Siz qozghalsanyz, orman da birge qozghalady. Janynyzdan bir eli qalmay jarysyp otyrady. Jarasyp otyrady.

Shekspirdin Shotlandiya taghy manynda órbiytin "Makbet" tragediyasy esinizde ghoy, barar jer , basar tauy qalmay   saraygha tyghyl­ghan Makbet patshagha qara aspandy qapyltyp jetken qara jaushy "Oybay, aldiyar, saraygha qaray samsaghan qalyng qol emes Birnamnyng it túmsyghy batpaytyn qara ormanyna jan bitip, tensele qoz­ghalyp, ýstimizge bastyryp keledi, endi qayttik?" dep baybalam sala jylaytyn emes pe edi? Olay deytin sebebi Mәlkólim (Malikolm) hanzada Makbetti taqtan taydyru ýshin Angliyadan kýsh jinap, sheruli qolymen Shotlandiyagha qaray qozghalghanda әskerining sanyn әdettegiden góri kóbirek qyp kórsetkisi kep "әrbir sarbaz aghashtyng bir bútaghyn kesip alyp manday aldyna ústap jýrsin" dep búiryq bergen. "Qoryqqangha qos kórinedi", nәtiyjede әsker emes, orman kóship kele jatqanday әser etken.

Siz qozghalsanyz, orman da birge qozghalady. Janynyzdan bir eli qalmay jarysyp otyrady. Jarasyp otyrady.

Shekspirdin Shotlandiya taghy manynda órbiytin "Makbet" tragediyasy esinizde ghoy, barar jer , basar tauy qalmay   saraygha tyghyl­ghan Makbet patshagha qara aspandy qapyltyp jetken qara jaushy "Oybay, aldiyar, saraygha qaray samsaghan qalyng qol emes Birnamnyng it túmsyghy batpaytyn qara ormanyna jan bitip, tensele qoz­ghalyp, ýstimizge bastyryp keledi, endi qayttik?" dep baybalam sala jylaytyn emes pe edi? Olay deytin sebebi Mәlkólim (Malikolm) hanzada Makbetti taqtan taydyru ýshin Angliyadan kýsh jinap, sheruli qolymen Shotlandiyagha qaray qozghalghanda әskerining sanyn әdettegiden góri kóbirek qyp kórsetkisi kep "әrbir sarbaz aghashtyng bir bútaghyn kesip alyp manday aldyna ústap jýrsin" dep búiryq bergen. "Qoryqqangha qos kórinedi", nәtiyjede әsker emes, orman kóship kele jatqanday әser etken.

Tarih qyzyqqa toly. Bir rәuayatta sony jazatyn Shekspir degen kisining ózi ómirde bolmaghan, ony qaytken kýnde de adamzattyng aghasy bolamyz dep elden erek mәrtebege úmtylatyn aghylshyndardyng ózderi oilap tapqan degen de qaueset bar. Búl qanqugha basqa júrttan búryn shotlandiyalyqtar senuge beyim. "Aghylshyn deytúghyn el adamzat órkeniyetine peniyselinnen basqa ne berdi?" deytin kekesin sózdi de alghash aitqan osy Eden­bralyqtar (bizden ózge halyqtyng qay qaysysy da Edenburgti osylay ataydy) deydi. Bir aqiqat - Shotlandiya samsaghan qalyng ormandar men sanasa san jetpeytin aidyn kólder, asqaq taular mekeni. Ony dosy da, dúshpany da moyyndaydy. Shotlandiyanyng halyq ertegilerinde de, songhy jazba әdebiyetinde de negizgi oqighalar orman arasynda ne kól boyynda ótedi. Býkil adamzat balasyn tanghaldyryp kele jatqan Loh Ness qúbyjyghynyng ózi osy attas kólde ómir sýredi-mys.

