Temekige qarsy kýres jariyalaghandar elimizdegi shylym shegetin 13-15 jasar jasóspirimder sany byltyr 120 myng bolsa, biyl 140 myngha jetkenin aitady. Ezuine temeki qystyrghandardyng eng jasy – 8-de. Búl – resmy derek. Beyresmy derekterdi sóiletsek, nebir soraqylyqtyng beti ashylary anyq. Al, Qazaqstanda nәpaqa tauyp jýrgen temeki kompaniyalary, tapqan tabystarynyng 80-90 payyzyn óz elderine qaray shekara asyrady eken. Demek, qazaq jastarynyng sanasyn ulaghan temekiden týsken paydanyng qyzyghyn jatjúrttyqtar kórude.

Temekige qarsy kýres jariyalaghandar elimizdegi shylym shegetin 13-15 jasar jasóspirimder sany byltyr 120 myng bolsa, biyl 140 myngha jetkenin aitady. Ezuine temeki qystyrghandardyng eng jasy – 8-de. Búl – resmy derek. Beyresmy derekterdi sóiletsek, nebir soraqylyqtyng beti ashylary anyq. Al, Qazaqstanda nәpaqa tauyp jýrgen temeki kompaniyalary, tapqan tabystarynyng 80-90 payyzyn óz elderine qaray shekara asyrady eken. Demek, qazaq jastarynyng sanasyn ulaghan temekiden týsken paydanyng qyzyghyn jatjúrttyqtar kórude.

Tabys syrtqa ketip jatyr
Sanauly kýn búryn ghana QR Mәjilisi maqúldaghan «Densaulyq saqtau jýiesi turaly halyq kodeksi» endi Senat talqysyna týspek. «Temeki týtininen azat Qazaqstan ýshin» halyqtyq koalisiyasynyng mýsheleri tarapynan úsynylghan búl qújatta temeki kompaniyalaryna demeushilik jasaugha tyiym salu; shylym qoraptarynyng syrtynda temeki tartu saldarynyng zardaptaryn anyq etip jazu; temeki ónimderin satatyn nysandardy barynsha azaytyp, olardy bir-birinen alshaq ornalastyru syndy mәseleler kóterilgen. Keybir damyghan elderde anyqtalghanday, qoraptyng bel ortasyna deyin jazylghan temekining ziyany turaly eskertu adam psihologiyasyna aitarlyqtay әser etedi eken. Zandy resmy týrde bekitip alghannan keyin Koalisiya mýsheleri aksizderding kóbeytilui, balalardyng shylymdy satyp aluyna tosqauyl qong, t.b. ózekti mәseleler jolynda kýresudi mindet etip otyr.
Salauatty ómir saltyn qalyptastyru mәseleleri jónindegi últtyq ortalyqtyng bas diyrektory Qazbek Tólebaev, ýkimet aksizdik mәseleni dúrys jolgha qoysa, temeki óndirushilerding tútynushylargha qarjylyq, psihologiyalyq jәne densaulyqqa ziyan túrghysynan keltiretin shyghyndaryn óndirip alugha bolatynyn aitady. Sarapshylardyng pikirinshe, bir qorap temekining baghasyn 10 payyzgha jogharylatu, damyghan elderdegi shylym shekpeytinderding sanyn 4 payyzgha, damushy elderde 8 payyzgha azaytady. Onyng ýstine, keleshek úrpaqtyng ertenine qauip tóndirgen temekiden qazaqstandyq budjetke týsetin kiris auyz toltyryp aitarlyqtay emes. Óitkeni, elimizde shash-etekten payda tabatyn temeki kompaniyalarynyng kirisining 80-90 payyzy elimizding memlekettik budjetine emes, shet memleketterge asyrylady. Basqasha aitqanda, Qazaqstan azamattaryn ulap jatqan temeki tabysynyng qyzyghyn jatjúrttyqtar kórude. Múny QR Sauda-óndiristik palatasyndaghylar da moyyndap otyr. Demek, temekige qarsy kýresting el ekonomikasyna tiygizer keri әseri joq.

Tabak ónimderi ýshin tabylghan jarnama...
