1986 jylghy jeltoqsannyng basynan bastap el ishinde, әsirese, Almatyda Dinmúhamed Ahmetúly Qonaevtyng res­publika basshylyghynan týsiriletindigi turaly qaueset jel kýngi órttey qaulap ketti. Aydyng 16-sy kýni bolatyn Ortalyq Komiytet plenumynyng kýn tәrtibi әdettegiden erekshe qúpiyada ústaldy. Búl ótetin jiynnyng tótensheligin ýstey týsti. Men ol kezde Manghystau oblystyq partiya komiytetindegi iydeologiyalyq qyzmetten kelip, Almaty Joghary partiya mektebinde oqityn edim.

1986 jylghy jeltoqsannyng basynan bastap el ishinde, әsirese, Almatyda Dinmúhamed Ahmetúly Qonaevtyng res­publika basshylyghynan týsiriletindigi turaly qaueset jel kýngi órttey qaulap ketti. Aydyng 16-sy kýni bolatyn Ortalyq Komiytet plenumynyng kýn tәrtibi әdettegiden erekshe qúpiyada ústaldy. Búl ótetin jiynnyng tótensheligin ýstey týsti. Men ol kezde Manghystau oblystyq partiya komiytetindegi iydeologiyalyq qyzmetten kelip, Almaty Joghary partiya mektebinde oqityn edim.

Shymkent oblysy, Kirov aupartkomynyng hatshysy qyzmetinen kelip, birge oqityn syrlas dos, joldas Asylkerim Qaldybekov erteng plenum bolady degen kýni menen:
- Al, Mirzo, aitshy, SeKa-gha birinshi hatshy kim bolady: Kamaliydenov pe, Au­ha­diyev pe, әlde Nazarbaev pa? - dep familiyalar­dyng dәl osy retimen súrady. - Búdan basqa kandidaturalardyng bәri seyilgen tәrizdi.
- Kim bolsa da orys bolady, qazaq Gor­bachevting niyetinde joq, - dedim birtýrli kilt til qatyp. Óitkeni Bas hatshynyng Sovet Odaghy basshylyghyna kelgennen bergi úiymdastyru, kadr sharalarynyng bәrining astarynda orysshyldyq, batysshyldyq pighyl, sol kezde últtyq sana-sezimi qaulap ósip, tolysyp kele jatqan Sovettik Shyghys, әsirese, týrki halyqtaryn týrli joldarmen túqyrta, basa týsu әreketteri anyq bayqalatyn. Búl sol uaqyttarda Qazaqstannan góri tómendeu kategoriyada dep eseptelgen Ázirbayjan men Ózbekstandaghy keyde ashyqtan-ashyq jasalghan san týrli qiytúrqy is-әreketterden de kórinis tapty. Al Gorbachevting Qazaqstan basshylyghyn bolashaqta orystandyrmaq pighylyn onyng 1985 jylghy mamyrdaghy Leningrad obkomy plenumyndaghy teledidardan berilgen sózinen, partiya kadrlaryna baylanysty oy tastauynan angharyp qalyp edim. Kýn senbi edi. Áyelim Aybala eden juyp jýrgen. Ózim esikting jaqtauyna sýienip túr edim. «Mynau Qazaqstangha orys qoymaq», - dedim. Áyelim shoshyp: «Qoy, biz ýlken elmiz ghoy», - dedi. Mәselening ózi bizding ýlken, bay eldigimizde edi. Oghan tamsana, jútyna qarau әuelden bar edi. Maydan alanyn zenbirek pen minomet oghy astyna alyp, sodan keyin ile jayau әsker qaptatatyn soghys taktikasy tәrizdi, kóp úzamay Qazaqstandy keng kalibrli baspasóz qúraldary arqyly dýrkin-dýrkin soqqylau bastaldy. Dilidyaev sekildi jurnalister kýlli qazaq qoghamyn әjua etken, tabalaghan sipatta, sol isinen lәzzat alghanday maqala­lar jariyalaumen boldy. Múnyng bәri últtyq ar-namysqa tiyip, halyqty ishtey ashyndyra týsti. Mine, Qazaqstan Kompartiyasynyng plenumy osynday nasihatshylyq asyra silteu saldarynan el ishinde narazylyq ahualy kýsheygen shaqta ótpek-ti.
