Bismillahir Irahmanir Rahiym

Órkeniyet әleminde  ilim negizinen ekige bólinedi.Biri - ghaqliy, ekinshisi - laduniy. Alghashqysy bәrimizge etene tanys kәdimgi ózimiz oqyp ýirengen, kýndelikti kózimiz kórip, qúlaghymyz estip jýrgen adamnyng óre sanasynyng jetken jerimen payymdauy arqyly iygeriletin  ghylym. Búl ghaqliya ghylymynyng erkin óristegeni sonshalyq qazir bir maman iyesi bola túra, bir-birining ghylymyn týsinbeytin ghalymdar úshyrasa  bastady. Áriyne, ghalymdar arasynda qalyptasa bastaghan  búl alshaqtyq týbi jaqsylyqqa aparmasy belgili. Ghalymdardyng oy sana men maqsat baghdarlarynyng ýndestigi bolmasa, ghylym damuynyng búl betalysy qúrdymgha soqtyrady. Sondyqtanda bolar, songhy jyldary elimizdegi ózimiz biletin  búl ilim tirshiliginin  hal aqualy pәlendey mәz bolmay, ózining tarihy qalyptasqan asyl arnasynan jii adasyp, jasandy toqyraulargha úshyrauda. Búghan naqtyly dәlel - Kenes Ýkimeti kezinde memlekettik asa abroyly mekeme retinde júmys jasap kelgen Últtyq Ghylym Akademiyasynyng býgingi tanda qauqarsyz qoghamdyq úiym dәrejesine týsui, belgili ghalymdarymyzdyng memleket qamqorlyghynyng jetimsizdiginen  shet el asyp ketui, talqygha úsynylghan «Ghylym turaly» Zang jobasynyn   әli kýnge kókbargha týsip qabyldanbay otyruy...

Bismillahir Irahmanir Rahiym

Órkeniyet әleminde  ilim negizinen ekige bólinedi.Biri - ghaqliy, ekinshisi - laduniy. Alghashqysy bәrimizge etene tanys kәdimgi ózimiz oqyp ýirengen, kýndelikti kózimiz kórip, qúlaghymyz estip jýrgen adamnyng óre sanasynyng jetken jerimen payymdauy arqyly iygeriletin  ghylym. Búl ghaqliya ghylymynyng erkin óristegeni sonshalyq qazir bir maman iyesi bola túra, bir-birining ghylymyn týsinbeytin ghalymdar úshyrasa  bastady. Áriyne, ghalymdar arasynda qalyptasa bastaghan  búl alshaqtyq týbi jaqsylyqqa aparmasy belgili. Ghalymdardyng oy sana men maqsat baghdarlarynyng ýndestigi bolmasa, ghylym damuynyng búl betalysy qúrdymgha soqtyrady. Sondyqtanda bolar, songhy jyldary elimizdegi ózimiz biletin  búl ilim tirshiliginin  hal aqualy pәlendey mәz bolmay, ózining tarihy qalyptasqan asyl arnasynan jii adasyp, jasandy toqyraulargha úshyrauda. Búghan naqtyly dәlel - Kenes Ýkimeti kezinde memlekettik asa abroyly mekeme retinde júmys jasap kelgen Últtyq Ghylym Akademiyasynyng býgingi tanda qauqarsyz qoghamdyq úiym dәrejesine týsui, belgili ghalymdarymyzdyng memleket qamqorlyghynyng jetimsizdiginen  shet el asyp ketui, talqygha úsynylghan «Ghylym turaly» Zang jobasynyn   әli kýnge kókbargha týsip qabyldanbay otyruy...

Áriyne, elimizding strategiyalyq damuynyng eng bir basym baghyty sanalatyn Otandyq ghylymnyng múnday dәrmensiz  kýn keship otyruy kimdi de bolsa oilandyruy tiyis. Degenmen, búl ilimning qimyl tirshiligine az da bolsa shýkirshilik aitugha bolady. Óitkeni, jaqsyly- jamandy jeke dara bolmasa da bilim jýiesimen birikken óz ministrligi, qalyptasqan qalyng armiyasy, joqtaushysy bar. Bytyrap, berekesizdenip otyrghanymen ýkimet tarapynan esh qashan nazardan tys qalyp kórgen emes. Kókbargha týsip otyrghan «Ghylym turaly» zang býgin qabyldanbasa, erteng qabyldanar...