Edenbradan tang syz bere shyqqan turistik avtobus shoferi jol boyghy kóp әngimesining birinde mindetti týrde sizge shotlan tilining qúryp bara jatqany turaly aytary haq. Demek, elding últtyq sana-sezimi ósip keledi degen sóz. Shotlandiyanyng kýnderding kýninde egemendik alyp, býginde "úzaqqa shabatyn qayran arghymaqty úzyn arqan, keng túsauda ústap otyrghan" aghylshyndardan bólek shyghatyny turaly úzaq sózden ol jalyqpaydy, sizdi de jalyqtyrmaydy. Azattyq turaly әngime jalyqtyrmaydy. Jәne ol bozadaghy bos sóz emes, dýniyedegi eng qasiyetti әngime. Jaghy sembey sóilep kele jatqan myna jigit dini, tili, jeri, eli basqa jeti qiyan jer týbindegi ózge bir memleketting adamy emes, qazaqtyng qarapayym balasy sekildi kórinip ketedi. Shotlandiyada shotlan tili turaly shoferdan bastap kez kelgen ziyaly aitady. "Azaulynyng Ystambúldan nesi kem?" "Berns tilining Shekspir tilinen nesi kem, nege onyng óz jerinde keng damuyna kedergi jasalynyp otyr?" degen mәseleler jergilikti gazet, jurnal betterinen týspeydi. Til turaly әngime azattyq aludyng alghashqy әlippesi.

Loh Nesske aparatúghyn jol әri alys, әri jaqyn. Olay bolatyny keshege deyin alash balasynyng tabany baspaghan jat ólkening әrbir búralan-búltarysy tansyq kórineri anyq, biraq últ azattyghy, tughan el, tughan til taghdyry turaly әngime janynyzgha sonshalyqty jaqyn. Til turaly әngimeni týsinse qazaq týsinsin. Bostandyq turaly sózdi aitsang qazaqqa ait. Sondyqtan ba eken, myna kógildir taular men kýrkireuik sulardan ótip biyikke órlep kele jatqan kýre jol tura bizdin Qotan Qaraghaydyng Berelinen shyghyp Rahman qaynaryna baratúghyn tau joly sekildi. Ana bir kóldeneng jatqan qaqpa tastyng tasasynan tap qazir Qarataydyng bir shaly atyn tebinip atyp shygha keletin sekildi. Myna bir samyrsynnyng kólenkesinde bir Qalihan Ysqaqov bir top eldi manyna jinap alyp maraldy Altaydyng túrmys salty, jan-january, tarihy jәne zamanauiy super sayasaty turaly   qiyal Hәm ghajayyp erte­giler stiylinde әngimelep túratynday. Jinalghan el sózdi búzbay, sengen sekildi ynghay tanytyp ýnsiz tynday bermek. Arghy bettegi qaraghaylardyng eteginde bir Álibek Asqarov janyndaghy astanalyq dostaryna jana sapardyng tezisterin tez jýrip, jyldam týsindirip kele jatatynday.

Loh Ness qúbyjyghynyng neden, qashan, qalay shyqqany turaly әngimelerding ishinde senuge bolatyny da, senbek týgili tyndaugha arzymaytyndary da bar. Meninshe, búl óte erte kezde payda bolghan anyz. Adamzat balasy alghashqy qauymdyq qúrylys dәuirinde, tipti odan da әride sana-sezimi jetispegen kezenderde qorqynyshta, ýreyde ómir sýrgeni ras bolsa, siz ben biz halyq shygharmashylyghy dep at qoyyp, aidar taghyp jýrgen әfsanalardyng kóbi sol kezderde payda boldy. Din taratushylar halyq anyzyn óz maqsattaryna sheber paydalana bildi de, Loh Ness kólindegi qúbyjyq haqyndaghy ýreyge toly hikaya әlemdi kezip ketti. Qay din de senu­shilerining kóp bolghanyn qalaydy. Qay din de ózge dinnen basymyraq bolghandy únatady. Din ol kezde biylik edi. Ol qazir de biylikke úmtylady.