- Oi, bauyrym-ay, orys bolady ghoy, biraq onyng arty ne bolady, mәsele sonda ghoy, - dedim Asylkerimge.
Kolbinning birinshi hatshylyqqa say­langhany turaly habardy ertesine sәskege tayau, sabaq ýstinde «osy qazir ghana boldy, plenum 19 minutqa sozyldy» dep estidik. Adamdar lezde ózgerip shygha keldi. Mektepting P.Svirin degen tayyzdau oqytushysy túryqsyzdau iyghyn kóterip, múnysyna nemketti qarap, jaratpaghanymdy bayqap, balaghyma jabysatyn qanden kýshikshe shaq-shaq etkeni әli esimde. Áuelden shovinistigi bayqalatyn mektep partiya komiytetining hatshysy Hrupin sekildi sabazdar sol alghashqy sәtterding ózinde-aq manayyna mardymsy kóz salyp, tipti әjeptәuir kisi bop qaldy. Plenumdaghy halyqqa mýlde tosyn janalyq, odan keyin ile bayqalghan әlgindey jaghymsyz, jiyirkenishti kórinister, jogharyda aitqanymyzday, sana-sezimi, qadir-qasiyeti arta týsken qoghamnyng tegeurindi qarsylyghyna tap boldy. Búl aduyn tolqyndardyng betpe-bet sharpysuyna, mol zaryadty, qaharly búlttardyng qaqtyghysyna úqsanqyraytyn edi. Endi kýn kýrkirep, alapat jasyn oinaytyn shaq tughany bilindi. Ol halyqtyng eng sezimtal, kirshiksiz, kinәratsyz qabattarynan ot alyp, qaulay jónelmegi zandy edi.
Asylkerim jәne birge oqityn Múrat Syzdyqov (Jambyl obkomynan kelgen, ózi jaqsy jazushy edi, marqúm boldy) jәne semeylik Isatay Seytqojinov tórteumiz týste kónilsizdeu tamaqtanu ýstinde student-jastar arasynda joyqyn qozghalys bastalyp ketui yqtimal ekenin әngimelep, tipti búl sózimnen ózim saqtanyp otyrdym.
Jeltoqsan qarsanyndaghy alakónil, se­kemdi kýnderde Qúday ózine kýni búryn sezdirdi me, Qazaqstannyng yqtimal tәuelsizdigi turaly aityp jýretin shymkenttik aqyn, jurnalist, janymyz jaqyn azamat Tórehan Rәm­berdiyev búl kýni armandaryn suyq pighyl tamyrymen shauyp týsirgendey qayghyrdy. Adam qaytys bolghasyn erekshe sәtteri kóbirek eske týsedi eken. Býginde: «Ol kóregen jigit eken-au», - dep moyynday týsemin. Sebebi men: «o-oy, bizge tynyshtyq berer deymisin, talap jep qoyady ghoy», - dep uayymdaushy em. «Konstitusiyamyzda jazylghan. Tәuelsizdik alsaq, kýneltip ketemiz», - dey beretin ol. Endi 16-sy kýni: «Qazaqstannyng sharuasyn bitireyin degeni ghoy», - dep onyng kýizelgenin kóruding ózi qayghy edi. Ruhy, úrpaqtary riza bolyp jýrer me eken dep, últ ishinde sonday abzal jandar jýzdep, myndap jýrdi ghoy, oqyrman bilsin dep osy joldardy Tәuelsizdikting 10 jyldyghyna jazylghan búl maqalagha әdeyi kiristirip otyrmyn.
Ertesine, 17 jeltoqsanda, tang aldynda bizdi shúghyl týrde partiya mektebining akt zalyna jinap, Almaty jastarynyn, әsirese, studentterding týnde tolqu qúshaghynda bol­ghanyn, Brejnev atyndaghy Jana alangha jinalyp, keshegi plenum sheshimine narazylyq bildiruge dayyndalyp jatqanyn, olardy әrtýrli arandatu әreketteri boluy yqtiy­maldyghyn rektor, úlaghatty ústaz O.Ba­tyrbekov aityp, jastar arasynda saqtan­dyru júmystaryn jýrgizu qajettigin mindettedi.
