Abaydyng «Eskendir» poemasy jәne «Kórúghly» jyryndaghy kóshpeli sujet pen úqsas úghymdar turaly payym

Abay jәne foliklor. Danyshpan baba­nyng búl saladaghy qarymy turaly kezinde Ahmet Baytúrsynov, Múhtar Áuezov, Sә­bit Múqanov jaqsy pikirler aitqan bola­tyn. Keyingi dәuirde Zәky Ahmetov, Rah­manqúl Berdibay, Mekemtas Myrzahmet, Seyit Qasqabasov, Jabal Shoyynbet sekildi zertteushiler osy taqyrypqa te­reni­rek qozghau saldy. Ásirese, Seyit Qasqa­basov «Abay jәne folik­lor» atty zertteu júmysynda aqyn­nyng kóptegen ólen­deri men poema­larynyng foliklormen bite qaynasyp jatqanyn dәleldedi. Al, biz býgin týrki halyqtaryna ortaq foliklor­lyq múra sanalatyn «Kórúghly» jyry men Abay­dyng «Eskendir» dastanynyng su­jettik úqsastyghy men erekshelikterin ekshep kórmekpiz.

Ejelden shyghys halyqtarynyng folik­lorynda Eskendir Zúlqarnayyn turaly anyz-әngimeler keng etek jayghan. Tipti, búl túlgha haqynda qasiyetti Qúran-Kәrimning Kehf sýresining 83-97 ayattarynda da bayan­dalady. Yaghni, Islam әleminde qos mýiizdi Eskendir turaly әpsanany estimegen adam joq desek te bolady. Áytkenmen, belgili folik­lortanushy Seyit Qasqabasov shy­ghys halyqtarynda Eskendir jóninde ýsh topqa negizdelgen, yaghni, әpsana men hikayat jәne jyr janrynda keng taralghan múra­nyng bar ekenin algha tartady:

Abaydyng «Eskendir» poemasy jәne «Kórúghly» jyryndaghy kóshpeli sujet pen úqsas úghymdar turaly payym

Abay jәne foliklor. Danyshpan baba­nyng búl saladaghy qarymy turaly kezinde Ahmet Baytúrsynov, Múhtar Áuezov, Sә­bit Múqanov jaqsy pikirler aitqan bola­tyn. Keyingi dәuirde Zәky Ahmetov, Rah­manqúl Berdibay, Mekemtas Myrzahmet, Seyit Qasqabasov, Jabal Shoyynbet sekildi zertteushiler osy taqyrypqa te­reni­rek qozghau saldy. Ásirese, Seyit Qasqa­basov «Abay jәne folik­lor» atty zertteu júmysynda aqyn­nyng kóptegen ólen­deri men poema­larynyng foliklormen bite qaynasyp jatqanyn dәleldedi. Al, biz býgin týrki halyqtaryna ortaq foliklor­lyq múra sanalatyn «Kórúghly» jyry men Abay­dyng «Eskendir» dastanynyng su­jettik úqsastyghy men erekshelikterin ekshep kórmekpiz.

Ejelden shyghys halyqtarynyng folik­lorynda Eskendir Zúlqarnayyn turaly anyz-әngimeler keng etek jayghan. Tipti, búl túlgha haqynda qasiyetti Qúran-Kәrimning Kehf sýresining 83-97 ayattarynda da bayan­dalady. Yaghni, Islam әleminde qos mýiizdi Eskendir turaly әpsanany estimegen adam joq desek te bolady. Áytkenmen, belgili folik­lortanushy Seyit Qasqabasov shy­ghys halyqtarynda Eskendir jóninde ýsh topqa negizdelgen, yaghni, әpsana men hikayat jәne jyr janrynda keng taralghan múra­nyng bar ekenin algha tartady:

Osylardyng ishinde әpsanagha jata­tyn әngimelerding qysqasha mazmúny by­lay bolyp keledi: Eskendir patshanyng ba­syn­da mýiizi bar. Sol mýiizin eshkimge kór­setpeuge tyrysyp, shashyn alghan adam­dar­dy týgel óltirip otyrghan. Sonday shash­tarazshylardyng ishinen bireui tiri qala­dy. Kýnderding bir kýninde biletin qúpiyasyn jasyra almay, ol qúdyqqa baryp: « - ...Eskendirding mýiizi bar!» - dep aiqaylaydy. Qúdyqtan qamys ósip shy­ghady. Ol qamystan bir qoyshy sy­byz­ghy jasap, oinaydy. Sóitse, sybyz­ghydan shyqqan dybys «...Eskendirding mýiizi bar!» - degen әn bolyp, Eskendir patsha­nyng qúpiyasy elge jariyalanyp ketedi.

