Alash qozghalysynyn  tarihi  negizgi  Resey  otarshyldyghynyng qazaq  jerindegi asa asqynghan kezeninen bastaldy desek te, Alash  iydeyasy odan әldeqayda búryn ómirge kelip, kýni býginge deyin elim, jerim  dep     últ bolashaghyn oilaghan әrbir qazaq jýregining tereng týpkirinen oryn tepken. Óitkeni   Alash  qozghalysy  qazaq  qauymyndaghy   otarshyldyqqa qarsy baghyttalghan, progresske  úmtylghan   jalpyhalyqtyq     demokratiyalyq qozghalys edi.

Alash iydeyasy - qazaq iydeyasy. Demek, «Keregemiz - aghash, úranymyz - Alash» deytin biz ýshin ol әrqashan qazaq iydeologiyasynyng temirqazyghy bolyp keldi, bola beredi de. Internasionalizm (últsyzdandyru) sayasatyn jalaulatqan kenes ókimeti jalpy «alash» atauyn qúrtyp - jon ýshin barlyq amal - ailany qoldanyp baqqany sodan bolsa kerek. Osy maqsat ýshin ózderi oilap tapqan tap kýresin ghajap paydalandy: el ýshin ekige bólip, qaq jardy, tynysh jatqan júrttyng basyna әngir - tayaq ornatty. Búryn sayasy astyrtyn kýreske kóp aralasa qoymaghan, onyng qúityrqy әdisterinen habary shamaly anqau, anghal jandar aldyn ala qúrylghan osynday arnayy túzaqqa op - onay topyrlap týsip jatty.

Alash qozghalysynyn  tarihi  negizgi  Resey  otarshyldyghynyng qazaq  jerindegi asa asqynghan kezeninen bastaldy desek te, Alash  iydeyasy odan әldeqayda búryn ómirge kelip, kýni býginge deyin elim, jerim  dep     últ bolashaghyn oilaghan әrbir qazaq jýregining tereng týpkirinen oryn tepken. Óitkeni   Alash  qozghalysy  qazaq  qauymyndaghy   otarshyldyqqa qarsy baghyttalghan, progresske  úmtylghan   jalpyhalyqtyq     demokratiyalyq qozghalys edi.

Alash iydeyasy - qazaq iydeyasy. Demek, «Keregemiz - aghash, úranymyz - Alash» deytin biz ýshin ol әrqashan qazaq iydeologiyasynyng temirqazyghy bolyp keldi, bola beredi de. Internasionalizm (últsyzdandyru) sayasatyn jalaulatqan kenes ókimeti jalpy «alash» atauyn qúrtyp - jon ýshin barlyq amal - ailany qoldanyp baqqany sodan bolsa kerek. Osy maqsat ýshin ózderi oilap tapqan tap kýresin ghajap paydalandy: el ýshin ekige bólip, qaq jardy, tynysh jatqan júrttyng basyna әngir - tayaq ornatty. Búryn sayasy astyrtyn kýreske kóp aralasa qoymaghan, onyng qúityrqy әdisterinen habary shamaly anqau, anghal jandar aldyn ala qúrylghan osynday arnayy túzaqqa op - onay topyrlap týsip jatty.

Halyq aldynda bedeli bar, ony sonynan ertip, sózin ótkize alatyn oqyghan bilimdi azamattargha «últshyldyq» degen pәle jabyldy, atylyp - shabyldy. Eng aldymen Alashorda qozghalysyna qatysqandargha keshirim jasaldy, biraq sonynan bәri qúrbandyqqa shalyndy, tiri qalghandary itjekkenge aidaldy. Kelesi kezekte bolishevikterdi jaqtap, sol arqyly elimdi, jerimdi gýldendirip, últtyq mýddelerdi kórkeytemin dep kenes ókimetining irgesin qalasqan marqasqa azamattar qyrylyp - joyyldy.