Biz - partiya mektebi tyndaushyla­rynyng qazaq jәne shyghys últ ókilderinen qúralghan toby, Jana alangha kýnshyghys jaghynan kelgende, alangha kiretin barlyq kóshelerde ishki isterding últy qazaq agha ofiyserlerinen (mayorlar, podpolkovnikter jәne polkovnikter) qúralghan, jaghdaydy asqyndyrmay, jastarmen beybit әri týsinikti әngime jýrgizuge beyim ondaghan toby, shepteri túrdy. Olardyng bәri qarusyz-dy. Bәri saltanatty, parad kiyiminde boldy. Degenmen sonyng ózinde búl maghan halyqty qaqtyghysqa shaqyru, soghan dayyndyq tәrizdi kórindi. Alannyng batys jaq shetinen enip kele jatqan jýz elu-eki jýzdey qazaq jastary milisiya tosqauylyna kidirip, qyzu әngime bolyp jatqany alystan bayqaldy. Al bizder - jogharyda aitqan azamattar jәne Manghystau oblysynan oqyp jatqan aupartkom hatshylary Amanghaly Shamshadinov, Alqajan Edilhanov jәne basqa tyndaushylar bar, jiyrma-otyz, qyryq-eluden jinalghan bes-alty top jastardyng arasynda jýrdik. Jastar kótergen mәseleler, әriyne, ózimizge búrynnan belgili, bir býiirimizde jatqan, keyde onasha ózara qyzu talqylap alatyn problemalar-dy. Mәselen, últ bolashaghy, últtyq kadrlargha alalyq, elding damyp kele jatqan ekonomikasy, onyng iygiligi kóbine ózgelerge búiyryp jatqany jәne basqa...
Onyng ýstine, mine, elmen sanaspay, halyq qadirlegen, últ simvolyna ainalghan basshy Qonaevty menmendikpen ornynan alyp, respublikamyzgha búryn belgisiz bireudi otyrghyza saldy. Búl opasyz pighyldy jýzege asyrudyng alghashqy qadamy ekenin halyq birden týsindi. Jastardyng halyq sharuashylyghynyng san salasynan, ishki, syrtqy sayasat mәselelerinen bi­liktiligi bayqalyp túrdy. Sonda 16-17 jas shamasyndaghy bir qyz balanyn:
- Búl qorlau ghoy, ar-ojdandy ayaqqa taptau ghoy, aghay! - dep tógilip-tógilip jylaghany-ay! Shyraghymnyng beynesi әli kóz aldymda.
- Bәri oryndy, bәrimiz de solay oilaymyz. Biraq memleket, ókimet - ýlken jýie, ýlken mashina. Oghan arandap qalmau kerek, halyqtyng narazylyghy eskeriler, kemshilik jóndeler, - dep sabyrgha shaqyryp, birte-birte jinalghandar jay­baraqat jaghdaygha kóshe bastaghan mezette men ortasynda túrghan toptyng alang jaq sheti du ete qaldy. Qarasam, eki milisioner bir jigitti dedektetip sýirep, túra jýgirip jetkenimshe, qaydan kelip qalghany belgisiz, bir UAZ mashinanyng artqy esiginen laqtyryp kirgizip te tastady. Milisionerlerding múrtty bireuining bet-pishini alghashqy qauymdyq qúrylys adamdarynday tym túrpayylau edi. Ol mening shapshandap baryp:
- Ne istegenin, tez jiber! Jaghdaydy ushyqtyryp túrsyn! - degenime:
- Ýsh-tórteuin jauyp tastasaq, qalghany qashyp ketedi, - dep te ýlgerdi. Sol mezette qasymyzgha jedel jetken papahaly shyrayly polkovnik әlgige zәrin shasha qarap, «Bosat!» dep belgi berip, iyegimen «Ózing de joghal!» dep yzgharlana ymdady. Mayor jastar tobynyng bir shetin ala, olardyng kózqarasyna tótep bere almay tayqaqtap, alannan ketti. Al furgonnan týsken qysqalau júqa mata kýrteli, jasy jiyrmalar shamasyndaghy jýdeuleu jigit shalbaryn qaghyp jatyp bizge kýlimsirep kóz sala, qasyna jetken joldastaryna qosyldy.