Ekinshisi - laduny ilimi. Ghylymdardyng basy men sony bolyp sanalatyn búl múghjiza ilim ghylymnyng barlyq salasyn qamtidy. Áriyne, әzirshe atauy estir qazaqy qúlaqqa tosyndau estilui mýmkin. Óitkeni búl ilimning bizding elde әli kýnge tolyqqandy jýiesi qalyptaspaq týgili, naqtyly janashyry, ilim esebinde júmysyn jandandyrar iyesi tabylmay otyr. Naqtyly dәlel - kókbargha týsip jatqan «Ghylym turaly» Zang jobasynda búl ilim turaly jalghyz auyz sóz de engizilmegen. Engizilmek týgili ministrlikte atalynghan ilimdi basyn auyrtyp ilim esebinde týsinbegendikten moyyndaghysy kelmeytinder de jetip artylady. Osynday pәtuasyzdyqtan atauy kóp mújiza laduny ilimin bir top ghalymdarymyz osy ilimning negizin qalaghan belgili shyghys ghúlamalary jazyp ketkendey fәlsafa ilimi retinde tanysa, ekinshi bir top Abay men Shәkәrimning aituynsha tolyq adam tanymy nemese ar ilimi, al ýshinshi top qazaq tabighatyna jaqyndatyp, Allanyng ayan ilimi (Qúday tanu). retinde atap jýr. Jalpy búl ilim jýrek tazalyghymen Jaratushy tarapynan keletin ilim. Búl ghylymnyng iyeleri qúdiretti Kәmil adam germetikalyq nemese tylsymdyq (mistikalyq) oilau mentaliyteti qasiyetterine iyelik etedi. Olar ezoterikter. Búl ilimning qúpiyasy men syry ishine býgilgen. Boyynda tumysynan erekshe qabyldau qasiyeti joq adam iygere almaydy. Sondyqtan da búl ilimdi júrtshylyqqa jete tanystyruda osy ghylymnyng negizin qalaushy shyghys ghúlamalarynyng dәleldep ketken tújyrymdaryn algha tarta otyryp әngime órbitkenimiz jón bolar.

«Ghylymdardyng shyghu tegi» dep atalatyn traktatynda әl Faraby babymyz bylay deydi; «Esinde bolsyn dýniyede substansiya men aksiydensiyadan jәne olardy Jaratushy mәngilik Jardan basqa eshnәrse joq». Sosyn osy Jardy tanytatyn ruhany ghylymgha oray; «Búl ghylym jaratylystanu ghylymynyng óresine syimaydy. Ony «metafizika» nemese «akaiyd» (Qúday tanu) ghylymy dep ataydy. Búl ghylym barlyq ghylymdardyng basy men sony bolyp tabylady, odan keyin zertteulerding esh maghanasy joq. Barlyq zertteulerding týpki maqsaty men taghat tabatyn jeter shegi de osy ghylym». Jas Ábu Bәkirden ghúlama ibn Rushd; «Ayan arqyly belgili bolghan ilim men filosofiyalyq payymdaular arqyly alynghan bilim sәikes kele me?» dep súraghanda Ol; «Álemning sheksiz substansiyalaryn tanuda kәdimgi bilimder dәrmensiz, ol tek mistikterding qolynan keletin is» -dep jauap bergen. Mine, ayan men payymdaudyng ara salmaghy! Ayan jolymen jýrushiler Jaratushynyng ayan berip otyratynyn jәne onyng qaytalanbaytynyn biledi. Olar әrbir ayanmen jana dýniyeni jaratyp, jaratylghandy  әketetindigin kórip, kuәlandyra alady.     

