Seyitqaly Dýisenov Alashorda әskerining úrany: «Jasasyn, Otannyng adal úldary!»
Alash qozghalysynyng kórnekti basshylarynyng biri Mirjaqyp Dulatov sol kezde «Qazaq» gazetine "Qaytsek júrt bolamyz?" degen maqala jazyp, "Jauap bireu-aq, әskerimiz bolsa ghana júrt bolamyz" - dep ózi jolyn kórsetedi. Alashtyng kórnekti qayratkerlerining biri Jaqyp Aqbaev «Ásker qúramy 26,5 myng adam boluy qajet» degen úsynys jasaydy. Alash әskerining atqaratyn basty mindeti: aqtar men qyzyldardyng arasyndaghy soghysqa baru emes, elining tynyshtyghyn saqtau, syrttan kelgen jaugha qarsy túryp, eline qorghan bolu, delingen. Áskerding týri - atty hәm túraqty әsker prinsiypimen qúrylady. Patshalyq Resey qaruly kýshterining qúrylymy ýlgi retinde alynady.
Alash qozghalysynyng kórnekti basshylarynyng biri Mirjaqyp Dulatov sol kezde «Qazaq» gazetine "Qaytsek júrt bolamyz?" degen maqala jazyp, "Jauap bireu-aq, әskerimiz bolsa ghana júrt bolamyz" - dep ózi jolyn kórsetedi. Alashtyng kórnekti qayratkerlerining biri Jaqyp Aqbaev «Ásker qúramy 26,5 myng adam boluy qajet» degen úsynys jasaydy. Alash әskerining atqaratyn basty mindeti: aqtar men qyzyldardyng arasyndaghy soghysqa baru emes, elining tynyshtyghyn saqtau, syrttan kelgen jaugha qarsy túryp, eline qorghan bolu, delingen. Áskerding týri - atty hәm túraqty әsker prinsiypimen qúrylady. Patshalyq Resey qaruly kýshterining qúrylymy ýlgi retinde alynady.
Últtyq әsker qúruda aqgvardiyashyldardan kómek alu úigharylyp, aqgvardiyashylar men kazak ofiyserleri alash әskerin qúrugha núsqaushy retinde tartyldy. Olargha jylyna 810 myng som jalaqy taghayyndalady. 100 miliysionerge (jauyngerge) bir ofiyser, elu milisionerge bir núsqaushy bekitiledi. 30- 35 jastaghy qazaq azamattary erikti týrde әskerge alynatyn bolady. Sarbazdargha Alash ýkimeti qazynasynan jalaqy tólenedi. Onyng mólsheri jergilikti jerding qarjy mýmkindigine baylanys-ty sheshildi. Mysaly, Qostanay uezinde 650 som bolsa, Oiylda 50 som boldy. Ár jauynger ózine qaru-jaraq, er-túrman, jýgen, kiyim satyp alugha tiyisti delinip, ol qarjyny jergilikti Alashorda ýkimetining organdary bóldi. Áskery qyzmet merzimi 1 - 1,5 jyl bolyp belgilendi. Birqatar uezderde 19-25 jastaghy qazaq jigitterin әskerge mobilizasiyalau jýrgizilip, deni sau, dәrigerlik tekseruden ótken azamattar alyndy. Ár 25 ýiden (keybir jerlerde 50 ýiden) bir azamat әskerge tartylyp, jalghyz er azamaty bar ýiler basqa asyraushysy bolmasa, әskerge alynbaytyn boldy.
Ásker qúru isin jәne oghan basshylyq jasaudy 3 adamnan túratyn Alashordanyng Áskery Kenesi basqardy. Áskery Keneske bolishevikterge qarsy kýresu ýshin әskerge jigitter shaqyru mindeti jýkteldi. Qazaq jigitterinen ofiyserler dayyndau ýshin Orynbor qalasyndaghy yunkerler uchiliyshesining mýmkindigi paydalanyldy. Bókey, Oral, Torghay, Aqmola, Semey, Jetisu oblystarynda milisionerler sany 13,5 myn, yaghny Bókeyde - 1000, Oralda - 2000, Torghayda - 3000, Aqmolada - 4000, Semeyde - 1500 jәne Jetisuda 2000 adam bolsyn dep belgilendi.