Qazaq arasyna taraghan Eskendir jay­ly shygharmalardyng ekinshi toby hiy­kayatqa jatady da, onyng sujeti tómen­degi­she bolyp keledi:

Eskendir ózining Qyzyr jәne Iliyas degen joldastaryn ertip, Zúlmatqa ólmes sudy izdey keledi. Biraq ol sudy algha qaray ozyp ketken Qyzyr men Iliyas tauyp ishedi de, sonynan Eskendir kelip jetkende, әlgi su ghayyp bolyp ketedi, nemese ol sudy qarghalar iship qoyady.

Al ýshinshi topty qúraytyn shyghar­ma­lar myna sujetke qúrylghan:

Eskendir patsha joryqta kele ja­typ, keremet búlaqqa tap bolady. Bú­laq­ty boylay jýrip, ol júmaqtyng qaq­pa­syna jetedi. Patsha qaqpany ash dep bú­yyrady, biraq qaqpany eshkim ashpay­dy. Oghan qaqpanyng arghy jaghynan ora­mal­gha týiilgen adamnyng bas sýiegin tastaydy. Onyng mәnisin týsinbegen Eskendir ashu shaqyrady. Sol kezde әmir­shining qasyndaghy Qyzyr bas sýiekti tarazygha saldyryp, ólshetedi. Ol sý­yek­ti esh nәrse basa almaydy. Sol ua­qytta tandanghan patshagha danyshpan:

- Adamnyng kózi dýniyege toymaydy, tek topyraq qana basa alady! - dep, bir uys topyraqty sýiekting kózine salady. Sol sәtte tarazynyng bas sýiek túrghan ja­ghy kóteriledi de, búl mysaldan ghiyb­rat alghan Eskendir patsha jahan­gerlik rayynan qaytady.

Abaydyng «Eskendir» poemasynyng su­jeti osy ýshinshi topqa jatady. Bi­raq, Shyghys anyzdarynda qolbasshy әs­kerining elsiz jerge tap bolyp, sudan qa­ta­laghany aitylmaydy. Al Abay jyr­laghan poemada Eskendirding kenezesi keuip, qatty susaghany bayandalady. Yaghni, búl jerde sudyng tapshylyghy men qa­siyetine mәn beriledi.

Eskendir turaly hikayattyng birinde de ol qasyna Qyzyr men Iliyasty ertip ól­mes sudy izdep shyghady. Algha ozyp ketken Qy­zyr men Iliyas ol sudy ishedi de, Eskendir kelgende su kózden búl-búl úshyp, ghayyp bolady. Yaghni, búl hikayada da su kuliti erekshe manyzgha ie retinde suretteledi.

Endi «Kórúghly» jyryna keleyik. Múndaghy Perteu Naily jinaghan Elaziz núsqasynda su kulitine qatysty epizod­tar kórinis beredi. Bir kýni Kórúghly qús aulap, olardy tazartu ýshin bir bú­laq­tyng basyna keledi. Qústardyng qana­ty sol sugha tie salysymen úshyp ketedi. Ári búlaq birden qyryq bólshekke bólinip, qyryq tarmaqqa aiyrylady. Osy sәtti Kórúghly әkesine bayanda­gha­nyn­da, әkesi: «Sol sudan ishting be?», - dep súraydy. Ol Girattyng ishkenin, ózining ishpegenin aitady. Ákesi sol su­dyng mәngilik jandy su ekenin aitady. Anyz boyynsha sol sudy ishken Girat әli tiri eken-mys.

Eskendir hikayasyndaghy jәne Perteu Naiy­ly jinaghan Elaziz núsqasyndaghy Giy­rat ishken mәngilik ómir suynyng mo­tiyvining bir ekenin angharamyz. Al, Abay jyrlaghan Eskendir poemasynda búl motiv kórinis bermegenimen, sudyng tapshy­lyghy Eskendir men onyng jer qayysqan qolyn tyghyryqqa tiregeni jan-jaqty jyrlanady. Jyrlanyp qana qoymaydy, búlaqtyng bastauynda ishine jan balasy kire almas júmaq qamaly ornyqqan­dy­ghy aitylady. Poemanyng ózegi osy jú­maq qamalynyng ishinde jatqan hikmetke negizdelgen. Ol jerden alynghan bas sýiek­ti bezbenge salghanda altyn men jauhar, qaru-saymandardy basyp ketedi. Aristoteli jerden bir uys topyraq alyp bas sýiekting kózine salghanda ghana tarazynyng ekinshi basy kóterilgeni jyr­lana­dy. Aqyn osylaysha Eskendirding pen­deuy ashkózdigin synaydy. Yaghni, mún­da she­shushi rólge ie emes bolghanymen, su kuliti eki hikayanyng da sujettik ózindik boyauyn berip, oqighalar órisining qarqy­nyn arttyra týsedi.