Tylsymnyng osy erekshelikterin týsindirgen adam sanasynyng bastauyn izdegen ghúlama Ibn Araby Haq taghala men pendeni bólip qarastyryp, mynaday tújyrym aitqan. "...Kәmil adam qúdireti - qúdaydyng kólenkesi nemese absolutti mәndegi keremetting qysqasha shaghyn kórinisi. Adam eshqashan qúdaydyng qasiyetterine ie bolmaq emes. Haktyng bilimi - mәngilik, al adamnyng bilimi payda bolghan. Jasalushyda jasau qúdireti bolmaydy. Kimde jýrek bolsa soghan ósiyet, kimde aqyl bolsa emes. Sen Allagha ony kórip túrghanday qúlshylyq jasa. Jaratqannyng mәnin  payghambarlar men sopylar arasynan shyqqan teologtardan ózge eshbir ghalymdar  bilgen emes. Teoriyashyldyq ony eshuaqytta asha almaydy, ol joldaghylar qashan da  aidalagha laghyp ketedi...". Ghúlamalar aitqan búl tújyrym rastyghyn mәrtebeli uaqyt moyyndaghaly qashan. Solay bola túra mistikalyq Allanyng osy ayan ilimine bizding elimizde senim artushylar tym az. «Fәlsafa - filosofiyanyng arabshalanghan týri» dep oqytqan ateys filosoftar pikirinen әli kýnge arylmay keledi. Tipti osy pikirdi kýni býginge deyin joghary oqu oryndary studentterining qúlaghyna  qúiyp әlekpiz. Úyat-aq!

Múnday tújyrymmen - ýzildi kesildi kelisuge bolmaytyndyghy dәleldengeli qay zaman. Fәlsafa men filosofiyanyng negizgi búlaq kózi bir, senim men tanym problemelary turaly tújyrymy ortaq bolghanymen - mazmúndyq jaghynan ózgeristeri aspan men jerdey, birimen-biri ýilesimge kelmeytin ilim. Fәlsafa músylman mәdeniyetining tuyndysy  - soghan oray músylmandyq  oilau prinsipne negizdelgen músylman oishyldaryna tәn erekshe (ayan) oilaugha baratyn mentaliytetti músylmandyq dýniyetanym, filosofiya - hristiandyq mentaliytet payymdauy negizindegi ilim. Múnday diny partikulyarizm mindetti týrde dýniyetanymdyq  ýilespeushilikti  tughyzatyny kimge de bolsa ayan. Mәselening kýrdeliligi sonda, sonau antika dәuirining oishyldarynan bastap naqtyly jauapsyz qalyp kele jatqan súraqtar bar, sonyng biri - dýniyening basy, jaratyluy. Osy mәselede eki din - Hristian men Islam eshqashan da mәmlege kelmeydi.

Búl mәsele sonau Aristoteli zamanynan bastap jauabyn tappaghan saual. Sebebi, búl diny dogmalardyng bizding kókeyimizdegi saualgha jauaptary әrtýrli, soghan oray adamdardyng dinge  baylanysty bir-birinen alshaqtay týsui de zandylyq. Dәl osy alshaqtaudan, býgingi tanda әlem diny jauyghudyn, daulasudyng negizgi arenasyna ainalyp otyr.    Búl jauaptardyng negizinde dýniyeni bólisu, әlemdi mengeru joldary jatyr. Búl - bayyz tappas tarihy bәsekening kórinisi.

Osy jerde fәlsafa tarihy men oghan beriler tújyrymgha azdap toqtalyp ótken jón. Óitkeni, biz biletin filosoftardyng fәlsafany baghalauy negizinen hristiandyq dәstýrde bolghanyn jogharyda eskerttik...

Erte ghasyrda óz órisin jayghan grek filasofiyasy orta ghasyrda úmyt bola bastaghany tarihtan mәlim. Grekter óz múralaryna ózderi iyelik etuden qaldy... Órkeniyet - arhivke ainaldy... Mine, osy kezde tarih sahnasyna, sol arhivke ainalghan grek filosofiyasyn janasha tiriltip, músylman nemese naqtysy Islam órkeniyeti shyqqan.

Fәlsafa - antikalyq filosofiyany arab tilindegi Islamdyq dýniyetanym negizinde janasha janghyrtyp, «Aristotelidi qayta tanu» sabaghyn ómirge әkeldi. Onyng ilimi renessanstyq dengeyge kóterildi. Fәlsafanyng da, filosofiyanyng da ortaq tiregi bolghan ghúlama enbegi eng aldymen týgeldey arab tiline audaryldy. Audarmashy ghúlamalar sol kezde Aristotelidi Islamdyq negizde  týsindiruge den qoyghan.