Mәselen, Alash isi boyynsha qozghalys  bastaushylary dep tanylghan Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Halel Gabbasov, Maghjan Júmabaev, Qayreddin Bolghanbaev jәne basqalarynyng kózderi qúrtyldy, alayda repressiya nauqany tolastamady.

Biraq osydan keyin Alash iydeyasy toqtady desek, búl shyndyqpen qabyspaghan bolar edi. Óitkeni kýni keshegi Qazaqstanda nemis avtonomiyasyn qúrugha baghyttalghan KOKP OK Sayasy Burosynyng qaulysyna qarsy Selinograd (qazirgi Astana) qalasynda ótkizilgen Mausym (1979) demonstrasiyasy da, odan keyingi Almatydaghy Jeltoqsan kóterilisi de (1986) býgingi jer ýshin, til ýshin, eldik ýshin jýrip jatqan azapty kýres te osy Alash iydeyasynan tuyndap jatqanyn qalay joqqa shyghara alasyz?

Respublikalardyng tәuelsizdik belgilerin saqtau jónindegi qozghalystyng bәri IY.Stalin tarapynan «últshyldyq uklon» bolyp esepteldi. Bas hatshynyng 1922 jyldyng qyrkýieginde V. Leninge jazghan hatynda tәuelsizdik degenimiz «oyynshyq» nәrse. Biraq basqalar ony shyn dep oilaydy, soghan qynjylady dep atap kórsetti («Izvestiya SK  KPSS», 1989, № 9).

Osyghan qaramastan RKP (b) HII sezi (17-23 sәuir 1923 j.) últtyq mәsele jónindegi sheshiminde «últshyldyq uklony» turaly jalpylama týrde aitylady da, «úlyderjavalyq uklonnyn» asa qauiptiligine basa nazar audaryldy. Ókinishke qaray, mine, osy qisapsyz, retsiz oidy Stalinning manayyndaghylar qyzu qostap jýzege asyra bastaydy.

Mәselen 1923 jyldyng 17-22 nauryzynda Orynborda qazaq partiya úiymynyng III konferensiyasynda Mәskeu ókili E. Yaroslavskiy   men RKP (b)Qazaq burosynyng mýshesi A.Vaynshteyn qazaqtar tap kýresine nazar audarmaydy, elde últshyldyq pighyl basym degen arandatushy pikir qozghady. Alayda búghan S.Seyfulliyn, N.Núrmaqov, S.Mengeshev, barlyghy 14 adam, narazylyq bildirip partiyanyng Ortalyq Komiytetining hatshysy E.Yaroslavskiyge hat jazady. Búghan «qazaq joldastar jóninde últshyldar degen bet aldy aiyptau jasalghan joq, al últshyl - uklonistik kózqarastardy syngha alu әbden oryndy jәne múnyn ózi «partiyanyng әrbir mýshesining ajyraghasyz pravosy ghana emes, sonymen birge mindetti de bolyp tabylady» dep jauap berildi. Demek, hatqa qol qoyghan  qazaqtyn 14 serkesine sol kezde aq « últshyl» degen tanba basylghan edi.

Osydan bir aidan keyin tatar halqynyn kórnekti ókili, Narkomnas kollegiyasynyn mýshesi M.Sultanghaliyevting isi qaralyp, oghan kenes ókimetining últ sayasatyna qarsy shyqty, sol maqsatpen últshyldyq úiymyn qúrdy dep aiyptaldy. Búl mәsele RKP (b) Ortalyq Komiytetining IY.Stalin ótkizgen iydeologiya qyzmetkerlerining bas qosuynda (1923 jyldyng 9-12 mausymy) da kýn tәrtibine qoyyldy. M.Súltanghaliyevting isi degen atpen belgili 4  - kenes últ arystaryn bolashaq jappay jazalaugha barar joldaghy baspaldaqtyng alghashqy tabaldyryghy bolatyn.

