- Erlan myrza, jeltoqsan aiy - qazaq ýshin erekshe ailardyng biri. Osydan 93 jyl búryn jeltoqsan aiynda Alashorda ýkimeti qúrylghan, Jeltoqsan kóterilisi men qazaq kópten kýtken Tәuelsizdikke de dәl osy aida qol jetkizgen. Biraq nege jeltoqsan biz ýshin Jana jyl qarsanyndaghy merekelik ay retinde ghana qalady da, onyng azaly jaghy men tarihy manyzy eskerilmeydi?

- Erlan myrza, jeltoqsan aiy - qazaq ýshin erekshe ailardyng biri. Osydan 93 jyl búryn jeltoqsan aiynda Alashorda ýkimeti qúrylghan, Jeltoqsan kóterilisi men qazaq kópten kýtken Tәuelsizdikke de dәl osy aida qol jetkizgen. Biraq nege jeltoqsan biz ýshin Jana jyl qarsanyndaghy merekelik ay retinde ghana qalady da, onyng azaly jaghy men tarihy manyzy eskerilmeydi?

- Ras, songhy bir-eki jylda bizde jana ýrdis payda boldy: elimizding bas qalasynan bastap, barlyq qalalarynda birinshi jeltoqsannan bastap shyrshany jaghyp, Jana jylgha dayyndyq bastalyp ketedi. Men múny últtyq merekege qarsy arnayy jasalghan qastandyq әreket dep baghalamas edim, meninshe, búl ýrdis sheneunikterding elikteushiliginen tuyndaghan siyaqty. Shetelge jii shyqqanda, Europa qalalarynda әuejayynan bastap qonaqýige deyin merekelik shyrshamen әsemdelgenin kórip, «biz de nege sóitpeymiz?» degen elikteushilik, qandayda bolmasyn janashyldyqqa degen qúmarlyq búl. Biraq europalyqtardyng bir ay boyy toylaytyn әdetining negizinde hristiandyq, yaghny diny dәstýrding yqpaly bar. Ol - birinshiden, janajyldyq mereke emes, ol rojdestvony ataudyng salty. Sondyqtan búl ýrdis, dúrys aitqanda, kampaniya nemese nauqan deymiz be - dәstýr bolyp bizge siny qoymas. Ekinshiden, tarihy datany atau ýshin ruhy shynayy azat elge, qoghamgha eshqanday da qauly kerek emes. Kommunistik biylik kezinde qanshama tyiym salsa da, tól dәstýrlerimizdi saqtap keldik qoy, al qazir qansha degenmen biylik óz qolymyzda. Mәsele basqada, kópshilik búl kýndi qalay ataudy bilmeydi de, týsinbeydi. Ђz aranyzda jay súrastyrsanyz da bayqaysyz: búl jay demalys kýni siyaqty. Taqyrypqa baylanysty kinolar da joq, telearnalar da ne kórsetetinin bilmeydi. Bir respublikalyq telearnada osy kýni gollivudtyq «Deni nezavisimosti» atty filimin jarnamalap jatyr, al ol filim - ózge planetalardan kelgen qúbyjyqtardyng jerdi jaulau әreketi jónindegi fantastikalyq filim. Sondyqtan kóp nәrse ózimizge baylanysty. Ásirese, ziyaly qauym, biz siyaqty qoghamdyq qayratkerler nemese sizder, jurnalisterge.
- Qazaqstanda bekitilgen eki diny merekeni aitpaghanda, 7-8 resmy memlekettik merekening tórt-beseui kenestik zamannan qalghan. Eki-ýsheui ghana Tәuelsizdik zamanynda qosylypty. Múnyng ózinde de bir simvoldyq belgi joq pa? Nege Tәuelsizdikti alghan son, kenestik merekeler artta qalmady? Nege 13 jeltoqsan, Alashorda ýkimetining qúrylghan kýni beyresmy mereke retinde qaluy kerek?