Býgingi Foma Akvinskiyden bastau alghan Batys Evropa filosofiyasy, osy audarmalar negizinde fәlsafadan jana evropalyq oilau mәdeniyeti filosofiyasyn qalyptastyrdy. Tarih mynany aitady, 1920 jyly Parijde Aristoteli múrasyn zertteu, anyghyn aitsaq, ony Islam fәlsafasy yqpalynan arshyp alyp, katolisizm dýniyetanymyna sәikestendiru isi qyzu qolgha alyndy.  Búl isti tynghylyqty oryndap, jerine jetkizgen Foma Akvinskiy jәne onyng jaqtastary sol kezde fәlsafashylar enbekterin teriske shygharu isimen týbegeyli ainalysty.  Múnday qimyl sol kezde  jana-jana quattanyp kele jatqan hristian dini oishyldaryna, әsirese katolikterge auaday qajet boldy. Sodan da olar Bertrannyng "...My obyazany arabam v znaniy grecheskoy filosofiiy..." degen sózi men IY.Gerderding "Arabtar bolmasa Gerbert te, Alibert Velikiy de, Villa Novalyq Arnolid te, Rodjer Bekon de, Lulliya Raymund ta bolmas edi . Olardyng bәri Ispanida arabtardan oqydy nemese solardyng shygharmalaryn oqydy. Tipten Fridrik II-ning ózi arab kitaptaryn audarugha qamqor bolyp, ghylymdardyng jandanuyna jaghday jasady" degen moyyndaularyn  nazargha da ilmedi.  Osyny úghynghan Pifagor sol kezding ózinde-aq; "Fәlsafa ilimi filosofiya úghymynan tarihy jaghynan tirshiligi keyin bolghanymen, býgingi batys Evropalyq filosofiyadan tarihy jaghynan tek búryn ghana emes, onyn  alghy sharty" - ekenin ghylymy túrghydan tújyrymdap ketti.

Biz keshe de, býgin de, batysshyl ghúlamalar óz dinderine layyqtap ómirge әkelgen osy filosofiya ilimimen ósip-ónip kelemiz. Osyghan oray mening aitpaq myna oqshau pikirime eshkim de qarsy kele qoymas - bizding qazirgi joghary oqu oryndarynda oqytyp jatqan sayasy bilimderimiz hristiandyq mentaliytetke, dýnie tanymgha negizdelgen filasofiya. Sonda, Shyghystyq tarihy kelbeti bar músylman memleketi bola otyryp, biz nege fәlsafadan búryn búl ilimdi oqugha tiyistimiz?!..

Nege Baghdat halifatyna qatysty alghashqy kezen, odan keyingi Orta Aziya men Qazaqstan teritoriyasynda erekshe qarqynmen damyghan orta ghasyr fәlsafasyn, búdan song Músylman Ispaniyasyndaghy Evropalyq fәlsafanyng negizgi ókilderi bolyp sanalatyn әl-Kindi, әl-Farabi, ibn-Sina, Attar, әl-Ghazali, ibn-Badj, ibn-Tufeylb, ibn-Rushd, ibn-Araby taghy basqalardyng tórt kýl dýniyege ayan ghylymy enbekterin oqymaymyz? Qazaqstandaghy әl- Farabiyden әl-Mashaniyge deyingi imany oishyldar fәlsafasy she?

Últ retinde bizge eng aldymen qaysysy jaqyn, qaysysy qajet? Búl, baz bireuler eldi shoshytyp jýrgendey halifatty ansau emes, ilimdi  iygeru, últtyq qajettilik qoy. Búl tarih - aldymen; "Áriyne, әrbir  isting basshysy Allah, al bilim búlaghy - Aritoteli"- degen әl Kindy men ózimizding әl Farabiyden bastalyp kýni býginge deyin óris alyp otyrghan qasiyetti ilim ghoy...

Sonda, bizge, qazaqtargha, qazaqstan memleketine aldymen filosofiyany tandau kerek pe, әlde músylman memleketi retinde fәlsafa ilimin tandau kerek pe? Áriyne, mening búl pikirimdi búra tartyp, biz «músylman memleketi» emespiz, Ata zanda kórsetilgendey «zayyrly memleketpiz» deytinder de tabylar. Degenmen, zang jýzinde biz ózimizdi-ózimiz qanshalyqty qyrsaulap qoyghanmen, әlem halyqtary bizding elimizdi músylman memleketi retinde tanityndyghyn jasyra almaymyz. Sonyng naqtyly dәleli biylghy jyly EQYÚ-gha qalay abroyly jetekshilik etsek, keler 2011 jyly Álem músylman elderining basyn biriktiretin Islam konferensiyasy úiymyna da solay tóraghalyq etu maqsat bolyp otyr. Al búl úiymgha tek músylman memleketi ghana jetekshilik etetini osy úiymnyng Jarghysynda altyn әrippen jazylyp qoyghan. Osyny bile túra men algha shygharyp otyrghan búl súraqqa bizding elimizde  әli kýnge naqtyly jauap berilmek týgili, bastauyshtyq dәrejedegi talpynys ta joq. El  egemendigi - shegaramyzdyng bólinumen aiqyndalsa da, últtyq sana, últtyq bolmys- bitim túrghysynan әli kýnge tolyq aiqyndalmay otyr. Últ  retinde últtyq sanamyz óz egemendigine tolyq qol jetkizgen joq.