Sóitip, ekinshi kezekte qazaq ziyalylary  Sәken Seyfulliyn, Nәzir Tóreqúlov, Súltanbek Qojanov, Túrar Rysqúlov, Seyitqaly Mendeshev, Nyghymet Núrmaqov, Temirbek Jýrgenov, Ghabbas Toghjanov, Smaghúl Sәduaqasov, Sanjar Asfandiyarov, Abdrahman Baydildiyn, Sýleymen  Esqaraev jәne basqalary oqqa úshty. Nege?

Búlardyng bәrine «últshyldyq», «últshyl-fashist», «últshyl- auytqushylyq » degen aiyp taghyldy. Maqsat - Alash iydeyasymen auyzdaghan, ózindik derbes oy - pikir bar oqyghan qazaq ziyalylaryn últ mýddesine, últ taghdyryna baylanysty isterden alastatu, búl baghyttaghy qimyl - әreketterin shekteu. Ortalyqtyn otarshyl sayasatyn tandap saraptamaytyn, ony búiryq esebinde birden sózsiz jaqtaytyn, mýltiksiz jýzege asyra alatyn qarapayym oryndaushygha ainaldyru.

Jergilikti halyqpen kýresuding birden - bir joly últtyq sanany  ulap, sanaly azamattardy últsyzdandyru ýshin bolishevikter «últshyldyq» degen termindi keninen paydalandy. Orys derevinyalarynda bau - baqshalarda qústardy ýrkitu ýshin qoldan jasalghan qarauyl - qaraqshy - pugalo - qoyshy edi. Qazaqtar ýshin «últshyldyq» degeniniz  sol pugalogha ainaldy. Demek, Myrqymbaev - últshyl, yaghny ol jau, qauipti adam. Qúrtugha tolyq negiz bar degendey.

Osyghan oray 37 - den aman qalyp, biraq kelesi jyly resmy týrde «últshyldar» dep tanylghan Myrzaghúl Ataniyazov, Jýsipbek Arystanov, Múhamedjan Qarataev, Ótebay Túrmanjanovtyng NKVD abaqtysyna týsip, bastarynan keshken qiyamet - qayymyna bir sәt nazar audaryp kóreyikshi (kezinde últshyl - fashistik úiymnyng mýsheleri bolyp aiyptalghan búlardyng bәri keyin tolyq aqtalghan - A.K.)

Myrzaghúl Ataniyazov

1919 jyldan kompartiya mýshesi, múghalim, RSFSR Zan

narkomatynyng janyndaghy Joghary zang kursyn bitirgen.

QazASSR-nyng Zang narkomy, RSFSR Jogharghy sotynyng

Qazaq bólimshesining tóraghasy, Qazaq ASSR-nyng prokurory,

Qazaqstan Kompartiyasy OK-ning bólim mengerushisi.

«Osy jyldyn  12 mamyrynda tútqyndalghan Ataniyazov Myrzaghúl 18 mamyrda  Oraz Isaev 1932 jyly mýshelikke tartqan últshyl-fashist úiymynyn  mýshesi  ekendigin moyyndasa da kelesi kýni aitqanyn jazyp beruden bas tartty. Últshyl-fashisterdi әshkerleuding ornyna ózin aqtaugha tyrysty. Eshqanday  úiymdy kórgen joqpyn, bilmeymin dep bәrin joqqa shyghardy.

«Qarsylyq  kórsetudi toqtat, atalmysh úiymnyng belsendi mýshesimin dep shynyndy ait» degen bizding ýzildi-kesildi talabymyzben  eseptespeydi, tyndamaydy. Óreskeldik kórsetedi. Tergeushi  Hamidullinge, tergeu jýiesine til tiygizedi. NKVD men kenes ókimetine qarsy keritónkeristik pighyl tanytady. «NKVD jazyqsyz adamdardy tútqyndap jatyr! Qazaq bolghanym ýshin meni últshyl-fashist jasaghylaryng keledi. Tútqyndandar, sot sheshiminsiz qúrtyndar! Talay kinәsizderdi óltirip edinder - meni de atyndar. Oghan senderding qabilettering jetedi!» - dep birneshe ret qaytalady. Biz talap etken jauapty aitqysy kelmedi. Sizding núsqauynyzdy kýtemin».

