanday da bolsyn әreketpen tauyp shet elderge jiberedi. Búlardyng júmysy qazir basqa dengeyde. "Problema joq!" dep kózdi júma beruge bolmaydy. Saq boluymyz kerek!
- Ashat agha, uaqyt bólip súhbattasqanynyzgha kóp-kóp rahmet.

Súhbattasqan Almas Quanbay

«Ýsh qiyan» gazeti