- Sol siz aityp otyrghan, Nauryz meyramy bolsyn, ya basqa tól meyramdarymyzdy atap ótuding ortaq dәstýri joq. Jylda bәrimiz Nauryzda, qala ortalyghyna baryp, kiyiz ýilerdi aralap, syghalap, kezekte túryp, kәuap pen palaudy jep, soghan mәz bolyp, sharshap-shaldyghyp ýige qaytamyz. Boldy. Qúrban aittyng ózi de tek mal songmen shektelip qalyp jatady. Kezinde, Qyrghyzstannyng ontýstiginde Jalalabadta túrghanda, Qúrban aitta qyrghyz aghayyndarymyz maldy qúrbandyqqa shalyp, dastarqan jayyp, sosyn baryp araq qoyghanyn kórgende, jaghamyzdy ústaghanbyz. Sondyqtan әrqaysymyz óz shanyraghymyzda sol merekelerdi maghynasyna sәikes, layyqty atap ótkizuding dәstýrin qalyptastyrumyz qajet. Ýkimet nemese Parlament qandayda zang shygharyp, qandayda merekeni ya datany memlekettik dengeyde bekitpesin, olardy atap ótuding dәstýrin biz qalyptastyramyz. Al 13 jeltoqsandy Alash kýni etip jariyalaudy úsynghaly bir-eki jyl boldy jәne men ony óz aramyzda eng bolmasa beyresmy solay ataugha kelisuge shaqyrghanmyn. Ádeyi jyl sayyn dәl osy kýnge әiteuir bir-eki is-sharany arnayy oraylastyratynbyz. Qoghamdyq pikirdi qalyptastyru ýshin. Endi qoghamymyzda sonday ústanymnyng qalyptasyp kele jatqanynyng naqty kórinisi - ony әrtýrli qoghamdyq jәne sayasy qayratkerler qolday bastady. Demek, týbinde solay bolady. Sol ghoy aitatynym, tәuelsizdik ýshin kýres eshqashan ayaqtalmaydy, ol jalghasa beredi. Ansaghan tәuelsizdikti iyelendik, egemen el boldyq, endi әrbir qazaqtyng boyynda azat ruhty ornatuymyz qajet. Eldik sana-sezimdi әrbir úrpaqtyng boyyna siniruimiz qajet. Al ol - әrqaysymyzdyng paryzymyz.
- Sizding biyl bir aidyng shamasynday Amerikada bolyp qaytqanynyzdy bilemiz. Amerikalyq zertteushiler qazaq últshyldyghyna qanday bagha beredi? Olardyng oiynsha, 1986 jylghy últshyldyq pen qazirgi últshyldyq arasynda aiyrmashylyq bar ma?
- Amerikalyq zertteushiler bizding býgingi sayasy jaghdaymen qatar ótken tarihymyzgha tereng qyzyghushylyqpen qaraydy. Sizben ótkende súhbattasqanymyzda, Guver institutynyng múraghatynda biraz júmys istep, Kenes odaghy túsyndaghy qazaq tarihyna qatysty biraz qújattardy alghanymdy aitqan bolatynmyn. Mine, sol qújattarda, Qauipsizdik komiytetining jedel hattarynda: «Songhy uaqyttarda Ukrainada jәne Qazaqstanda últshyldyq ýrdisi kýsheyip barady» dep chekister kenes basshylaryna alandaushylyghyn jetkizip otyrghan. Bizding ózimizde de «últshyldyq 30-jyldary basyp-janshylyp, 80-jyldary qayta payda boldy» degendey teris pikir bar ghoy. Joq, olay emes.
Shyn mәnisinde, azattyq ýshin kýres esh tyiylmaghan. Kýres ýnemi jýrip jatqan. Mәselen, 60-jyldary KGB-nyng basshysy: «Uchastilisi fakty kazahskogo nasionalizma» deydi. Ol tústaghy qazaqtyng qarsylyq formalary da qyzyq. 60-jyldary Almatyda qalalyq partiya komiytetinin, jogharghy kenes ghimarattary men joghary oqu oryndaryndaghy taqtayshalardyng oryssha núsqalaryn bireuler týnde júlyp alyp ketip, tek qazaqsha taqtayshalardy qaldyrady eken. Búl da - sol kezdegi orystandyru sayasatyna degen qarsylyq. Tipti astyrtyn, jasyryn týrde partiya qúrghandary da bar. Áriyne, búrynghy zertteushiler, onyng ishinde Janna Qydyrәlinanyng enbekterinen múnday derekterdi kórip-oqyp jýrmin, sondyqtan kenestik kezenning orta túsynda da ýlken qarsylyq bolghanyn bilemin, biraq mәsele basqada. Kenesarydan bastap, alashtyqtarmen jalghasyp, songhy jeltoqsandyqtardyng kýresining