(leytenant Katkovtyng 1938 jyldyng 3 mausymynda jazghan raportynan)

Búl  qújattan neni angharugha bolady? Ataniyazov aqty qara degisi joq. Sayasy jýienin, ókimetting qolshoqpary Katkovqa kelsek, oghan shyndyq kerek emes: mindeti - jospardy oryndau, qolgha týsken aiypkerin qaytse de jau qylu. Jauap tek osy maqsatqa, joq jerden bar jasalmaqshy isting talabyna say boluy tiyis. Ary taza, jany jaysang Ataniyazov, kerisinshe, arandatugha barmaydy, bireuge jala jappaydy.

Hrushevting «jylymyq kezeninde» Katkovtyng jeke isi partburoda qaralghanda ony talqylaugha qatysqan otstavkadaghy polkovniyk  Múqash Omarov aqsaqalmen sóileskende ol mynany habarlady. Raportqa narkom Redens bir auyz sózben «biti!» degen búryshtama qoyypty. Yaghny NKVD - ning oidan shygharylghan dýniyesin qashan rastaghansha Ataniyazovty «úra ber» dep jazbasha pәrmen bergen (!).

Al Katkovtyng jeke isindegi ishki qyzmettik tergeudin  materialdaryn oqyghanda biz mynanday soraqylyqtardy kórdik.

- Ol týrmege týskenderdi úryp-soghugha qatysqanyn moyyndamaydy. Degenmen, Chernov pen Zernov ýsheui Atanizovty bir ret soqqygha jyqqanyn moyyndamaydy;

- búryn onyng qaramaghynda istegen R.Sadyqovtyng payymdauynsha, baqtygha týskenderden tәulik boyy «konveer jýiesimen» ýzdiksiz jauap alynghan. Tergeushiler auysyp otyrady, al aiypker týregep túrady. Otyrugha rúqsat joq, úiyqtaugha bolmaydy. Sezikti jandy kemsitu, qorlau, mazaqtau, til tiygizu, adamgershilik qadyr-qasiyetin ayaqqa basu ýirenshikti jaygha ainalghan. Múnday әreketke barmaghandardy basshylar jaugha ymyrashyldyq kórsetti, liyberaldyq bayqatty dep sóge jamandaghan;

- Ótenov, Jýnisov jәne basqa jazyqtylar aryz-ótinishterinde tergeushilerding tәulik boyy jauap alghanyn, qorqytyp ýrkitkenin, jәbirlegenin, úryp-soqqanyn ashyna jazady;

- Ataniyazov ózining aryzynda: «1939 jylghy sәuirding 8-shi jәne 10-shy júldyzyndaghy týnde tergeushiler Chirkov, Ospanov, Katkov, Zernov «qylmysyndy moyynda» dep birneshe saghat boyy júdyryqtap, sabady», - dep habarlaydy.

Jýsipbek Arystanov

Balalar ýiinde tәrbiyelengen. Mәskeudegi Shyghys

Enbekshilerining kommunistik uniyversiytetin bitirgen.

Shymkent qalasyndaghy guberniyalyq «Aq jol»

gazeti redaktorynyng orynbasary. Tashkenttegi

Orta Aziya uniyversiytetinde dәris berdi. Baspagerlik

qyzmetpen ainalysty. Qazaqstan Kompartiyasy

OK-ning mýshesi, onyng buro mýsheligine kandidat,

«Sosialistik Qazaqstan» gazetining redaktory.

Arhivtegi qylmystyq isten:

«Arystanov Jýsipbek 1904 jyly Qyzylorda oblysynyng Terenózek audanynda tughan, qazaq, qyzmetshi, QK (b)P-nyng mýshesi, Qazaq memlekettik baspasynyng diyrektory, Almaty qalasyndaghy Lagerinaya kóshesindegi № 44 ýide túrady.