Jaghday birte-birte qyzyp kele jatqany bayqaldy. Búghan jer-jerde milisiya qyz­met­kerlerining әlgindey әreketteri de (bәlkim, asyghys tapsyrma da berilgen bolar) sebep bolghan shyghar. Onyng ýstine týste Ortalyq Komiytetting eki jaghynan bronetransporterler men BMP (boevaya mashina pehoty), ghimarat aldyna qaruly soldattar shebi qoyyluy narazylyqty odan әri kýsheyte týsti. Sebebi búl óz halqyna qyr kórsetu edi.
Jastardyn: «Nege bizding aldymyzdan milisiya men soldattar shyghady? Ortalyq Komiytetten nege eshkim kelmeydi?» - degen súraqtary da oryndy edi.
...Kenet gýrs-gýrs zenbirek atyldy. Snaryadsyz, abay-oq ýshin sekildi. Bronetrans­porterlerge, BMP-largha jalt qaradym. Esh­qaysysynyng únghysynan týtin kórinbedi. Endeshe, SeKa-nyng tasasynda tankter túrghan boldy.
Kýn keshkirip keledi. Alangha halyq jan-jaqtan aghyluda...
Jeltoqsannyng qaharly, ayazdy týni manaydy týnere qorshay bastady...

* * *

Bizben qanattas bólimde oqityn shymkenttik týrik jigiti Qadyr ekeumiz jyly kiyinip, Jana alangha qayta kelgende ol shayqas aldyndaghy maydan shebi tәrizdi edi: alannyng teristik jaq sheti úzyna boyyna qaptaghan halyq, jastar da, Ortalyq Komiytet jaghy qaruly, plastikalyq qalqandy birneshe qatar jýzdegen әskeriyler edi. Jaghday meylinshe shiyelenisip túrdy. Biz dәl qastaryna kele bergende bir-eki milisiya qyzmetkeri men eki-ýsh әskery bir jigitti kenet opyr-topyr ústap alyp, qolyn artyna qayyryp jatqanda, ishi meh qalyng djins kýrteli engezerdey orys milisioner syrt kózge bayqatpaghanday bop әlgi jigitti ishinen júdyryqtap jiberdi. Qadyr ekeumiz engezerdey әlgini tarpa bas salyp júdyryqtap, týigishtep jatyrmyz. Ol: «Senderge ne bolghan? Men ony qútqarghym kelip edi», - dep jaltaryp, jylystap ketti. Al komuflyajdy әskeriylerding biri bizge yzbarlana týiilip kep, yghystyryp jiberdi. Halyqpen kýreske arnayy dayyndyqtan ótken olar azamattyq kiyimdegilerding bәrine tarpa bas salyp, bútyn bút, qolyn qol qylyp tastaugha әzir edi. Endi bireuge bireu arasha týsu mýmkin bolmay bara jatty. Jaghday birte-birte baqylaudan shyghyp ketuge tayap kelgeni kórinip túrdy.