Bizding dәuirimizdin 565-jyldar shamasynda Shotlandiya aimaghyna hristian dinin taratugha kele jatqan  qasiyetti Kolomba bastaghan taqualar Loh Ness kólinen óterde dauyl túryp kemeni yqtyra jóneledi. Onyng aldynda osy kóldegi bir qúbyjyq qanshama jyldar boyy jaghadaghy elding malyn malday, janyn janday qyryp, sugha jolatpay kelgen deydi. Kenet sudan aidahar basty, jylan qúiryqty, samúryq qanatty bir qúbyjyq shygha kelip, taq­ualargha tap beredi. Erjýrek dindarlar qolda bar qarumen qarsy úmtylyp, aiqasa jónelgenimen, qúbyjyq keme­degilerding zәre qútyn alyp, әlemtapyraq dauys shygharyp, birde shyn­ghyryp, birde kýrkirep әl bermey әlek salady. Sol kezde din basy Isa payghambardyng ker aghashqa kerilgen sureti bar boytúmaryn dereu moynynan júlyp alyp, әlgi albastynyng kóz aldyna tosa qoyady. Sol-aq eken, jana ghana qaharyna minip, auzynan jalyn atyp túrghan qúbyjyq jynyn aldyrghan baqsyday kilt toqtap, keri shegine bastaydy. Tolqyn basylyp, kól beti tynshy qalady. Taqualar eki taudyng arasyn janghyrtyp dúgha oqyp, Isa jaryqtyqtyng suretin kókke kótere týsedi. Isa kóterilgen sayyn qúbyjyq sugha bata beredi. Aqyrynda kishireyip-kishireyip baryp, aqyry terenge shym batyp joghalady. Sodan bastap kól jaghasyndaghy el hristian dinining qúdiretinine senip, Isanyng ýmbetterine ainalady. Shirkeu salynyp, júrt dinge kiredi. El alda-jalda Isa jolynan auytqyp jaman jolgha týse bastasa kól týbindegi qúbyjyq qayta kórinetin kórinedi.

Qarapayym ghana ertegi. Múnday ertegiler әr elde de bar. Múnday nasihat qay dinde de bar. Ras, әsirese, hristian dininde neshe týrli jandy-jansyz qorqynyshty substasiyalar, albasty, duahan, kózaldaushy, siqyrshy, dii, peri, qúbyjyqtar turaly óte-móte kóp aitylady. Shekspir shygharmalaryna bajaylap bir kóz salynyzshy, múnda ne joq deysiz, әdildi joldan taydyratyn saytan, adamnyn aza boyyn qaza etetin eles, aruaqtar, júrtty jaman jolgha salugha úmtylatyn periler, Qúday-au, ne degen tolyp jatqan tylsym kýshter?! Shotlan әdebiyeti de búl jerde erekshe emes. "Pysyq tiginshi", "Altyn aghash pen kýmis aghash ", "Kógildir taulardyng kórkem hanymy", "Irland patshasynyng úly", "Itbalyq әiel" degen sekildi halyq ertegi­lerin oqyp otyrsanyz, Loh Ness kólindegi qúbyjyq turaly anyzgha tanghaludyng týk te reti joq. Qúbyjyq tek Loh Nesste ghana emes, qatar jatqan Loh Tey, Loh Morad kólderinde de "bar". Biraq bәri birdey jalpy halyqqa jariya emes. "Attan qalma, baytalym" "qúbyjyqtar dәuiri" bastalghanda Kanada, kórshi Irlandiya, Rumyniya, múhittyng arghy betindegi Amerikada da "óz qúbyjyqtary" payda boldy. Loh Nessting qúbyjyghynyng aty - Nessi. Osy Nessy turaly әngimening órbuine jergilikti elding anyzdary emes, R.Uilson degen londondyq dәrigerdin "kólden týsirip aldym" dep jariyalaghan bir sureti sebep bolghan sekildi. Týrikpen aruanasynyng úzyn mo­yyny sekildi birdenening sudan shyghyp sorayyp túrghan osy suretin kóshirip jariyalamaghan basylym kemde-kem. Qazaq jastarynyng "Bilim jәne enbek" jurnalynda da kezinde osy suretpen birge kólemdi maqalalar shyqty. R.Uilsonnyn 1934 jylghy 14 sәuirde jaryq kórgen әlgi suretinen song kóldi kórgisi keletinder kóbeydi. "Nessi" degen osynday eken dep týsingen birneshe úrpaq qalyptasty. Arada alpys shaqty jyl ótip, Uilson qartayyp, tósek tartyp jatyp qalady. Bir kýni jaqyn-júraghattaryn shaqyryp alyp: "Men            o dýniyege attanghaly jatyrmyn. Moynymda kýnә kóp, el meni keshirsin, bayaghy "Nessi" qúbyjyqtyng sureti dep jariyalaghanym oidan shygharylyp, qolmen qúrastyrylghan әsheyin bir fotomontaj bolatyn " dep keshirim súrap, kóz júmghan kórinedi. Taghy bir alyp-qashpa sózde "túnghysh ret ótirik suretti montajdap týsirgen Kristofer Sperling degen kisi edi, jasy toqsannan asyp qaytys bolar aldynda jalghandyqqa barghanyn moyyndap, qyzyq bolsyn dep, balanyng oiynshyq kemesine oiynshyq moyyn jasap týsirip edim" dep keshirim súraghan desedi. Biraq ekeuine de qúlaq asqan el az. Halyqqa ótirik kerek. Ol jaqsy ótirik bolugha tiyis, súlu ótirik, sýikimdi ótirik! Jyl sayyn kólge 500 myngha juyq turist kelip-ketedi. Jaghalauda qúbyjyqqa arnalghan múrajay bar. Onyng iyesi Ronny Bremer degen kisi. 25 million funt tabys tauyp, bayaghyda-aq mulitimillionerge ainalghan .