Troyskiyshilermen, onshyldarmen baylanysty. Últshyl-fashistik úiym mýshesi. Keneske qarsy belsendi júmys jýrgizedi.

Arystanovty tútqyndap, RSFSR Qylmystyq kodeksining 58 babynyng 2, 8, 11 tarmaghy boyynsha qylmystyq jauapqa tartu qajet (1938 jyldyng 11 tamyzy) ».

Al Jýkenning ózi bolsa 1955 jyldyng 10 mausymynda L.Brejnevke jazghan hatynda bylay degen:

- Men, Arystanov Jýsipbek otan jaularynyng arandatushylyghynyng qúrbanymyn. Ishki týrmede eki jyl otyryp, zorlyq-zombylyq pen azaptyng neshe atasyn kórdim.

Mening «isim» úryp-soghumen bastaldy. 1938 jyldyng 11 tamyzynda tútqyndalysymen túp-tura agha tergeushining kabiynetine әkeldi, ol bolsa maghan eshqanday aiyp tappay birden úrysyp, boqtay bastady, aighaylady: «Arystanov, sen fashissin, satqynsyn, sony moyyndap týsinik jaz, әitpese -atylasyn!» dedi.

Tepki-teperish pen mashaqatqa shydap baqtym, bolmaghan nәrseni qalay moyyndayyn! Sosyn tergeu basqa әdiske kóshti:  tamyzdyng 11 men 16-sy aralyghynda dәm-su tatyrmady, demalys bermedi, úiyqtatpady, qolymdy tómen týsirip, tik otyrghyzyp qoydy. Súraqshylar kezek-kezek kýzetip, úrysyp: «sen fashissin, últshylsyn, sony moyynda» deumen boldy.

Qol ayaghym, denem isip ketti, úiqyly oyau jaghdayda oryndyqtan qisaya bastasam, býiirimnen ne ishimnen úra bastaydy. Es-týssiz qúlap edim, ýstime suyq su qúidy, dәm tatugha zauqym soqpady, solay bolsa da artqy tesikten (cherez analinoe rtverstiye) kýshtep tamaq berdi, sosyn dem alsyn degendey kameragha әkeldi. Qalay kelgenimdi bilmeymin. Bes tәuliktey úiyqtamaghanyma qaramastan shamasy bir-eki saghattan keyin kýzetshilerding aighay-shumen tepkilep oyatqany esimde. «Kýndiz úiyqtaugha bolmaydy» deydi. Jan jaghyma qarasam, janymda búrynyraq ústalghan SK-ning bólim mengerushisining orynbasary, әriptesim D.Sidorov otyr. Ol әdildik izdep, jalghan jalany moyyndamaghandyqtan búrynghy  sovhoz narkomy Dýisenovtyng eshqanday sotsyz Katkov pen Ospanovtyn  tepkisine mert bolghanyn aityp, jylap jiberdi.

Sodan song 17 ay boyy jeke kamerada, onyng ishinde biraz ýzilispen eki aiday karserde otyrdym. Katkov ýsh ret armansyz úrdy, onyng birinshisi Pavlovqa jauapqa barghannan keyin. «Sen, Arystanov, eger aldaghy uaqytta osylay qasarysa bersen, terindi birneshe mәrte sypyrtamyn», - dedi Pavlov. Ospanovtan da kóp tayaq jedim. Tәuligine ýsh, tórt saghattan artyq úiyqtaugha rúqsat bermeytin. Úryp-soghudan, moralidyq qorlyqtan, ashu-yzadan jýikem júqaryp, esimnen janylghan kezim boldy.  Ýstime múzday suyq su qúighandyqtan auyryp, túmaugha shaldyqtym, basyma, jelkeme shiqan qaptap ketti. Mening osynday jay-kýiimdi paydalanyp, Katkov pen Ospanov aqyry aitqanyn istetti: olardyng oidan shygharghan qylmysy qaghazgha týsip, qol qoyyldy. Sóitip, qoldan jasalghan qújat negizinde, toghyz adamgha, onyng ishinde maghan, is qozghalyp, bәrimiz sottalyp kete bardyq...