Sol týni tribunagha shyghyp sóilegen ýsh adamnyng sózi erekshe esimde qaldy. Ásirese, Nazarbaevtyng sózin úmytqanym joq. Men onyng sózin qazir jaghymdy, jaqsy jaghyna búrmalap otyrgham joq. Ózimdi de, oqyrmandy da alday almaymyn. Ol kónilge qonymdy sóz aitty. Sol sózder ýntaspalarda әli bar shyghar, kәmil saqtalghan bolar. Ol:
- Bauyrlar! Sizder óz oi-niyetterinizdi bildirip jatyrsyzdar. Biraq ózderiniz bi­lesizder, tiyisti organdar tәrtipti talap etedi. Belgili bir jaghdaylardan keyin erik solardyng qolyna kóshedi. Qazir qaranyzdar, qanshama әsker, tehnika túr. Adamdar zardap shegui mýmkin, - dep bәsendikke ýndegen peyilde sózin ayaqtaghanda, kýlli alang birazgha deyin ýnsiz qaldy. Nazarbaev az sózben kóp jaytty anghartyp ketti. Lebizinde janashyrlyq bar edi. Álgi shiyelenisti hal sayabyrsyp, endi eshkim eshkimning qytyghyna tiymese, orynsyz әreket jasalmasa, odan arghy jantýrshiger­lik arpalystar bolmaytynday ahual ornap edi. Mine, osylaysha jarty saghattay sayabyrsyp túrghan, jinalghandardyng shet jaghy birtindep siyrey bastaghan shaqta, halyqty endi ýidi-ýiine taratyp jibere qoyam dedi me, qaydam, ekpindep, ónmendep sóz alghan Ishki ister ministrining orynbasary, qazaq azamaty (aty-jóni esimde joq jәne qazbalap tauyp alu qiyn bolmas):
- Men basshylyqtan tәrtip ornatugha tapsyrma aldym. Endi taramaytyn bol­sandar, biz kýsh qoldanamyz! - dep halyqtyng ashu-yzasyn qayta búrq etkizdi. Dúrysyn­da, halyqpen júmys isteytin kez kelgen adam - brigadiyr, dýkenshi, avtobustaghy biylet tekserushige deyin sypayy, óz salasy­nyng sayasatyn jýrgizushi diplomat boluy mindetti. Al myna shirkinde qarapayym әdep joq eken. Ol halyqty ózi shiyelenis­ke shaqyrdy. Alannyng teristik, teristik-shyghys jәne teristik-batys shetterin do­ghasha qaptaghan 50 mynday halyq, әsirese, orta túsynan kóbirek lyqsy ilgeri lap etip, әsker shebine jaqyndap keldi. Qystyng ayazdy týni búl adamdargha asa auyr tiydi. Ile órt sóndiru mashinalary da qaulaghan jalyn qúshaghyna endi.
Qalyng qalqan, dulyghaly, auyr rezenke shoqpar, sapyor kýrekterimen qarulanghan, qolma-qol soghysqa mashyqtanghan jazalaushylar halyq legine qarsy shabuylgha shyghyp, qatty toytarys alyp, óz oryndaryna qaytty. Órshelene laqtyrylghan tastyng nysanagha myltyq oghynday dәl tiyetinine sonda qayran qaldym.
Búl kýni әskeriylerding halyqqa qolyn onsha batyrmauynyng bir sebebi - olardyng deni qazaq balalary edi. Ózderi tayaq jese de, joyqyn әreketterge barmap edi.
Sol týni Almatygha Novosibirskiden, Ryazani­nan, Reseyding jәne basqa qala­larynan jýk úshaqtarymen qanqúily qolma-qol soghys ónerin is jýzinde men­ge­rip, jattyqqan bataliondar keldi. Olar qazaq jastaryn ayausyz janyshtady. Endi Odaqtyng jan-jaghynan jinaqtalyp, ortalyq komandovanie núsqauymen әreket etken әskeriyler respublikada tek birinshi hatshynyng sózine qúlaq asa otyryp, demonstranttardy qy­zyl qangha bóktirdi. Óz halqyna, óz jastaryna degen múnday aiuandyqty kóru, onyng auyrtpalyghyn sezinu tipten qiyn edi. Biraq eshkimde de osynau kýshke qarsy túratyn dәrmen joq edi. Ol jolyndaghynyng bәrin jaypap kele jatty...
Partiya mektebinde oqityn qazaq jәne shyghys últ ókilderi bizderding búl jaghdaydaghy paryzymyz tym bolmaghanda jastardy jazalaushy әskerler shebine, myna alapat aran auzyna jibermeu, tejeu edi. Biraq kelesi 18 jeltoqsan kýni bireudi bireu tyndaudan mýlde qalghan-dy. Degenmen shyday alarsyng ba, ilgeri entelep kelemiz. Bizge aldan úshyrasqan aqmolalyq kurs­tas Mәken Mergenbaeva ýreyli ýnmen:
- Anda jas qyzdardy úryp-soghyp jatyr! Barmandarshy! - dedi. Aqyl-esterimizge әser etedi dep saqtandyrghan sekildi. Ózine soqqy tiyipti. Bayau keyin qaytty. Biz ilgeri asyqtyq. Kózderi әntek jarqyraghan, saldyrap qalghan eki ayaghyn basa almaghan bir jigitti eki jigit eki qoltyghynan moyyndaryna asyp, qasymyzdan alyp ótti. Auyr soqqydan esengirep, bytyrap bara jatqan jastar... Alapat qúiynday qolma-qol shayqas әskerining aldynghy shebi bizding ýsh-tórt jigitti rezenke shoqparlarymen soghyp ótti. Men de qúr qalgham joq.