Pikirimizdi tolyghyraq jetkizu ýshin әngimege filosofiya jaghynan-aq keleyik. Filosofiya degenimiz - aqiqatty tanu. Al býgingi tanda fәlsafanyng atasy atanyp otyrghan әl Kindy sol kezde-aq; "Filasofiyanyng mәni - shyndyqty tanudaghy adam qabiletinin  mólsherin bildiredi. Bar boludyng ózi - aqiqat, al bar nәrsening tanyluy tabighy is. Aqiqattyng qasiyeti - onyng tanymdylyghynda."- dep ózining "Alghashqy filosofiya turaly" traktatynda tújyrym jasapty. Bolmys - aqiqat bolmasa, shyndyq retinde ómir sýre almaydy. Nәrsenin, zattyng barlyghy - onyng aqiqattyghynda.

Osylay ekenin bile túra tariyhqa Fәlsafa (laduni) atymen engen,  elimizge qajetti osynday ilimdi Ýkimet pen qazaq oqymystylary býgingi tanda el ghylymynyng tórine shygharu orynyna esiginen de  syghalatpay otyr. Nege ?.. Jauap joq. Oghan jalyz mysalmen-aq kóz jetkizuge bolady.

Qazir "Mәdeny múra" memlekettik baghdarlamasy negizinde alghash ret memlekettik tilde gumanitarlyq bilimge arnalghan tolyq qor qúru jayly keng jәne auqymdy mәsele qolgha alynyp otyr. Búl әlemdik mәdeniyettin, ghylymnyn, býkil ruhany dýniyening eng ýzdik ýlgileri tolyq qazaq tilinde sóileui kerek degen sóz. Múnymen birge, qazaq halqynyng bay ruhany jәne mәdeny múrasy da jinaqtaluda. Múnday kýrdeli mindet tolyqqandy týrde óz sheshimin tabu ýshin qazir belgili ghalymdar, kenes zamanynda jazylghan bir maqalalaryn bir emes tórt-bes kitapqa endirip, «asarlatyp» tau qoparghanday júmys ta  jasap jatyr. Sonyng jarqyn bir dәleli QR BGhM Filosofiya jәne sayasatanu instituty respublikanyng joghary oqu oryndary ókilderining kýsh jigerin biriktire otyryp 20 tomdyq "Álemdik filosofiyalyq múra" men 20 tomdyq "Ejelgi dәuirden býgingi kýnge deyingi qazaq halqynyng filosofiyalyq múrasy" toptamasyn shygharuda. Búghan qosymsha atalmysh institut Ábu Nasyr әl-Farabiyding tandamaly traktattary men 10 tom shygharmalar jinaghyn shygharudy da óz enshilerine aldy.  Elimizding ruhany baylyghy bolyp sanalatyn osy enbekterding ishki dýniyesin aitpay-aq, toptamalargha taqyryptyq taldau jasasaq, fәlsafa turaly jaq ashylmaghan. Filosofiya tarihy bar, fәlsafa tarihy joq. Ál Farabiyding filosofiyasy bar,  fәlsafasy joq, tәuelsiz Qazaqstannyng filosofiyasy bar, tәuelsiz Qazaqstannyng fәlsafasy joq.  Búdan shyghatyn qorytyndy - últ retinde ústanatyn ilimimiz fәlsafanyng әli kýnge naqtyly iyesi joq, ol qazaq ghylymynda layyqty  óz orynyn tappay otyr. Al fәlasafa ilimi eng aldymen, kýni býginge deyin dәstýrli Islam dinin ústanyp kelgen, qazaq halqyna qajet. Osy ilim sanamyzgha sinetin bolsa,  betimen ketken berekesiz gumanizm diny sanadan joghary asqaqtamay, býgingi tanda jegi qúrttay óris alyp bara jatqan jastar tәrbiyesindegi imansyzdyqtan arylar edik. Úl - úyatyna, qyz - qylyghyna oralar edi. Úrpaghyna ýmitpen qarar  әlem sýisingen el bolar edik. Óitkeni, Allahtan ayan bolyp týsken fәlsafa, eng aldymen  ardyng Ilimi.