Múhamedjan Qarataev

KAZPIY-ding filologiya fakulitetin, Leningradtyng

tariyh, filosofiya jәne әdebiyet Institutynyn

aspiranturasyn bitirgen. Jazushylar odaghynyng

tóraghasy, KAZPIYding kafedra mengerushisi.

KSRO Ghylym akademiyasynyng Qazaq filialy

preziumynyng mýshesi, qazaq әdebiyeti sektory-

nyng mengerushisi.

Arhiv qújattaryna sensek, tergeu barysynda M.Qarataev 1933 jyldan beri keneske qarsy últshyl úiymgha qatystym dep habarlaghan, biraq keyin ony ózi teriske shygharghan. Leningradta oqyp jýrgende terrorshyldarmen baylanysqan. Jazushylar odaghyn basqarghanda ziyankestik júmyspen ainalysyp, keri tónkerisshirl kadr dayarlaumen ainalysqan. Kenes ókimetine qarsy  basqa da kóptegen ziyankestik is-әreketke múryndyq bolghan.

Al akademik jazushynyng ózi ne deydi? Múhamedjan Qarataevtyng 1955 jyldyng 26 mamyrynda óz qolymen joghary jaqqa jazghan ótinishin oqyp kóreyik.

- 1938 jyldyng 11 tamyzynda tútqyndaldym.

Odan birneshe ay búryn NKVD-gha shaqyrghan. Sóitsem, bólimshe bastyghy leytenant Katkovtyng payymdauynsha, mening keritónkerisshil úiymgha mýshe ekendigim әshkerelenipti. Áytse de, aghynan jarylyp, «qylmysymdy» moyyndasam, bas bostandyghymdy saqtap qalugha bolady-mys. Búghan ýzildi-kesildi qarsylyq bildirdim, óitkeni búl aqymaqtyq, esalandyq bolar edi.

Búl pikir ótpegen song basqasha úsynys jasaldy. Astyrtyn úiymdy әshkereleu ýshin belgilengen tizimmen biraz adamdy qonaq qyluym kerek eken. Shyghyndy kenes tólemek. Sodan song ókimetke qarsy is-әreket jasalyp jatyr dep habarlauym kerek. Kelispedim.

Sәuir aiynda, keyin shildede taghy jýzdestik. Bayaghy gói-gói. Kezdesu taghy da sәtsiz ayaqtaldy. Bir kýn ótken song abaqtygha qamau turaly orderi bar jay kiyingen bir adam, sonynan Katkov pen Omarov týngi 1-den 15  minut ketkende ýige keldi.

Bir kvartal tómenirek jerdegi qaranghy týpkirde mashinagha otyrghyzdy. Týngi ekiler shamasynda mejeli jerge jettik. Kense tabaldyryghyn attasymen Katkov: «Jaqsylyqpen, jaqsy jaghdaymen týsinisking kelmedi - otyr. Endi biz ne aitsaq sony isteysin. Kiruge esik ashyq, shyghargha - jabyq. Halyq jauysyn, últshylsyn, soghan jazbasha týsinik ber» - dedi. Sosyn meni kómekshisine tapsyryp ketip qaldy. Al Markov qansha ýgittese de kóndire almady. Ashulanyp jelke túsymnan eki ret perip jiberdi. Tanerteng Katkovtyng ózi keldi. Onyng aitqany: «talapty oryndaghansha bólmeden shyqpaysyn».

