Jeksenbi, 1 Tamyz 2021
Kókjiyek 4905 19 pikir 24 Qantar, 2018 saghat 17:18

Uaqyt úzaq, jer shalghay...

 

(AQSh-qa sapar kýndeliginen)

Atatýrik әuejayynda: Konstantinopoli emes, Stambúl!

...Búny ózi kýndelik deuge keler me eken? Onyng ýstine biz, bir top әriptester, Elbasymyzdyng AQSh preziydenti Donalid Tramppen resmy kezdesuine oray sapargha arnayy shyqqanymyzben, Niu-Yorkte ghana bolyp qayttyq. Qúrama Shtattardy armansyz aralaugha mýmkindigimiz tolyq jetpedi. Áytse de, Almatydan Stambúlgha úshqanymyz, Stambúldaghy Atatýrik atyndaghy әuejayda eki, ýsh saghat ayaldaghanymyz, sodan Niuge bet alghanymyz, Atalant múhitynan asyp ótip, atalghan alyp shahardyng birer kýn auasyn jútqanymyz – osy jolda kórgenimiz, kónilge týigenimiz bek qúrmetti oqyrman qauymgha bir qydyru әngime aitugha jarap qalar degen oimen kompiuterimizding aldyna kelip jayghastyq.

Biz mingen әue kemesi qantardyng 16-sy kýni Almatydan tanghy 07:50-de úshyp shyghyp, Atatýrik halyqaralyq aeroportyna Ankara uaqytymen 10:30-dar shamasynda baryp qondy. Búl mening Atatýrik aeroportyn alghash kóruim. Áuejaydy kórgen bette kónilimde ne túrghanyn birden aitayyn ba? Maqtanysh. IYә, jasyryp jabary joq: maqtanysh túrdy. 2003 jyly qantar aiynda AQSh-qa bara jatyp, alman elindegi Frankfurt әuejayyna toqtaghanbyz. Frankfurtting ailapat auanyna qarap sol kezde tang qalghan edim. Qarasam, bizding Atatýrikting odan esh kemi joq eken. Týbi bir týrki balasy retinde Atatýrikting mynanday ghajap kelbetine, at shaptyrym aumaghyna kóz tastaghan sәtte ishtey jelpinip aldyq ta, manayymyzdy jiti sholugha tyrystyq. Tórtkýl dýniyening halqy, ne deriniz bar ma, osynda jýr. Zәngiler, ýndiler, mulattar, arabtar, parsylar, skandinavtar, ózimizding orekender... ana qaptaldan da, myna qaptaldan da shygha kelip, miday aralasyp ketedi. Atatýrik әuejayy adam nópirining alyp aghysy siyaqty: qúlaghyna әr týrli tilde sóilegen dauystar da jetedi. Bir keremeti әlgi dauystar ózara ýilesip, ýndesip jatyr. Kópten qalamyz ba, biz de dabyrlap sóilep qoyamyz.

Kýn siyr sәskeden úzaghan shaq. Quyrylghan tauyq pen balyq etin baptap asylghan kýrishpen qosa satyp túrghan týrikke jaqyndap, týstenuge ynghay bildirip edik, әlgi bayqús qalbalaqtap dal úrdy da qaldy. Qyzmetshisi bolsa da qúraq úshuda. Olar – týrikshe, biz – qazaqsha bir-birimizge til qattyq jәne esh qinalmay-aq úghysa jóneldik. Osy arada bayqaghanym, búrynghyday emes, qazaq pen týrikting tuys tili ózara jaqyndasa týsken synayly. Biz búny әuejayda da, әue kemesinde de anyq anghardyq. Stuardessa týrik qyzynan tanday jibiter su súranyz, ol sizge túnyq qara kózderin qadap, «súu ma?» - deydi. Kóniliniz shalqysa, sharap súrap alsanyz da bolady. Týrik qyzy: «Sharaptyng qanday týrin qalaysyz?» - dese, «qyrmyzy» deniz. «Qyzyl sharap» degen sóz. Qazaq tilinde siyrek qoldanylugha ainalghan «qyrmyzyny» týrikter jii aitady eken. Ádebiyet boyynsha Nobeli syilyghyn iyelengen Orhan Pamukting shygharmasyn bizding jigitter «Mening atym qyzyl» dep qotaryp jýrdi. Keyin ony qytaydaghy bizge esim-soyy belgisizdeu qalamger bauyrymyz «Mening atym qyrmyzy» dep audardy. Dúrysy – osy. Eng bastysy tilimizdegi әueze әdemi saqtalghan. Qysqa, sholaq qayrylghan qyzyl emes, qyrmyzy. Áuezdi әri shygharma tabighatyn ashatyn audarma.