Áriyne, joghary oqu oryndarynda fәlsafany  oqytu - filosofiyany oqytpau degen sóz emes. Óitkeni, osy ilimning negizin salushylardyng biri, Aristoteliding barlyq kitaptaryna derlik germenevtikalyq taldaular men týsindirme jazghan  әl Faraby babamyzdyng ózi, óz zamanynyng kemengeri Aristoteliding "Jan turaly" degen  enbegine  óz qolymen "Men búl kitapty myng qaytara oqydym" dep jazghan. Filosofiyany oqytu kerek, biraq jeke músylman memleket retinde basymdyq fәlsafa ilimine berilui tiyis.

Dәl qazir últtyq erekshelikti jete baghalamaytyn әlemdik jahandanudan halqymyzdyng dәstýrli músylmandyq bolmysyn saqtap qalu ýshin, osy laduny (fәlsafa) ilimi auaday qajet. Ras, qazir bizding qolymyzda Abay atyndaghy Almaty memlekettik uniyversiytetining oqu әdistemelik birlestigining úsynuymen 2000 jyly jaryq kórgen Gharifolla Esimning "Fәlsafa tarihy" oqulyq-hristomatiyasy bar.  Bәrimiz jaqsy tanityn, kenestik kezde materialistik kózqarasta oy sanasy qalyptasqan belgili filosof ghalymnyng uaqyt tauyp, býgingi qazaqqa fәlsafadan sana sezimin ashar, múnday oqulyq jazyp úsynuy, erekshe eskererlik jayt. Degenmen, Gharifollanyng búl enbegi býgingi qazaqtyng fәlsafalyq qajettiligin tolyq ótey almaydy. Nege?  Búl orayda osy kitapta ózi mysalgha keltirgen Ál Ghazaliydin; "...men filosftardyng birneshe paragha, al olardyng ghylymy - birneshe satylargha bólinetinin kórdim. Biraq, ol tolyp jatqan paralardyng qaysysyna jatpasyn olardyng kóneleri men óte kónelerining jәne keyingileri men ertedegilerining arasynda birining shyndyqqa juyq, ekinshisining qashyq boluy maghanasynda úly alshaqtyq jatqanymen, barlyq filosoftarda sózsiz bir ghana tanba - senimsizdik pen qúdaysyzdyq tanbasy jatyr"("Falsafa tarihy" 131 bet)-degen tújyrymyn algha tartsaq ghalym dosymyz renjy qoymas. Demek, senimsizdik pen qúdaysyzdyq tanbasy bar ghúlamalardan, fәlsafa turaly fәlsafalyq naqtylyqpen jazylghan tolymdy enbek kýtuge eshbir negiz joq. Osy orayda kýni býginge deyin әl Ghazali, ibn Rushd, әl Farabi, Qoja Ahmet Iassauiy jәne basqada shyghys ghúlamalarynyng dýniyetanymyna arnalghan kandidattyq jәne doktorlyq diysertasiyalar filosofiyalyq kózqarasta zerttelgendikten fәlsafalyq enbek qataryna jatqyza almaymyz. Fәlsafa iliminin  aitary da, avtorlary da erekshe. Búdan shyghatyn qorytyndy, qazir fәlsafany ilim retinde týsinetin filosoftarymyzdyng ózi búl taqyrypta әngime qozghauy kónil kónshitpeydi, qoldaghy bar dayyndalghan qúraldar qanaghattandyrmaydy. Qajetti joghymyzdy osy ilimning óz iyeleri men janashyrlary qolgha alghanda ghana  toltyruy mýmkin. .