Áriyne, temekining dýken sórelerinen «syrghyp týsip qaluy» nәpaqalaryn nikotinnen tauyp jýrgen halyqaralyq kompaniya ókilderine únamasy anyq. Tabak ónimderin óndiretin iri kәsiporyndar, tipti, Gollivudpen tyghyz baylanys ornatqan. Yaghni, temekini jarnamalaghany ýshin akterlerge qyrauar qarjy (150 myng dollar) kóleminde syiaqy taghayyndalghan kórinedi. Temekining ziyany turaly sot isin qarau barysynda birqatar soraqy jayttyng beti ashylghan. Mysaly, әlemge tanymal bir kompaniya gollivudtyq akterlerge 1 jylda 3 mln. dollar kóleminde syiaqy bergen. Keybir mamandardyng pikirinshe, 30-50 jyl aralyghynda týsirilgen kinofilimderdegi temekining jarnamalanuynan kýni býginge deyin tabak óndirisining tasy órge domalap túr. Sol kezderi radio arqyly shylymdy nasihattaugha baghyttalghan baghdarlamalar ýshin tabak kompaniyalary keng auqymda qalamaqy taghayyndaudan da tartynbaghan. Mysaly, Warner Brothers studiyasy 1937 jyly shyqqan bir baghdarlamagha 13,7 mln. dollar alghan. 30-shy jyldardaghy «kenshilik» әli kýnge deyin saqtalsa kerek. Mysaly, teledidar arqyly qanshama akter temekining nebir týrin emin-erkin «әspetteydi». Adam aghzasyna, tipti, ómirine asa qauipti u – temekige qatysty shygharmashylyq ónimder sýzgiden ótkizilmey, qoraptarynyng syrty kózding jauyn alatyn tabak ónimderining qúrsauyna týsken jastar men jasóspirimder qatary әste siyremek emes. Eng bastysy, túlymy jelkildegen mektep oqushylaryna temeki ónimderin esh qymsynbastan satatyn dýbәra satushylardy tezge salyp, temekini dýken sórelerinen tezdetip alyp tastaudy oilastyru kerek. Sonymen qatar orta bilim beru men jogharghy oqu oryndarynda temeki tartqan múghalimder de jazasyz qalmauy tiyis. Óitkeni, olar ústazyna qarap boy týzeytin oqushy men studentke keri yqpal etude. Múnday tәsil kórshiles Reseyde biraz uaqyttan beri qoldanylyp keledi. Angliyadaghy jýrek-qan tamyrlary aurularymen kýres qorynyng mamandary ýkimetterine kóshe boylarynda temeki samsap túratyn arnayy apparattardyng kózin qúrtu kerek degen úsynys aituda. Búl besikten beli shyqpay jatyp, ezulerine shylym qystyratyn balalardyng jaman әdetten aulaq boluyn qamtamasyz etpek. Aytpaqshy, halyqaralyq BAQ týri ýzdiksiz jarnamalap jýrgen elektrondy temekini keybir mamandar adam densaulyghyna qauip tóndirui mýmkin degen pikirde. Óitkeni, adam aghzasyna eshqanday qauip tóndirmeytinin dәleldegen aighaqtar az.
Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng (DDSÚ) mәlimetine sýiensek, Jer sharyndaghy 2 milliard jas jetkinshek temekining týtinimen ulanghan. Al Qazaqstan halqynyng 29 payyzy (4 millionnan astam adam) temeki tartady. 4 millionnyng 600-den astamy qyz-kelinshek bolsa, 140 myny – 13-15 jas aralyghyndaghy jasóspirimder. Otandastarymyzdyng basym bóligi jiyrmagha tolmay jatyp, shylymnyng «dәmin» tatady eken. Soraqysy sol, elimizde jylyna – 25 myn, kýn sayyn 70 pende temekining kesirinen tuyndaghan dertterden kóz júmatyn kórinedi. Qazir óskeleng úrpaqtyng shylym sheguge әuestenuine jarnamanyng tiygizer yqpaly kóp. DDSÚ ókilderi әlemdegi barlyq memleketting ýkimetterin temekini jarnamalaugha zang jýzinde qatang tyiym salugha shaqyrdy. Halyqaralyq úiym ókilderi jýrgizgen zertteu júmystary balalar temeki tartudy neghúrlym erte bastasa, nikotinnen bas tartu soghúrlym qiyngha týsetinin dәleldegen. DDSÚ úiymdastyrghan baghdarlamalardyng biri – Tobacco Free Initiative jetekshisi Duglas Bettcher Jer sharyn mekendeytin túrghyndardyng nebary 5 payyzy ghana temekini әspetteytin jarnamalyq dýniyelerden aulaq ekendigin aitady. Al qalghan 95 payyzy temekini nasihattaghan jarnamadan kýni-týni kóz ashpaydy. Eger tiyisti shara qolgha alynbasa, ghasyr sonyna deyin 1 milliard (!) adamnyng ajaly temekiden bolmaq.