Aghylshyndar men jergilikti eldin arasy, әlbette keremet emes. Keremet boluy mýmkin de emes. Biri kýshti, biri kýshtining aitqanyn istep, aidaghanyna kónip kele jatqan az sandy últ. Búl toqtamgha kelisetinder de, kelispeytinder de bar. Qalay bolghanda da, shotlandyqtardyn egemendik turaly kóbirek aita bastauy resmy Londonnyng alandaushylyghyn tughyzyp otyrghany ótirik emes. Resmy London degennen shyghady, Loh Ness kólindegi qúbyjyq turaly adam ait­sa sengisiz әngimeni shotlandyqtar әdeyi oilap tapqan degen de joramal bar. Shotlan jerine ejelden kóz alartushylar kóp bolghan. Solardyng zәre-qútyn alu ýshin nemese jat jerlikterding jóndi-jónsiz qaptap ketuine tosqauyl bolu ýshin osynday da tәsil qoldanugha bolatyny qisyndy ma, joq pa degen saualgha shotlandyqtar joq dep jauap beredi. "Búl da aghylshyndardyng bizdi qaralau ýshin oilap tapqan qanquy" degenge sayady. Qaralau - sayasat qúraly.

"Aghylshyndar bizdi jaqsy kórgendikten bauyryna basyp, alysqa jibermey otyrghan joq", - deydi shotlandyqtar, - olargha keregi - bizdin jer asty baylyqtarymyz".

"Bizder, aghylshyndar, ejelden qalyptasqan salt-dәstýrler elimiz, shotlandyqtarmen birge ómir sýru - bayaghydan kele jatqan salt, ony ózgertuge bola ma?" - deydi aghylshyndar. Aghylshyndardyng taghy bir uәji shotlandyqtardyng kóp bóligi egemendikti qalamaydy, olargha Elizaveta patshayymnyng qol astynda ómir sýrgen paydaly hәm tiyimdi.

Loh Ness kóli turaly kóp aitylady, biraq qúbyjyqty kózimen kórgender az. Býginde kól jaghasyndaghy dýken-dýngirshekterding bәrinde de suvenir "qúbyjyq" satylady. Aylaqtyng ókpe túsynda tot baspas temirden onyng beynesi toqylghan. Alystan men múndalap sorayyp túrady. Myna suret - sonyng sureti. Ár saghat sayyn turister arnauly kemeler nemese kishkene qayyqtar­gha otyryp, kólde jýzedi. Kól beti kóbinshe tynysh. Shotlandiyanyng barlyq jerindegidey jiyi-jii janbyr jauady, jiyi-jii túman týsip, jiyi-jii búlt kóshedi. Taudan týsip kele jatsanyz, shýike búlttar ayaghynyzdyng astynda oratylyp jatuy týk te tang emes. Kýn bir sәt jarq etip ashyla qalghanda el kól ortasyna qaraydy, tura osy sәt qúbyjyq atyp shyghyp, aqyryp baryp qayta terenge sýngip joghalatynday. Múnda da jarnamashy firmalar iyen tegin tabystyng astynda. Al aulaqta maralyn baghyp, siyryn sauyp, qoyyn qozdatyp, balyghyn aulap, viskiyin qaynatyp jýrgen qarapayym shotlandyqqa osynyng bәri týsiniksiz. Mynau ne qylghan shúbyrghan halyq, ne istep jýr, aqshasy sonsha kóp bolsa, maral baqpay ma, ne ýy salmay ma? Múnda da jergilikti halyq bay emes, múnda da jergilikti basshylar jat jerliktermen birigip aqsha tabady. Eldin, jerding iyesi ýirenshikti kәsibimen bargha mәzir, joqqa әzir jýrip jatyr. Mak Donalid eli tamaq pisiruding qyr-syryn jaqsy biledi. Biraq bәri birdey toq emes. Olar da óz ýkimetine senbeydi. Olar Qúdaygha senedi. Qúdayyn joghaltpaghan elding bolashaghy zor.