Búl rezenke shoqparlar әdette milisionerler ústap jýretinnen tipten basqa edi. Úzyndyghy jetpis-seksen santiymetr­dey, sәl juandau, ishine solqyldaq auyr serpindi metall jýgirtken, qolgha júmsaq seziletin ol denege tiyip, salmaghymen keyin serpilgende, soqqy pәrmeni eselep artyp, adamnyng qozghalys, sezim jýielerin baylap tastaytyn qasiyetke iye-di. Jay temirden adam jaraqat aluy, bir jeri qanauy, synuy mýmkin. Al mynanyng zili adamnyng býkil boyyna daryp, esengiretip tastaytyn.
Biz keyin serpildik. Búl kezde mana bir әzirde Abay danghyly boyymen Respublika sarayyna qaray úran kóterip ótken 150-dey jas qyz-jigitter endi 500 adamday bop tolygha keyin qaytyp, Furmanov kóshesi­men kilt joghary kóterildi. Abdyrap túrghan bizding ýstimizden basa-jansha Jana alangha, әlgi qanqúily oqighalar ortasyna ekpindey aghyldy.
Sol sәtte eki nәrsege qayran qaldym. Árbir zamandasym sekildi men de әskerde boryshymdy ótedim, әskery kafedrany bitirdim agha ofiyserlerding birneshe ailyq jattyghu, oqularynan óttim. Áskery uchiliyshe ómiri de aitarlyqtay tanys. Biraq jazalaushy otryadtargha qarsy atoylaghan janaghy 500 jastyng birtútastyghynday kinәratsyz tas-týiindikti men solardyng eshqaysysynan kórgem joq. Abay danghylymen ketip bara jatyp, barlyghy beyne bir sinhrondy baylanysyp túrghanday, aldynghy lektegi orta boyly, ashyq, arayly, biraq qatynqy jýzdi jas qyzdyng «h-a-a!» degen dabysymen bir mezette Furmanov kóshesine birtútas denedey jalt búrylyp, ekpindey jónelgeni sóz jetkisiz qúbylys edi. Bir mezette birge oilap, birge tynystap, bir jýrekpen ómir sýrgen jandy organizm ghana osylay bola almaq-ty. Búghan qarap, últymyzdyng týsinigi, sezimi, jan dýniyesi órshy týskenin, әldeqayda jetilgen jana úrpaq qaulap ósip kele jatqanyn angharugha bolatyn. Ekinshi tanghalghanym - búl qazaq qyzdarynyng әr jýrekke ot qúighan belsendiligi, ójettigi, kóp rette olardyng sheshimderi ýstem, batymdy bolyp túrghany edi.
Jeltoqsannyng 19-ynan bastap, kóte­rilisten keyin bir ay boyy týsiniksiz syrqattandym. Dәrigerler eshtene asha almady. Boyym - zil batpan. Eki ayaghymdy alyp jýre almaymyn. Tәbet joq. Kórgen súmdyqtar әseri bolar. Úzaq jyldar bo­yymdy jer tartqanday hal keshtim. Súrapyl kýnderdegi jas jigitterding ashuly dauystary, jas qyzdardyng shyryldaghan dauystary qúlaghymnan ketpedi. 2006-2008 jyldary sol bir kýnderden býgingi tәuelsiz ómirimizge deyingi úly kezendi «O, Danyshpan Dýniye!..» trilogiyasynda surettedim. Romandy jaz­ghanda sol danqty kýnder ishine qayta kir­gendey, tolqu ýstinde boldym. Trilogiya bitkende sol jyldardan boydy mendegen zilden aiyqtym. Trilogiyagha syimaghan biraz súmdyqty «Qaharly mahabbat» dramalyq poemasynda surettedim.
Mine, 1986 jylghy Almatydaghy Jel­toqsan kóterilisi jónindegi oilar osynday.
Tәuelsizdigimiz úzaghynan bolsyn!

Mir ShAYYR

http://anatili.kz