Rúqsaty bar qauipti ónim...
Temeki – adam ólimine sebep bola túra, zang jýzinde tútynugha rúhsat etilgen әlemdegi jalghyz qauipti ónim. Ezuine shylym qystyrghandardyng ýshten biri, keyde tipti, teng jartysy ajalynan 15 jyl búryn óledi eken. Olardyng 95 payyzdan astamy ókpening qaterli isigine úshyraydy. Býgin Qazaqstandaghy emhanalar men auruhanalardyng barlyghynda derlik temekining ziyany men keleshek úrpaqqa tóndiretin qaupi turaly aitylghan eskertuler ilingen. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng sarapshylary býkil әlem boyynsha, 1,8 milliard jastyng (10-24 jas aralyghy) temeki tartatynyn aitady. Ókinishke qaray, búl kórsetkish uaqyt ótken sayyn arta týspese, kemimesi anyq. Óitkeni, nәpaqasyn temeki óndirisinen aiyratyndar tútynushylyq naryq ayasyn keneytuge, yaghny kәri-jastyng jappay temeki tartuyna mýddeli. 2008 jyldyng 22 qyrkýieginde Europalyq Komissiya temekige qarsy kýresting taghy bir jobasyn talqygha saldy. Atalghan qújatta Euroodaq qúramyndaghy elderde temeki ónimderine salynatyn memlekettik salyq kólemin shylymnyng bólshek saudadaghy baghasynyng 67 payyzyna deyin ósiru kerektigi aitylghan. Basty maqsat: adamdardyng densaulyghyna tónetin qaterding aldyn alu jәne kәri qúrlyqtaghy barlyq elde temekining baghasyn birkelki etu. Qazirgi tanda Fransiya, Germaniya, Beligiya sekildi basqa da memleketterde bir qorap shylym edәuir qymbat túrsa, Luksemburg pen Euroodaqqa keyin qosylghan kóptegen elderde temeki arzan. Nemister men fransuzdar jerinde kontrabandalyq jolmen әkelingen temeki ónimderining kóbeyip ketui de osy sebepti. Euroodaq 2025 jylgha deyin temeki ónimderin ashyq saudadan mýlde alyp tastaudy maqsat etude. Al, Reseyde mektepter men kolledjderde temeki tartqan múghalimderge qomaqty aiyppúl salynady. RF Tútynushylyq baqylau úiymynyng jetekshisi Gennadiy Oniyshenko juyrda Reseydegi әlemdik alpauyt kәsiporyndardy «reseylikterge qarsy «nikotindik genosiyd» úiymdastyrdy» dep aiyptap, sotqa shaghymdanatynyn mәlimdedi. Batystyng kóptegen elderinde qoghamdyq oryndarda shylym tartugha zang jýzinde tyiym salynghan. Fransiyada múnday zang kýshine engenine segiz ay bolypty. Osy uaqyt aralyghynda kafe, bar, meyramhanalardyng qojayyndary tabatyn payda 10-15 payyzgha qysqarsa, jýrek pen qan tamyrlary auruynan kóz júmatyndar sany 15 payyzgha azayypty. Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymynyng ókilderi temeki ónimderin jarnamalaytyn nasihattyq sharalar tolyq әri tútas toqtatylsa, shylym shegetinderding sany 16 payyzgha tómendeytinin kóldeneng tartady. Sondyqtan kóshele jarnamasy men búqaralyq aqparat qúraldarynan (gazet, jurnal, teledidar, radio, Internet sayttary, plakattar men bilbordtar, qoghamdyq kólikterding syrty, t.b.) nikotindik ónimderdi alastau óte manyzdy. Sonymen qatar týrli halyqaralyq jarystarda, әsirese, jastar men jasósipirimder qatysatyn sayystargha demeushilik jasap, temeki óndirushi kәsiporyndardyng brendterin jarnamalaugha da tosqauyl qong qajet.

Temekimen kýreste útylyp qaldyq...