Býginde shotlandyqtardyng arasynda (songhy әleumettik zertteuler boyynsha) qúbyjyqqa senetin­derden góri senbeytinderding sany anaghúrlym basym bola túrsa da, kól manynan adam ayaghy ýzilmeydi. Mine, biz de kelip túrmyz. Bir qaraghanda bizding Kólsaygha úqsaytyn әdemi kól. Múqaghaly aqynnyng óleni eske týsedi: "Tasta túnghan janbyrdyng tamshysynday. Qalay bitken myna kól tau basyna". Bәlkim, biz kórmegen, bәlkim, endi eshqashan kórmeytin bir kezdegi Esik kóli osynday bolghan shyghar. Býgingi Esik aidynynan ereksheligi - eni de, úzyndyghy da eresen ýlken.

Jaghasynda shaghyn ghana auyl bar. Kólding ong jaghalauy elsiz, sol jaghasynda turistik bazalar. Qaptay ósken qaraghaylar taghy da Qotan Qaraghaydy eske týsiredi. Shotlan qaraghayy, shynynda, kisi tanghalarlyq qasiyetke iye. Ony zertteushiler búl aghashtyng eshqashan, eshqanday aurugha shaldyqpaytyn asyl túqymdy qaraghay ekenin jazady. Biraq oghan qarap jatqan halyq joq. Elding esil-derti kólde. Kólding úzyndyghy 36-39 shaqyrym, terendigi kóp bóliginde  150-200 metr shamasynda. Eng tereng jeri 230 metr delinedi. Sol terendikte jerge bauyryn tósep әlgi qúbyjyq úiyqtaydy-mys. Kólge Oik degen ózen qúyady. Qús ataulydan shaghala jәne shaqshaqay jii kezdesedi. Angliyanyng barlyq demalys oryndary sekildi Elizaveta patshayymnyng suretinen bastap uaq-týiek, mayda-shýide, kór-jer satqan dýngirshek­ter, irili-úsaqty ashanalar, avtobus ayaldamasy, qonaqýilerden ózge Shotlandiyanyng barlyq eldi­meken­deri sekildi egemendikke úmtylghan elding óz parlamenti, óz dinbasy baryn aitatyn jarnamalar, ataqty shotland siyrlary, týrli ydystardaghy týrli-týrli visky sorttary, kýreng qyzyl, keyde jasyl kýreng shaqpaq matadan tizesine jeter jetpes yubka (kilt) kiygen erkekter...

Shotlandyqtardyng baskiyimi de erekshe. Ózderi bonet dep ataytyn telpegi europalyqtardyn shekege kiyetin beretine úqsaydy. Turister múnyng qay-qaysyna da nazar audarmastan, kólikten týse sala kólge úmtylady. Songhy kezde (bәlkim búryn da) siyrek kórinetin qúbyjyq tura biz kelgende aiqay salyp aldymyzdan shygha keletin sekildi. Nege bizding ótirikke sengimiz kelip túrady eken, toba!

"Seksen kól Kókshetaudyng saya­synda" demekshi, Shotlandiyadaghy sanasa san jetpeytin kólderding arasyna qúbyjyq turaly әngimege kelgendegi tandau nege naq osy kólge týsti eken degen saualdyng da jauaby bar sekildi. Loh Ness - elding shetindegi kól. Loh (shotlan fonetikasynda "Loh") degen sózding ózi shotlansha kól degen úghymdy bildiredi eken. Demek din nasihatshylary bir shetten bastap, ishke qaray birsin-birsin kire berudi maqsat tútqanday.

Jogharyda aitylghanday 565 jyldan bastap ony "kózimizben kórdik" deytinderding sany kóbeymese azayghan joq. 1933 jyly E.Maunterding qúrghan toby 5 aptanyng ishinde 15 ret kóripti.

1943 jyly kólding ýstimen úshyp ótken B.Ferrel degen әskery úshqysh ta bastyqtaryna "anyq kórdim" dep aqpar bergen desedi.

1957 jyly 117 kisining әngime­lerin toptastyrghan jeke jinaq jariyalandy.

