Qyzyrhan Sholpan, Avstriyadaghy qazaq mәdeny ortalyghynyng jetekshisi.

Avstriyadaghy qazaq mәdeny ortalyghynyng jetekshisi Qyzyrhan Sholpan Azattyq radiosyna aityp bergendey, preziydent Nazarbaevtyng búrynghy kýieu balasy Avstriyada elshi bolyp túrghanda osyndaghy qazaq diasporasyna jónimen kónil bólmegen. Vena qazaqtary búl mәselede beytarap bolyp otyrghan synayly.

«QÚRYLTAYLAR ÚLTTYQ SANAMYZDY SERGITTI»

Qyzyrhan Sholpan, Avstriyadaghy qazaq mәdeny ortalyghynyng jetekshisi.

Avstriyadaghy qazaq mәdeny ortalyghynyng jetekshisi Qyzyrhan Sholpan Azattyq radiosyna aityp bergendey, preziydent Nazarbaevtyng búrynghy kýieu balasy Avstriyada elshi bolyp túrghanda osyndaghy qazaq diasporasyna jónimen kónil bólmegen. Vena qazaqtary búl mәselede beytarap bolyp otyrghan synayly.

«QÚRYLTAYLAR ÚLTTYQ SANAMYZDY SERGITTI»

Vena qalasynda býginde 50-dey qazaq otbasy túrady. Avstriyadaghy qazaq mәdeny ortalyghynyng jetekshisi Qyzyrhan Sholpannyng aituyna qaraghanda, Venagha Týrkiya arqyly barghan qazaqtar 25 otbasyn qúraydy eken. Songhy jyldary Qazaqstannan týrli qyzmet babymen baryp sonda túraqtap qalghandar sany da osynshalyqty bolady.
Qyzyrhan Sholpan Venada taksy jýrgizedi. Al, osynda tuyp erjetken ekinshi buyn úrpaqtary uniyversiytetterde bilim alyp, shaghyn jәne orta biznespen ainalysyp, iri kompaniyalarda júmys istey bastaghan eken. Tipti, memlekettik qyzmette kishigirim lauazymgha ie jastar da barshylyq kórinedi.
– Solardyng ishinde Siemens, Telecom sekildi firmalarda isteytin jigitter bar. Birneshe qyzymyz halyqaralyq poshta bóliminde isteydi, - deydi Qyzyrhan Sholpan.
Venadaghy qazaq mәdeny ortalyghy Europadaghy qazaq qoghamdary federasiyasynyng mýshesi. Qyzyrhan Sholpan búl qoghamnyng tek 2003 jyly ghana resmy tirkeuden ótkendigin aitady.
– Oghan deyin arnayy qazaq qoghamy bolmasa da, Europadaghy qazaq jastary bas qosyp, Nauryz meyramy, Qúrban ait, Oraza ait toylaryn ótkizip keldi, – deydi ol.
Al biylghy jylghy mamyrdyng 29-31 aralyghynda Londonda Europa qazaqtarynyng kishi qúryltayy bolyp ótti. Qyzyrhan Sholpan shetel qazaqtary ýshin osynday qúryltaylardyng manyzy turaly bylay deydi:
– Birinshiden, Europadaghy qazaq jastarynyng ózara qarym-qatynasynyng nyghangyna, birin-biri tanyp, biluine zor mýmkindik jasalady. Europadaghy qazaq jastary ózara aralasugha mýmkindik aldy, tipti, tanystyqtyng sony neke qiyp, otau qúrugha jetkizgenderi barshylyq. Eger, búlay bolmasa, bizding úrpaghymyz qazaq ekendigin úmytyp ketui de mýmkin edi, - degen ol býgingi úrpaqtyng osy qúryltaylardyng arqasynda qazaq ekendigin týisine bastaghanyn aitty:
– 1992 jyly Qazaqstanda Álem qazaqtarynyng I dýniyejýzilik qúryltayy bolyp ótkeni belgili. Sol qúryltay Europadaghy qazaqtardyng últtyq sana-sezimine erekshe әser etti. Bizding jas úrpaq Europadaghy kishi qúryltaylardyng arqasynda ózining qazaq ekenin týsine bildi.
Bizding ata-babamyz Qytaydyng Shynjang úighyr avtonomiyaly rayonynyng Altay ólkesinde tuyp ósken. Odan Týrkiyagha bosyp jetti. Týrkiyadan Europa elderine tarap kettik. Sóitip, әr kezende birneshe tilde sóilep, birneshe mәdeniyetti qatar alyp jýrdik. Búl óz kezeginde qazaqtyng jas buynyna keri әserin tiygizgeni anyq.
Tәuelsizdikten keyin Qazaqstanda dýniyejýzi qazaqtarynyng birneshe qúryltayy bolyp ótti. Olar: 1992, 2002 jәne 2005 jyldary. Al, 1995 jyly úly Abaydyng 150 jyldyghy YuNESKO kóleminde atalyp ótti. Osynyng bәri bizding sana-sezimimizding serguine septigin tiygizdi. 1995 Abay jylynda túnghysh ret Almatyda әlem qazaqtarynyng futbol jarysy ótti. Búl chempionatqa Pariyj, Munhen, Vena jәne Týrkiyadaghy qazaq jastary qatysty.