arqasynda biz tәuelsizdikke qol jetkizdik. Al bizding ózimiz de sol tәuelsizdikti bir sәtte, tipti kezdeysoq alghanday bolamyz, sosyn sony ózgeler betimizge basqysy da keledi. Tarihy sanany janghyrtu sol ýshin qajet - tәuelsizdik bizge onaylyqpen kelmedi. Al amerikalyq zertteushiler qazaq últshyldyghyna tarihy kontekste qaraydy. Olar búghan «úzaqmerzimdi otarlyq, keyin totalitarlyq rejimge qarsylyq» retinde bagha beredi. Biraq songhy 20 jyldaghy elimizdegi prosesterge qatysty onday saraptamalar joq, tek demokratiyalyq kýres, adam qúqyqtarynyng saqtaluy, biylik pen oppozisiya arasyndaghy qarym-qatynasty kóp talqylaydy da, al taza qazaq últshyldyghynyng damu dengeyine qatysty tereng zertteuler jasamaydy. Kóptegen zertteushiler búghan endi ghana qyzygha bastady. Búghan sebep bolghan songhy eki jyldaghy elimizdegi últtyq mәseleler jóninde qoghamdyq pikirtalastardyn, diskussiyalardyng jana dengeyge kóterilui bolsa kerek. Niu-Yorktaghy zertteushiler de: «Biz qazir Múhtar Shahanov pen basqa da túlghalardyng maqala, súhbattaryn qarap, audaryp, zerttep jatyrmyz» deydi. Olargha bir qiyndyq tughyzatyny - qazaqsha sayasy jәne qoghamdyq oidyn, mәlimdeme men maqalalardyng tikeley aghylshynsha núsqalarynda bolmauy. Sodan bolar, shetelde qazaq últshyldyghy jóninde jýieli, birtútas kózqaras joq. Kerisinshe, mysaly fransuz ghalymdary eki jyl búryn «Russkiy vopros v nezavisimom Kazahstane» degen kitapty jazyp shygharyp, «Qazaqstandaghy songhy 10-20 jyl ishinde biylik sanaly týrde eldi jappay qazaqylandyryp, orystardy arnayy yghystyryp jatyr» degendey pikirdi keltiredi. Ђzimizding qazaq biylikti sol qazaqtyng mýddesin qorghamaydy dep synasa, sheteldik ghalymdar kerisinshe, biylik ózge últtardyng qúqyqtaryn kemsitip, tek qazaqqa qatysty sayasat ústanady dep aiyptaydy. Nege? Sebebi Batys sayasattanu ghylymy Qazaqstan jóninde oryssha aqparat alady jәne orys sarapshylarynyng taldauymen pikir qalyptastyrady. Reseylik sarapshylar, kerisinshe, bizding eldegi jaghdaydy ainaldyryp, búrmalap beredi. Sondyqtan Batysta biz turaly jalghan týsinik qalyptasyp ketken.
- Al bizding sarapshylardyng pikiri jetpeydi me olargha?
- Bizding sarapshylardyng basym kópshiligi demesek te, teng jartysy orystildi emes pe, sondyqtan olardyng ózi qazaq qoghamyndaghy bolyp jatqan prosesterdi bilmeydi de, týsinbeydi. Biraq sen eldegi 74 payyz halyqtyng múny men uayymyn týsinbesen, olardy qalay zertteysin?! Demek, belgili bir sarapshy qazaq tilin bilmese әri qazaqsha BAQ-tardyng materialdaryn taldamasa, ol elimizding 10-15 payyz halqynyng ghana uayymy men kónil kýiin zerttep jýrgendey bop shyghady. Ekinshiden, biz bir jaghynan, reseylik aqparat qúraldarynyng interpretasiyalanghan aqparatyna tәueldi bop qaldyq. Sol siyaqty otandyq sayasy saraptama da reseylik iydeologiyagha tәueldi. Ђkinishke qaray, sayasattanu ghylymynda qazaq tilinde jalghyz bir ghana oqulyq bar, sol oqulyqpen jylda mamandar dayyndap jatyrmyz.
- Eng qyzyghy, Qazaqstan ekonomikalyq jetistikterimen, halyqaralyq úiymdardaghy tóraghalyghymen maqtanghanda, aldyna jan salmaydy. Biraq EQYÚ sammiytine kelgen sheteldik jurnalister men parlamentariyler bizding memlekettik tilde sóilemeuimizdi ýlken kemshilik, memleketshildikke keri әser etetin artta qalushylyq dep baghalady. Ђzge elding tilinde sóileuding ýlken kemshilik, artta qalushylyq ekenin nege bizding elita týsinbeydi?