1960 jyly Tim Dinsdeyl degen injener aeronavt "kól betimen jýzip bara jatqan alyp maqlúqatty" suretke týsirgen.

Loh Ness qúbyjyghy turaly alyp-qashty әngimelerge nýkte qon ýshin Britan parlamenti kezinde arnayy mәsele de qaraghan, ghylymy ekspedisiyalar úiymdastyryp, su asty zertteuleri de jýrgizilgen. Qúbyjyqty qaytkende de tabu ýshin arnayy dayyndalghan delifinder su astyna jiberilgen, nәtiyje oidaghyday bolmaghan. Sodan doktor Dj.Makendrusting basshylyghymen 1992 jyly ghylymy top   gidrolokatorlardy paydalana otyryp, kól týbin týgel sholyp shyqqanda terende jatqan 5 birdey alyp dinozavrlardy kóredi. Búghan ne deuge bolady? Dinozavr bolghanda da, búdan 700 million jylday búryn túqymy qúryp ketken pleziozavrlar eken degen toqtamgha keledi. Keyin lazer apparatynyng kómegimen óz zertteuin jýrgizgen Ya.Buzer degen ghalym da osy toqtamdy "shyndyqqa jaqyn" dep tabady.

Biraq qúbyjyq joq. Óli qúbyjyq ta, tiri qúbyjyq ta joq. Qanqu-qaueset kóp, "Nessy " joq.

Bir qyzyghy, qansha jyldan beri aitylyp kele jatqan "Shyndyq bireu, múnyng bәri kól týbindegi tektonikalyq ózgeristerden tuyp otyr" dep, qysqa qayyrghan zaman­auy ghylymy tújyrymdamalargha eshkimning toqtaghysy kelmeydi.

Qatar jatqan elderding әzil- qaljyny kóp bolatyny mәlim. Aghylshyndar shotlandyqtardyng kesse qan shyqpaytyn sarandyghyn kelekelese, shotlandyqtar analardyng óktemdigin, qatygezdigin әzildep bolsa da betine basady. Onyng ýstine shotlandyqtar, әlbette, osy aimaqtaghy órkeniyetting oshaghy sekildi Edenbranyng Londonnan anaghúrlym әdemi ekenin, shotland viskiyining sonau on besinshi ghasyrda-aq jer-jahandy tanghaldyrghanyn, әr jyl sayyn jeti jýz millionnan astam bótelke viskiyding shet júrtqa satylatynyn, Loh Ness kólin kóne qúrylyqtan bastap Afrikadaghy menireu elderge deyin biletinin maqtan tútady. Aghylshyndar men eki aradaghy bir anekdotta bylay deydi: "Loh Ness kólin kóruge kelip shala buryl tartyp, qyzyp alghan bir aghylshyn jentelimen barmen shotlandyqqa tiyisip túr deydi. "Ózing aitshy, senderde kisi qyzygharlyq ne bar, myna bir Loh Ness pen ana bir Hayland taularyn, myna qarghys atqyr viskiydi jer jútyp ketti delik, sonda Shotlandiyagha ne qalady, a?" Shotlandyq barmen sonda aspay-saspay: "Onda bizge Angliya qalady, dostym, Angliya qalady", - deytin kórinedi. Taghy bir anekdotta ózara maqtanyp otyrghan eki shotlandyqtyng sózderi aitylady. Birinshi jentelimen "Angliya degening Shotlandiyanyng qasynda nemene, týk te emes qoy" dese, ekinshisi "Sony aitamyn da, eng bolmasa qúbyjyghy da joq eldi qalay el deuge bolady?" dep qoshtaytyn kórinedi (Ázilder "Scottish jokes" atty kitaptan alyndy).

"Qorqynyshty" jerler әr elde de bar. Jaqyn barsan, jer tartyp ketetin aimaqtar, jazatayym týnep qalsan, auyz-basyndy teris qaratyp qisaytyp ketetin "saytandy" jerler, neshe týrli ziyankes jan-januarlar, úzyn jylandar, alyp aidaharlar turaly hikayalardy estip te, oqyp ta jýrmiz. Adamzat sanasy әli de ósu, damu, jetilu ýstinde. Klassik qalay deushi edi: "Kim biledi, Álem degenimizding ózi Qúday taghalanyng erikkennen jasay salghan bir әzili bolar! ".

«Jas Alash» gazeti