Eskendir sýiekting qasiyetin kórgen­nen keyin ashkózdikten tyiylyp, jer-dý­niye­ni jaulap aludan bas tartady. By­lay­sha aitqanda mansap-maqamdy tәrk etedi.

Eskendirding dýniye-mansaptan bas tart­qany sekildi «Kórúghly» jyrynyng әzirbayjan núsqasynda keyipkerdi ataq-danqtan bas tartqyzatyn sujet bar.

Abbas shah Kórúghlynyng ataq-danqyn estip, oghan bas qolbasshylyq qyzmet úsy­nady. Al ol bolsa, búl mansaptan bas tar­tady. Búghan ashulanghan shah Kórúghlynyng basyn әkelgen adamdy bas qolbasshy etip taghayyndaytynyn habarlaydy.

Jalghan dýniyeni jalpaghynan basyp, asa­ryn asap, jasaryn jasaghan Kórúghly bir kýni serikterin shaqyryp, ornyna Ay­bazdy taghayyndaydy. Qylyshyn mayy­ryp, endi soghyspaymyn dep ant beredi. Ol endi qajylyqqa attanbaq bolady. Joldastary Kazly kólge deyin shygharyp salyp, osy jerde olarmen qosh aitysady. Búdan búryn ol Shambylbelge kelip, janarynan jas aghyp, óleng oqyghan bolatyn.

Abbas shahtyng Iliyas han jәne Bahram han atty eki qúly bar edi. Saparda kele jatyp Kórúghly olargha kezigip, qo­naq bo­lady. Sol kýni keshte Iliyas han men Bahram han Qyratty óltiredi. Qy­ra­tynan aiy­rylghan Kórúghly eki jan­dayshapqa qar­sylyq kórsetpesten mo­yyn úsynady. Jandayshaptar batyr­dyng basyn Abbas shahqa alyp barady. Kór­úghlynyng basy­nan bir tamshy qan shah­tyng etegine tama­dy. Abbas shah Iliyas han men Bahram han­nyng Kórúghlyny erlikpen emes, qaskói­lik­pen óltirgenin ishi sezip, Shambyl­bel­den ýsh adamdy kuәgha tartady. Olardan shyndyqty bilip, bәrining kózinen jasy aghyp, eki qúl­dy qylyshpen turap ólti­redi. Aybazdy Kórúghlynyng ósiyetine say Shambyl­belding әkimi etip tagha­yyndaydy.

Yaghni, Abay jyrlaghan poemada Eskendir joryqqa attanyp, júmaq beketine kezigip, ol jerden alghan bas sýiekting hikmetin sezinip baryp, ashkózdiginen qay­tsa, al, әzirbayjan núsqasynda Kórúgh­ly jasy úlghayyp baryp, aqyly tolysyp, mansap pen ataq-danqtan bas tartady. Sóitip, oqigha órisi úqsa­ma­ghanmen, múndaghy dýnie qyzyqshy­ly­ghynan tәrk etushilik úghymy eki tuyn­dyda da mazmúndas bolyp keledi.

Abay batys jәne shyghys órke­niyetimen susyndaghan dәstýrli qazaq mә­deniyetining iri ókili. Yaghni, danyshpan ba­banyng dýniye­tany­my­na qazaqtyng jyr-dastandary men sheshendik óneri әser etumen birge orys pen arab jә­ne parsy qaynar-kózderining de yqpaly bol­ghan. «Kórúghlyny» qazaq dalasynda keninen jyrlaghan Jambyl jәne May­lyqoja se­kildi aqyndar Abay ómir sýr­gen dәuir­ding ókilderi. Demek, Abaydyng Mayly­qoja men Jambyl jәne ózge de jyr­shylar jyrlaghan «Kórúgh­ly­ny» estimeui mýmkin emes. Sondyqtan, Abay­dyng «Eskendir» poemasy men «Kórúgh­ly» jy­ry­nyng belgili bir sujettik úq­sastyghy bar ekenine kýmәn keltirmeymiz.

Ahmet ALYaZ, «Qazaqstan-Zaman» gazetining bas diyrektory. Almaty.

http://www.egemen.kz/23585.html