Atatýrik atyndaghy halyqaralyq әuejaydy kórip aidarymyzdan jel eskeninin jogharyda bildirdik. Solayy solay. Óitkeni Atatýrik – әlemdegi eng ýlken, eng ghajap, әm sәn-saltanaty kelisken, kemeldengen, jolaushylargha san-salaly qyzmet kórsete alatyn әuejay. Stambúl әuejayyna kýnine ortasha 1171 - 1500 shamasynda  úshaq qonyp, úshady. Aspan kógine qarasanyz, alyp laynerler birinen song biri tyrna tizbek jasap, әuejaydy betke alyp kele jatady. Sonday tyrna tizbekpen jәne kóterilip bara jatady. Sondyqtan úshaq sózi bireulerge únamasa da, Stambúl әuejayyndaghy qarabalasqa qarap túryp jaqsygha, janagha úmtyludyng esh sókettigi joqtyghyn eske aldyq. IYә, men úshaq sózi turasyndaghy oiymdy bildirip otyrmyn. Samoletter sap týzegen Mәskeuding Sheremetievo әuejayyndaghy dórekilik pen dókir qyzmetten ketip, úshaqqa úmtyla týssek, sirә, útylmaspyz...

Atatýrik әuejayynyng kógildir shynyly qabyrghasynyng ar jaghynan әigili Stambúl qalasynyng biyik ýileri, múnaraly meshitteri kórinedi. Meshit demekshi, búl shaharda 70 myngha juyq meshit bar kórinedi. Sonyng jýzge juyghy tarihy mazmúny tereng meshitter. Arasynda ataqty  Súltan Bayazit 1505 jyly  saldyrghan Bayazit meshiti, Fatih meshiti, Ayasofiya,   Sýleymaniye meshiti bar.

Stambúl – qazaqtyng ayauly úldarynyng esimin eske salatyn qala. Búl qalada 1906 jyldary Abay aghasynyng amanatyn oryndau ýshin qajylyq sapargha attanghan Shәkerimdey ghúlama bolghan. Ghúlama sapar barysynda Stambúlda ayaldap, on-on bes kýn osyndaghy kóne kitaphanalardy aralap, ruhany shólin basypty. 1911 jyly Stambúlgha әlemning alyptaryn asyqtay ýiirip atqan qazaq paluany Múqan degen atpen kelip Qajymúqan atanyp ketken. Mústafa Shoqay da az kem kýn Stambúldyng túrghyny bolghan. Biraq, so zamandaghy sayasy jaghdaygha baylanysty Leninmen, Stalinmen til tabysa qalghan Mústafa Kemal Mústafa Shoqay bauyryn Stambúlgha syidyra almasa kerek. Apyr-ay, deysiz osy arada erkisiz tandanyp, qughynda jýrgen qazaqtyng bir oghylany kommunister ýshin qanday qauipti adam bolghan,ә?.. Ol elden jyryqqa ketse de, ózining aibaryn alystan sezdirip, tyqyrandaghan tapal «kósemnin» tynyshyn alghan eken ghoy. Qayran, Mústafa...

Stambúldyng Stambúl atanuy jyrdan qyzyq әngime. «Búl әngimeni qazaq týgil týrikterding ózi kóp bile bermeydi» , - deydi mening Ankarada túratyn әriptesim Úfúq bey. Stambúldyng irge tasyn bizding dәuirimizge deyingi VII ghasyrda grekting Megәri qalasynan shyqqan otarshyldar qalaghan deytin derek bar. O zamanda Stambúl Vizantiya atanady. 330 jyly Úrym imperatory Úly Konstantin I Úrym imperiyasynyng astanasyn Vizantiyagha kóshirip, shahargha Jana Rim degen at beredi. Biraq, Jana Rim qúlaqqa sinbey, qala el auzynda Konstantinning qalasy, yaghny Konstantinopoli atalyp jýre beredi. HIII ghasyrda arabtar Konstantinopolidi «Istinpoliyn» – grekshe mәtinnen alghanda, «qalagha» dep atady. Al, týrikter Islambul dedi. Europalyqtar men orystar Islambul atauyn óz tilderine ynghaylap, Istanbul dedi. Múnyng bәrin Stambúldyng tarihyn aqtaryp otyryp tauyp alugha bolady. Qysqasy, sizderge uәde etip aitpaq bolghan qyzyghymyz mynau: Mústafa Kemal biyligi túsyndaghy qarym-qatynastyng bәrinde resmy ókilder de, jay jýrginshiler de, sauda-sattyqtyng adamdary da Stambúldy Stambúl demey  Konstantinopoli dey beredi. Júrttyng mynanday taqystyghyna, bir elding astanasynyng atyn dúrystap bilmeytindigine keyigen Kemal Ata meken-jayy «Konstantinopoli» dep jazylghan hattardyng bәrin keri qaytartyp otyrady. Hattargha memlekettik baqylau jasatady. Áytse de bylayghy kópting nemkettiligi tiylmaydy. Aqyry bolmaghan song Kemal amerikandyq bir estradalyq topqa «Stambúl» degen әn saldyryp, әlemge Stambúl atyn әigili etedi. Djaz janryndaghy әuenge eltigen әlem júrty az uaqyttyng ishinde Konstantinopolidi Stambúl dep tanidy. Mine, tyndanyz:

;feature=youtu.be

Stambúl 1502 jyly әlemde túrghyny kóp eng ýlken qala bolghan, qazir jan sany mol qalalardyng qatarynda 15-shi orynda túr.