Ásker qúru turaly 1918 jyly 8 mausymda Á.Bókeyhanovtyng bas- shylyghymen ótken Áskery Kenesting qaulysynda: «1.Mili- siya kerek. 2. Milisiyanyng aty bolsyn. 3. Milisiyagha әsker beru mindetti emes, últ ýshin tilenip jazylghandar bolsyn. 4.Milisiyagha kerek at, aqsha jinau erki oblystyq komiytette bolsyn» dep kórsetildi.
Búl mәsele jóninde últ ziyalylary: «Áskerge tartylatyn adamdar qarjy dayyn bolghansha, ofiyser, instruktorlardy dayyndau kerek - búl bir. Ekinshi - milisiyagha kerek qaru-jaraq atty kazak әskerinen tabylmas pa... Ýshinshiden - songhy kezde «ngo-vostochnyy soyz» dep moyyn sozghansha, Oral, Orynbor, Sibir, Jetisu atty kazaktary men Alashordagha qaraghan qazaq-qyrghyzdarmen birigip, óz aldynda «Vostochnyy soyz» jasau qolayly dep esepteymiz. Búl pikirdi Orynbor atty kazaktary quattap otyr. Áueli Alash avtonomiyasyna qaraghan jerding alamayy dóngelenip, qazirgisinen góri qolaylyraq bolmaq. Alash avtonomiyasyna búlaysha Soyz jasau óte qolayly» dep әsker qúrudyng tiyimdi joldaryn qarastyrady.
Zertteushi M.Ábsәmetovtyng pikirinshe alash әskerining formasy bolghan. Jaghasyna jýni ósinki emes teri jýrgizip, pishinin músylman shәkirtterining kamzolyna úqsatyp tikken. Biraq búl forma barlyq alash әskerlerinde bolmaghan siyaqty. Mysaly, Batys Alashorda әskerleri beshpent, týie shekpen, qyzyl bórik, qysqa ton kiygen. Últtyq әskerding túnghysh negizin salushy alash әskerining tuy aq týsti, ortasynda kiyiz ýiding sureti jәne «Jasasyn, Otannyng adal Úldary!» degen jazu bolghan. Alashorda basshylary últtyq әskerdi barlyq mýmkindikterdi paydalanyp qarulandyryp, ýiretuge úmtylghanyn bayqaymyz. Mysaly, Alash ýkimeti 1918 jyldyng kókteminde kelissóz jýrgizip, Samaradaghy aqgvardiyashylar ýkimetinen 2 mln. som aqsha alyp, onyng 1,5 mln.-yn Shyghys Alashordagha, 500 myng somyn Batys Alashordagha bóledi. Batys Qazaqstanda Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovter Samaradaghy Qúryltay komiytetimen kelisip, 2000 myltyq, 38 pulemet, 2 zenbirek, 2 avtomobili alghan. Torghay ónirinde M.Dulatov el aralap, әskerge jigit jinap, olardy qarulandyryp, ýiretuge kóp kýsh júmsaghanyn bilemiz.
* * *
Al Semeyde 1918 jyldyng qantar jәne mamyr ailarynda birinshi Alash atty әsker polki jasaqtalady. Ony úiymdastyru men jabdyqtauda Á.Bókeyhanov, kapitan Hamit Toqtamyshev, Semey uezdik zemstvosynyng tóraghasy A.Qozybagharúly, M.Tynyshpaev, R.Mәrsekov kóp enbek sinirgen. Semey ónirining qaltaly azamattary da kómek qolyn úsynypty.