QR «Temeki tartudy shekteu men aldyn alu turaly» zangha sәikes, temeki ónimderin óndirushiler men syrttan tasymaldaushylar jyl sayyn ishki naryqqa úsynatyn ónimderding qúramy turaly ýkimetke esep beruge mindetti. 2008 jyldyng 1 qantarynan bastap, qorap syrtyndaghy «Shylym shegu sizding densaulyghynyzgha óte ziyandy», «balalardy temeki týtininen qorghanyzdar», «temeki shekpeytinderding ómiri úzaq» degen jazudaghy әripterding kólemi 30 payyzgha ýlkeytildi. Búl – Halyqaralyq temekige qarsy kýres jónindegi konvensiyagha Qazaqstan da qol qoyghannan keyingi janalyq. Oghan deyin júrtqa shylymnyng zalalyn eskertetin jazu, tipti, bayqalmaytyn-da. QR densaulyq saqtau ministrligindegiler búl eskertudi keleshekte 50 payyzgha deyin jetkizudi kózdep otyr. Eskertuge ezuine temeki qystyrghan 4 million otandas selt etse jaqsy...
Naryqty zertteytin tәuelsiz agenttik – «Biznes sarap» taratqan aqparatqa sýiensek, 2008 jyly Qazaqstandaghy shylym óndirisi 28-29 milliard dana (1,4-1,5 mlrd. qorap) bolmaq. Búl kórsetkish býginde 25 milliard dana shamasynda. Ónim óndiru qarqyny tútynushylyq súranysqa tәueldi. 25 milliard dananyng 29 milliardqa ósiriletinine qarap, temeki tartatyndardyng sany kóbeyip kele jatqanyn angharamyz.
Qazirgi kezde ishki naryqta eki kompaniya – «Filipp Morris Qazaqstan» (56,4%) men «Galaher Qazaqstannyn» (40%) ýles salmaghy basym. Qalghan bólik shet elderden temeki tasymaldaytyn kompaniyalardyng enshisinde. Europanyng shylymmen kýreske qatysty kótergen bastamasyn  qyrkýiekting ortasynda «Temeki týtininen azat Qazaqstan ýshin» últtyq koalisiyasynyng ókilderi de qoldady. Salauatty ómir saltyn qalyptastyru mәseleleri jónindegi últtyq ortalyqtyng elimizdegi ishimdik pen temeki ónimderining zandy týrde sauda ainalymyna engiziluin jaqsartu maqsatynda jýrgizgen saraptamalyq zertteu nәtiyjesinde biraz kemshilikting beti ashylypty. Koalisiya preziydenti Ayqan Aqanov: «EO kenesine sәikes, temeki ónimine salynatyn jalpy salyqtyq salmaq 70 payyzdan (Qazaqstanda – 26%), al aksizding ýlesi 57 payyzdan (11%) kem bolmauy tiyis. Sonymen qatar 2006 jyldyng 1 shildesinen bastap 1 myng dana shylymgha salynatyn salyq jýgi 64 eurogha (10 370 tenge) tengerildi. Búl kórsetkish Qazaqstanda 58 ese tómen. Bizde araq-sharap pen temekidegi aksizding ýlesi nebary 2,03% nemese 2 337,0 milliard tengening 33,3 milliardy ghana. Budjetke týsetin kiristing kólemi 1 payyzgha kem» dey kele, salyq salmaghyn kóteru arqyly budjetke týsetin kiristi 10 esege deyin kóbeytken Tailandtyng tәjiriybesin kóldeneng tartady. Ázirge temekige qarsy kýreste Qazaqstan útylyp júr. Byltyr halyqaralyq Gallup kompaniyasy jýrgizgen saualnamanyng «Songhy bir aptada shylym shektiniz be?» degen súraghyna bas iyzegender sany Kubada – 40%, Qazaqstanda – 35%, Estoniya, Latviya, Ázirbayjan, Indoneziyada – 36%, Resey men Belarusita – 37%, Litvada – 34%, Argentina men Qytayda – 33%,Ukraina men Vietnamda – 32%, Kipr, Mavritaniya, Slovakiyada – 31%, AQSh-ta 24%-dy qúrapty. Eng tómengi kórsetkish Niygeriyanyng ýlesinde – 6%. Aytpaqshy, tәuligine 10-12 shylym tartatyndar jyldyq uaqyt ólshemimen alghanda, temekige 24 kýnin júmsaydy eken. Shylymmen «qoshtasa» almay jýrgen otandastyng qúlaghyna – altynnan syrgha. Sandyq kórsetkishter sóileytin tústa kósemsip, sheshensuding ózi artyq...

«Qazaqstan Iskeri», №11, 4-mausym, 2009 jyl