Tanertennen ayaghymnan tik túrghyzyp qoydy. Tәulikting qaq jartysynda týregep túrsam, qalghan uaqytta búryshtaghy oryndyqta qolymdy tómen salbyratyp otyrghyzyp qoydy. Ýsh kýnnen keyin denem kýp bolyp isip ketti. Tamaq bermedi. Súraghan da joqpyn, zauqym soqpady. Su ishkim kele berdi, biraq onyng ózin shektedi.

Búdan basqa kórgen beynet te jeterlik. Qylmysyndy moyyndap jazyp ber dep tabandylyqpen talap etken súranys atyp tastaymyz, әielindi tútqyndaymyz degen jәbirleumen, til tiygizumen, eng aqyrynda úryp-soghugha úlasty. Mening taghdyrym qolynda ekenin sezdirip, әrdayym batyl sóileytin Katkovtyng keketip-múqatyp, mysqyldap, әjua-mazaqqa ainaldyrghan mehnaty jangha batty, jýrekke jazylmas jara saldy. Maghan kórsetilgen qiyamet-qayymnyng ishindegi eng qiyny, qorqynyshtysy úiqydan aiyru edi. Úryp-soghu,  tayaq jeu, degening búghan qaraghanda týk emes, qayta sergitip, ózindi shirata týsedi eken.

Bir uaqytta qúlap týssem kerek, kóterip әjethanadaghy krannyng astyna әkeldi. Suyq su esimdi jighyzghany ras, biraq úzaqqa sozylghan joq - kóp bolsa 20-30 minutke. Mine, osy kezden bastap basym ainalyp, túnghiyq iyirimde, gallusinasiya shyrmauynda, búldyr-beleng eles qúshaghyna endim. Aqyry tergeushilerding aituymen narkom Redensting atyna mәjbýrlep aryz jazdyrdy. Sodan keyin   18 tamyzdyng 5-6 shamasynda kameragha jiberdi.

Ótebay Túrmanjanov

Mәskeudegi Shyghys jastarynyng Kommunistik

uniyversiytetin bitirgen. Tashkenttegi Orta Aziya

uniyversiytetining oqytushysy, dayarlyq kurstyng

jәne qazaq-qyrghyz tili әdebiyeti kafedrasynyng

mengerushisi. KazPIY-ding professory. «Qazaq

әdebiyeti»gazetinde, «Ádebiyet maydany»

(qazirgi «Júldyz» - A.K.) jurnalynda

redaktordyng orynbasary, redaktory.

Keneske qarsy últshyl úiymnyng mýshesi bola jýrip, «Qazaq әdebiyeti» gazetinde «halyq jaulary» Sәken Seyfullin men Beyimbet Maylinning ólenderin jariyalaghan. «Karl», «Shyrshyq syry», «Qazaqtyng maqal-mәtelderi» siyaqty kommunistik iydeyamen qabyspaytyn shygharmalar jazghan.

(qylmystyq isten)

Hrushevting «jylymyq» jyldarynda is qayta qaralghan uaqytta búl aiypty KGB súranysymen arnayy әdeby saraptama jasaghan jazushy Temirghaly Núrtazin múnyng shyndyqqa ýilespeytindigin ghylymy túrghydan taldap, dәleldep beredi. Endi Ó.Túrmanjanovtyng ÚQK-ning arhiyvinde saqtalghan ótinishine  (1955 jyldyng 26 mamyry) kónil bóleyik.

1938 jylghy nauryzdyng 19-nan 20-na qaraghan týngi saghat 1 shamasynda, «Myng bir týnnin» alghashqy tomyn redaksiyalap boldym degende meni tútqyndaugha Ivanov pen Zernov keldi. Olar ýidi tintti, kitaptarymdy, qoljazbalarymdy, fotosuretterdi, myltyghymdy tәrkiledi. Sosyn qaranghy búryshta kórinbey bizdi tosyp túrghan mashinagha kirgizdi.