Alash әskerine qajetti әskery kiyim dayarlauda Alashorda qayratkerleri yntyzarlyq tanytqan. Mәselen, M.Tynyshpaevtyng zayyby Gýlbahram Tynyshpaevanyng bastamasymen әielder әskerge kiyim tigu maqsatynda arnayy «әielder qoghamyn» qúrghan. Zertteushi E.Saylaubaydyng derekterine qaraghanda әsker negizinen Semey jәne Qarqaraly uezderining jigitterinen jasaqtalghan. Jaqsy qarulanghan Semeydegi 1-shi Alash dalalyq atty әsker polkining qúramynda 700 adam bolghan, onyng 35-i orys ofiyser- núsqaushylary boldy. Polk komandiyri bolyp qazaq kapitany Hamit Toqtamyshev bekitiledi.
Búl polk 1918 jyldyng jazynan bastap Altay guberniyasynyng Rubsovsk ónirinde jәne Jetisu jerinde bolishevikterge qarsy úrys jýrgizedi. Alash polkining Baltabay Beysebekov, Ahmetqaly Ormanbaev degen jauyngerleri qyzyldarmen soghysta asqan erlik kórsetedi. Mysaly, Sarqant óniri «Antonovka» selosynda qorshauda qalghan alash polkining 98 jauyngeri 4-5 kýn boyy kýshi basym qyzyl әskerding shabuylyna toytarys berip, kómek kelip jetkenshe berilmey soghysqan. Altay ólkesinde bolghan soghys turaly Semeyde shyghatyn «Saryarqa» gazeti bylay jazghan: «Altay guberniyasynda úrys jýrgizgen alash otryadynda Túraghúl Abaev, (Abay Qúnanbaevtyng balasy) Biahmet Sarmanov, Qarajan Ýkibaev, Toqtar Begmetov, Ghafdolda Qaskeev, t.b. erlikpen shayqasty. Ajaldan qaymyqpay «Alash» dep úrandap, úrysqa kirdi. Bir shayqasta qarsy jaqtyng 3 jauyngerin óltirip, segiz at, 100 som aqshasyn oljalap, 11 adamyn tútqyngha alyp, kóptegen qaru-jaraqty qoldaryna týsirgen».Qyzyldar kýsheyip Kenes biyligi ýstemdik qúra bastaghanda Alashorda әskeri eriksiz Kenester jaghyna shyghugha mәjbýr bolady. Óitkeni jaqsy qarulanghan milliondaghan jauyngeri bar Qyzyl Armiyagha qarsy tótep bere almaytyny aiqyn edi. Alash halqyna qorghan bolatyn әskerdi saqtap qaludyng basqa joly da joq edi. Batys Alashordanyng qyzyldargha berilgeni jóninde Qyzyl Armiya qolbasshylarynyng biri M.V.Frunze 1919 jyly jeltoqsanda Kenes ýkimetining basshysy V.IY.Leninge bergen telegrammasynda: «...Voennoe znachenie Alashordy nichtojno v politicheskom y ekonomicheskom, ih sdacha vlasti, zakreplyaya za namy vesi stepnoy rayon do beregov Kaspiya» dep kórsetedi.
Kópti kórgen kónekóz qariya Ghalym Ahmedov, Batys Alashorda әskerining bir erligin bylay suretteydi: «1919 jyly 27 jeltoqsanda qyzyldardyng polk komandiyrining búiryghyna sәikes Qyzylqoghadaghy aqgvardiyashylardyng Elesk korpusynyng shtabyna tang aldynda tútqiyldan shabuyl jasap, korpus komandiyri general Akutindi, shtab bastyghy Shadrindi jәne Markov, Ershov degen polkovnikterin qolgha týsirdi...»
Qoldaryna biylik tolyq tiygen son, az últtardyng óz әskery qúramalarynyng boluyn qalamaghan bolisheviykter bizding últtyq әskerimizdi týgin qaldyrmay taratyp jiberedi. Onyng tarihyn zertteuge Kenes ókimeti tyiym salady. Sondyqtan ótken ghasyr basynda últ taghdyry sheshiler tústa el-júrtyna qorghan bolugha tyrysqan Alash әskerining jauyngerlik isteri turaly jariyalanghan derekter óte az. Búl - bolashaq zertteushilerin kýtken mәselening biri.
«namys.kz» sayty