Endigi jerde bizge «Jana zaman filosofiyasy» siyaqty  «Jana zaman fәlsafasy», Ál Kindiyden - Ál Mashaniyge deyingi әlemdik fәlsafa iliminin, múnymen qatar Ál Farabiyden - Ál Mashaniyge deyingi qazaq fәlsafasynyng tarihy kerek. Búl aralyqta Jýsip Balasaghún, Mahmút Qashghari, Ahmet Yassauiy, Ahmet Yýgineki, Sýleymen Baqyrghani, Myrza Múhamed Haydar Dulaty taghy basqalardyng fәlsafalarymen tanysamyz. Búdan song qazaq fәlsafasynyng tipologiyasyn belgileu qajet. Álbette, ilimdegi qazaq degen sózdi búryn estimegender shorshyp týsui mýmkin. Degenmen, tipologiyanyng ólshemderi tarihi, geografiyalyq, aimaqtyq nemese últtyq bolsa, qazaqy ólshem nege esten shyghuy tiyis. Búl da onay sharua emes. Qazaqta erekshe oilau mentaliytetine ie bolghandar barshylyq qoy. Jiyrmasynshy ghasyrdyng basyndaghy qazaq oishyldary Abay, Shәkәrim Qúdayberdiúly, Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mústafa Shoqay, Maghjan Júmabaev, Mirjaqyp Dulatov, Jýsipbek Aymauytov, Múhtar Áuezov taghy basqa danalar mine, sonday oishyldarymyz jәne alghash mektep tabaldyryghyn arabsha imany bilim alumen ashqandar. Olar  oy erkindigin óz dýniyetanymynyng basty prinsipterining biri  etumen birge  jana últtyq oyanu fәlsafasyn úsynghanyn da úmytpauymyz kerek.  Jalpy, jana ilim Qazaqstan siyaqty jana memlekette órken jayyp jatsa, elding imany gýldenuine mýmkindik mol bolmaq.

Men ilim ghúlamasy retinde emes, tek fәlsafanyng yqylasty janashyry retinde osy oilarymdy tújyrymdap ótken jyly «Fәlsafa - Allanyng ayan ilimi» atty kitabymdy baspadan shygharyp, («Qazaqparat», 2009j.),  Allahtan ayan bolyp týser  fәlasafa ilimi eng aldymen, kýni býginge deyin dәstýrli Islam dinin ústanyp kelgen   bizding qazaq halqyna qanshalyqty qajettigin jetkizgen bolatynmyn. Búl kitapta kóterilgen problemalargha baylanysty Bilim jәne ghylym ministrligining Ghylym komiyteti filosofiya men fәlsafanyng ara jigin ashu ýshin arnayy zandastyrylghan qor qúryp, Komiytet arqyly ótetin memlekettik satyp alu konkursyna qatysugha, sonymen qatar Fәlsafalyq oy ortalyghy ghylymy zertteu institutyn ashugha baylanysty talabymyzgha Ádilet ministrligimen habarlasyp sheshuge kenes berse, Filasofiya jәne sayasattanu ghylymy zertteu instituty ghalymdary elimiz óz egemendigin alghannan beri Batystyq nemese onyng hristiandyq filosofiya núsqasymen ghana emes әlemdik әmbebaptanghan  filosofiyamen ainalysyp jatqandyqtaryn, fәlsafa sol jalpy azamattyq filosofiyanyng ózindik bir kórinisi ekenin jetkizip, (Fәlsafanyng filasofiyagha ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyndyghyn maqalamyzdyng basynda naqtyly dәlelmen aitqanbyz.B.A.) ezoteriyalyq mәselelerge jikteme jasaudy arnayy mamandar nemese psihologtar enshisine audaryp tastap, qorytyndy pikirlerinde osy baghytta enbektene beruimizge óz tilektestikterin bildirdi. Eki hat ta dúrys qorytyndy bergenmen jana ilimge óz taraptarynan ish tartu bildirip otyrghan joq. Múnday janalyq pen jana qúrylymgha ayaghynan tik túryp, qajettilike jarap ketkenshe Ýkimet janashyrlyq etui qajet. Onday qyzyghushylyq pen yqylas sezilmeydi. Al Filasofiya men sayasattanu ghylymy zertteu instituty Ýkimet tarapynan bóliner az qarjygha ortaq etkisi kelmeydi. Osy eki hatqa baylanysty tyndar qúlaq bolsa әdemi pikirtalas maqalasyn jazugha bolady, bәlkim aldaghy uaqytta jazylar da, qazirgi mәsele fәlsafa ilimine el nazaryn audaryp, Ýkimet aldyna naqtyly úsynys aitu bolghandyqtan osy ilimge baylanysty búl kýrdeli mәseleni tolyq týsinistikpen sheshu joldaryn sanamalap ortagha salghandy maqúl kórip otyrmyz. Ol úsynystar;