- Negizinen, bizding ziyaly qauymdy qansha synasyn-synamasyn, key kezderi olar bos әngimege týsip, ózara dauryqsa da, últshyldyqtyng ózegi - sol bizding ziyaly qauym, aqyn-jazushylarymyz bolyp otyr. Ony moyyndaghan dúrys bolady. Yaghny intelliygensiya búryn da, qazir de últshyldyqtyng negizgi ózegi bolyp túr. Biraq sayasy elitada últshyldyq joq, bar mәsele - osynda. Men qazaq elitasy degenimde, ol jerde tek biylikti emes, oppozisiyany da menzeymin. Jәne sol biylik te, oppozisiya da tabighatynan últshyl emes. Osy uaqytqa deyin qazaq últshyldyghy tek intelliygensiya men studentterge tәn bolyp keldi, songhy kezde ol qoghamdyq dengeyge jete bastady. Biraq búl qúbylys elitada joqtyghyna әrtýrli sebepter bar. Múny men kezinde «Jas Alash» gazetinde jazghan maqalamda aitqanmyn. Birinshiden, 1986 jylghy kóterilisten keyin qazaq elitasynyng boyynda bir kompleks qalyptasyp qaldy. Búl - últshyldyqtan ýreylenip, qorqu. Resmy sayasatta da «últaralyq kelisim» degen ústanym berik qalyptasqan. Qostildilik qay jerde bar? Ol tek resmy sayasatta ghana bar. Qazaqsha bastap, oryssha jalghastyru, barghan jerinde eki tilde sóileu, t.b. óner adamdarynda, ziyaly qauym arasynda joq. Kez kelgen jazushyny últshyl demesek te, olar qayda jýrse de, ýiinde de, halyqpen kezdesude de óz oiyn qazaqsha jetkizip otyrady. Yaghny búl qoghamnyng problemasy emes, til men últshyldyqtyng joqtyghy - eng aldymen qazaq elitasynyng problemasy.
- Keybir sarapshylar últtyq mәsele biylik pen oppozisiyanyng aldaghy saylaulargha sary mayday saqtap qoyghan qúraly dep biledi. Siz múnymen kelisesiz be?
- Sebebi aldaghy saylau nauqandary endi bayaghyday emes, qazaq faktorymen aiqyndalatyn bolady. Qazaq qoghamynyng talabymen sanasugha tura keledi. Biraq egerde býgingi biylik pen oppozisiyanyng qayratkerleri erteng saylauda, mysaly, qazaq tili jayly aita salsaq, ýlken qoldaugha ie bolamyz dep oilasa, búl - ýlken qatelik. Olay bolmaydy. On jyl búryn «men qazaqpyn, últshylmyn» degen úran saylauda jetkilikti bolsa, qazir ol jetkiliksiz. Sen qazaq ýshin ne istedin, naqty qanday sharalar atqardyn, sonymen bәri ólshenedi. «Býgingi qarapayym qazaq eshtene týsinbeydi» deuge bolmas. Býgingi qazaq - eldegi jaghdaydy, kimning kim ekenin, elge ne jetpey túrghanyn bilip otyrghan, sayasy sanasy joghary últ. Oghan jay úran sózder jetkiliksiz. Ondaghan jyldar boyy últtyq mәselemen ainalysyp jýrgen bizding ózimizding de basqa әriptesterimizge qaraghanda, arymyz taza siyaqty. Biz últtyq mәselege kýni keshe emes, odan da búryn nazar audaryp, qoghamdyq sayasatqa aralasqaly sәtten beri ainalysyp jýrmiz. Biraq qazaq auditoriyasynyng aldyna kelgen sayyn, bizge de qoyylatyn súraqtar barghan sayyn kýrdelenedi, qoldau men syn qatar jýredi. Al qazaq mәselesimen túraqty ainalyspay kelgen, nemese birde últshyl, birese kommunist bolyp, ortaq aiqaygha shetten baryp qosylyp jýrgen azamattardyng jayy qalay bolmaq?! Sondyqtan qazaq faktory sheshushi rólge ie bolghan kýnning ózinde qazaq auditoriyasynyng súranysyna biylikting de, oppozisiyanyng da layyqty jauaby joq. Biraq basqa jaghynan, býgingi últshyldyq ta qazirgi qogham talaptaryna say emes. Biz әli kýnge deyin 90-jyldardaghy últtyq talaptardyng iynersiyasymen (uaqyt óte qayta janghyrghan talaptardyng yqpalymen) kele jatyrmyz. Qazaq últshyldyghy әleumettik-gumanitarlyq jәne sayasy fenomen retinde qalyptasty, biraq obektivti týrde óz damuynyng jana kezenining aldynda túr.
- Súhbatynyzgha raqmet!

Ángimelesken
Kәmshat TASBOLAT

"Ayqyn" gazeti