Kensege kelisimen búryshtaghy oryndyqqa otyryzyp, qolyma siya men qaghaz berdi. Búl dayyndyqtyng bәri mening narkom Redenske aryz joldauym ýshin jasalghan qam eken. «Sonda qanday ótinish jasauym kerek?» dep súradym. Ivanov «jaz» degendey isharat bildirip sóiley jóneldi: «Meni aqyn Sәken Seyfullin keri tónkerisshil úiymgha tartqan. Osyghan baylanysty ómirimdi saqtap, aman qalu ýshin kinәmdi adal niyetpen moynyma alamyn...»

Nege kelgenim týsinikti boldy. Búlardyng maqsat-mýddesin bilgen song mýmkin basqa bireumen shatastyrghan shyghar dep onday aryz jazudan bas tarttym. Eshqanday astyrtyn úiymgha qatysym joq degendi aityp, ony shama kelgenshe dәleldeuge tyrystym. Ýsheui - janaghy ekeui jәne taghy bireui - meni qorshap aldy, al Zernov kýtpegen jerden abyrjytyp almaq boldy ma, kózin aqshyn-úshqyng etkizip, qolymen tamaghymdy qysyp qylghyndyra bastady.

Búl nómir de ótken joq, eshtene jazbadym. «Alty jyl baydyng malyn baqtym, balalar ýiinde tәrbiyelendim, komsomol men partiyadan tәrbie aldym, Lenindi, sovettik biylikti jyrlaghan aqynmyn, sonda qalaysha men kenes ókimetining jauy bolugha tiyispin» dedim. Búghan jauap retinde Ivanov ong betimnen, Zernov sol jaghymnan tartyp jiberdi. Sosyn kameragha otyrghyzdy.

Kelesi kýnning әngimesining saryny da keshegidey. Men әli kóne qoygham joq. Olar meni azaptaugha kiristi. Ivanovtan eki ret tayaq jedim, Zernovtyng soqqysyna san joq. Úzaq uaqyt týregep túrghandyqtan, oryndyqta eki qolymdy salbyratyp otyrghandyqtan esengirep qaldym.

Zernov birde syzghyshpen jelkemnen qatty perip qalyp edi, tiygen jeri isip ketti, dәrigerlik kómekke jýginuge tura keldi. Dәriger әielge «búlardyng múnysy nesi?» dep aqyryn súrap kórip edim, ol: «janyndy saqtaghyng kelse súraghanyn jazyp ber, qoyghan talabyn orynda, qarsylaspa, sosyn tynyshtalasyn» dedi.

Bir kýni bólim bastyghy Pavlovtyng ózi keldi. Ol: «qasarysa bersen, әielindi tútqyndaymyz» - dedi. Sosyn Ivanovqa Mynaday búiryq berdi: «Slomati! Istoptati! Zastaviti zagovoriti!..». Búdan song janyma tónip kelip, aitqany mynau: «Skaji, komu poveriti gosudarstvo - tebe ily nam?». Bastyq qarqyldap kýldi de jauabyn ózi berdi: «Konechno, nam! Tak o chem razgovor?».

Aldynda osylay qorqytyp-ýrkitip alghan Pavlovtyng qarasy taghy kórindi. Búl joly jambasyndaghy tapanshasyn suyryp alyp bylay dedi: «Esly y dalishe budeshi soprotivlyatisya - zastrelu na meste, sprosa s menya ne budet. Skaju - zastrelil pry popytke k begstvu».

Múnday qoqan-loqqynyng әseri bolmady emes - boldy. Jan tәtti emes pe? Zәre-qútym qalmady. Ásirese qolyndaghy emshektegi balasy bar әielimdi ayap kettim. Abaqtygha týsse әiel bayghús týrmedegi osynday azapqa shyday alar ma?..

NKVD degenine jetti - súraghanyn jazyp berdim.

Amantay Kәken,

jurnalist, «Jalyn» jurnalynyn

publisistika jәne әdeby syn

nominasiyasy  boyynsha  Ghabiyt  Mýsirepov

atyndaghy syilyqtyng laureaty