Stambúldyng әzelgi aty Konstantinopoli (Constantinople) dedik. Rim imperiyasynyng ortalyghy Rim qalasy siyaqty Stambúl 7 tóbening ýstine salynghan. Jeti tóbe qazir de Stambúldyng belgili rәmizderining biri bolyp tabylady.

Stambúl Europa men Aziya qúrlyqtaryn bir-birimen baylanystyratyn jәne әlemde eki qúrlyqta da topyraghy bar qalalardyng biri. Eki qúrlyqty ýsh ýlken kópir (15 shilde shәiitter kópiri, Fatih Súltan Mehmet kópiri, Yavuz Súltan Selim kópiri) jәne teniz astynan jýretin Marmaray tunneli baylanystyrady.

Stambúl 2000 jyldyq tarihy bar әlemning eng kóne shaharlarynyng biri. Sonday-aq Vizantiya jәne Osmanlydan bastap, 3 ýlken imperiyanyng bas qalasy bolghan.

Álem boyynsha ekonomikasy eng jyldam ósken 7-shi metropoliyten.

2017 jyly Týrkiyagha 26 million turist kelgen. Búl turistterding 10 millionyn Stambúl qalasy qabyldaghan. Endi eseptey beriniz, 10 million turisting qaltasynan keminde myng dollardan shyqqanda, Stambúldyng budjeti neshe esege artty eken?..

Osynau әidik shahardy qazaq balasy esh jatsynbauy kerek. Stambúl ortaq qalamyz, ortaq mәdeniyetimiz. Altaydan Anadolygha aughan bauyrlarymyzdyng úrpaghy meken etip jatqan úlanghayyr úly meken. Týrik Respublikasynyng órkendegeni, óskeni bizge asa qajet. Bizding Elbasymyz Týrkiyanyng ekonomikalyq, sayasy ahualyna jiti kónil bólip otyrady. Erdoghan men Putinning arasynda alakózdik tughan 2016-2017 jyldary Núrekeng eki tarapqa aghalyq aqylyn aityp, kelege shaqyrdy. Óitkeni, Qazaqstannyng geosayasy әlemdegi damuy men beybit ómirine Týrkiya men Reseyding yqpalyn syzyp tastay almaymyz. Resey – kórshi, Týrkiya – tuys el. Birinen ketip, birimen auyz jalasyp otyra almaymyz. Osyny qapysyz biletin qazaq preziydenti taraptardyng tizginin teng ústaugha baryn salyp baghuda. Áriyne, ol әreketi nәtiyjesiz emes. Týrkiyamen de, Reseymen de qarym-qatynas qalypty, barys-kelis bayandy.

Atatýrik әue alanynda otyryp, Astanadaghy Nazarbaev atyndaghy halyqaralyq әuejaydyng da jayyn oiladyq. Bizding әuejaydyng halyqaralyq deytin mәrtebese bolmasa, shiginen týsken asyqtay shaghyn dýniye. Atatýrikte úshaqqa shygharyp salatyn 712 dәliz bar. Bizdiki assa, 10 shaqty ghana. Úshaqtarymyz da az. Áytse de, ýmit alda, qazan auzy joghary. Qay tarap pen qanday qareketterge de Hab boludy qalaytyn Qazaqstannyng әuejayy 10 dәlizben shektelip qalamasa kerek. Osy saparynda Elbasyna ergen qazaq kәsipkerleri AQSh-tan 11 Boyng úshaghyn satyp alu jóninde kommersiyalyq kelisimge qol qoydy. Búl degen aldaghy kýnderi Astana men Almatydan AQSh-qa tikeley әue qyzmeti kórsetiledi degendi bildirse kerek. Eger, Astana, Almaty әuejaylary AQSh-qa jolaushylar tasymaldaytyn mýmkindikti iyelense, shyghysymyzdan hanzular, soltýstigimizden Resey azamattary aghylyp keletin edi. Juyrda Tashkentten AQSh-qa arnayy әuejoly ashyldy. Múnday iygilikten qazaqtyng shet qaluy býgingi jahandanghan zamanda, әriyne, jaramaydy-aq... Osy oilardyng jetegine ilesip biz Atlant múhitynan asyp úshatyn alyp laynerge ayaq arttyq. Uaqyt úzaq, jer shalghay: oilanugha mýmkindik mol. Men AQSh-qa qazaq balasynyng arasynan suyrylyp shyghyp, túnghysh sapar jasaghan kәdimgi hakim atamyz Abay turaly jadymda bardy janghyrtyp kórmek boldym...

(Jalghasy bar)

Dәuren Quat

Abai.kz

 

19 pikir

Ýzdik materialdar