Birinshiden, Fәlsafa (laduniya) ilimi el tarihynda ózining túnghysh qadamyn jasaghaly otyrghandyqtan, qazirgi kózimiz kórip otyrghan jeke oqu oryndary men qorlargha baylanysty qabyldanyp jatqan Zandar siyaqty óz aldyna jeke zang qabyldansa jón bolar edi. Óitkeni tosyn janalyqty qabyldap ómirge engizu qashanda ýlken qiynshylyqqa týsken. Bolmaghan jaghdayda Respublika Preziydenti әkimshiligining qúrylymynda júmys jasap jatqan Konfesssiya aralyq qatynastar jónindegi bólim siyaqty, býgingi qajettilikke jәne fәlsafa ilimining ghylym jýiesindegi óz orynyn aiqyndap alghansha bólim, ne  Fәlsafalyq oy ortalyghy ghylymy zertteu instituty ashylsa.

Ekinshiden; Qazaq ghylymyndaghy fәlsafa men filosofiyanyng arajigin ajyratu. Óitkeni, bizding eldegi filosofiya ilimi tútasyp qatyp qalghan múz qúrsauy siyaqty qatty da yzgharly. Dәl qazir ony jibitetin kýsh, quaty mol mehanizm jýiesi bayqalmaydy. Filosoftar memleket sanasyna fәlsafa iliminen tógiler sәulege bóget boludyng barlyq joldaryn jasap baghady.

Ýshinshiden, respublikalyq keng auqymdy, qarjylyq mýmkindigi bar ýkimetpen kelise otyryp júmys jasaytyn "Fәlsafa ilimi" qauymdastyghyn qúrugha  qol jetkizu.

Tórtinshiden, qazir elimizde filosofiya salasynda kәsiby biliktiligi bar «filosof-audarmashylary» toby qalyptasyp otyr. Búlardyng basym bóligi filosofiya men fәlsәfany orys tilindegi núsqadan audarushylar. Endigi jerde búlarmen qabattastyrmay, "Fәlsafa-audamashylary" atty jana mamandar tobyn  qúru. Maqsat ortaghasyrlyq fәlsafashylar enbegin týpnúsqadan qazaq tiline audarugha qol jetkizu.

Besinshiden, Islam men fәlsafanyng birigetin de, bólinetin de jeri bar. Osyny ghylymy jýiege týsiru ýshin arnayy ortalyq, ne bólim ashu. Búl orayda kezinde hristian dinin qorghau ýshin hristian ilimin filosofiyadan tolyq bólip alghysy kelgen apologetter tәjiriybesi bizge sabaq boluy kerek.

Búl úsynystar әriyne bolashaqtyng júmysy. Qazir osy júmystargha bastamashy bolu ýshin «Qazaqstan qajylary» diny birlestigi janynan 11 birlikten túratyn «әl Faraby jәne Q.Yassauiy atyndaghy halyqaralyq fәlsafa qoryn» qúryp júmys jasaudy qolgha aldyq. Maqsat - el iygiligine qajetti  jana ilimdi ómirge endiruge batyl qadam jasau. Osy qúrylghan halyqaralyq qor óz júmysyn jaqsy jýrgizip ketu ýshin, Ýkimet tarapynan elimizde qazirgi tanda júmys jasap otyrghan ghylymdy qarjyland          yrudaghy  bazalyq, granttyq, ne maqsatty baghdarlamalyq tәsil negizderining birinen, qarjy bóldirtuge naqtyly kómek qajet.

Fәlsafa - halyqqa da, memleketke de óte qajet múghjiza ilim. Biraq búl ilim әrbir kózi ashyq, býgingi joghary oqu oryndaryn bitirgen jan atqara berer jenil sharua emes. Onyng auyrlyghy da osynda. Endigi bar ýmit úzaqtan boljaytyn qazaqy qany bar ziyalylar men Ýkimette. Elimizge qajet fәlsafa (laduniy)  ilimining qadamyna sәttilik tileyik, aghayyn.

Baqtybay AYNABEKOV,

Ál Faraby jәne Q.Yassauiy atyndaghy

halyqaralyq fәlsafa qorynyng jetekshisi.