«KASPIONETTE OIYN-SAUYQ BAGhDARLAMALARY KÓBIREK QAMTYLSA»

Áriyne, Europanyng ózge memleketteri sekildi Avstriyadaghy qazaqtardyng da basty problemasy – til mәselesi. Múndaghy qazaq jastary qazaq tilinde mýldem sóilemeydi.
– Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghy bizderge arnayy DVD jibergen. Sonda beynekórinister arqyly qazaq tilin ýiretu kurstary qamtylghan. Al, Europanyng ózge qalalarynda Qazaqstan elshiligi janynan arnayy qazaq tili kurstary ashylghanynan habarymyz bar. Men osyghan oray Avstriyadaghy Qazaqstan elshiligimen birneshe ret әngimelesip kórdim. Inshalla, keleshekte bizding de qolymyz búl mýmkindikke jeter.
Eger, balanyng qazaq tilin ýirenuge degen óz yntasy bolsa, tildi ýirenu de tym qiyngha týspeydi eken. Mening ýlken balam Almatyda 14 kýn bolyp oraldy. Songhy ýsh jylda biz otbasynda tek qazaqsha sóilesudi dәstýrge ainaldyrghanbyz. Bәlkim sonyng әseri de bolar, balam qazaqsha әjeptәuir sóileydi.
Europada qazaqstandyq sputniktik Kaspionet telearnasy kórsetedi. Qyzyrhan Sholpan tәulik boyy habar taratatyn búl arna jarty saghat boyyna qazaq, orys, aghylshyn tilderinde qazaqstandyq resmy janalyqtardy qaytalay beretinin aitady.
– Bizge Kaspionetting demalys kýnderi beretin baghdarlamalary únaydy. Onda «Habar» telearnasyndaghy «Barmysyn, bauyrym!», «Tang qalmanyz» sekildi kónilashar baghdarlamalary kórsetiledi. Keyde jaqsy konserttik baghdarlamalar men aitystar beriledi, – deydi ol.
Avstriyadaghy elshilik Nauryz meyramy jәne Tәuelsizdik kýni qarsanynda qazaqtardyng basyn qosyp, jiyn ótkizip túrady eken.

AVSTRIYa QAZAQTARY RAHAT ÁLIYEV TÓNIREGINDEGI OQIGhALARDAN HABARDAR

Sonday-aq, Qyzyrhan Sholpan býkil әlemning nazaryn audarghan Rahat Áliyev mәselesining Venada da qyzu pikirtalas tudyrghandyghyn aitady.
– Rahat Áliyev syrt eldegi qazaq diasporasymen tym jaqyn baylanys ústamaghan adam. Venada Qazaqstannyng tótenshe jәne ókiletti elshisi qyzmetin atqaryp túrghanda da qazaqtarmen baylanysy bolghan joq.
Avstriyada sot biylikten tәuelsiz. Ózge elding azamatyn eline qaytarghan jaghdayda, onyng óltirilui mýmkin bolsa, qaytarylmaydy. Búl oqigha bastala qalghanda Vena gazetterinde «Qazaqstannyng Avstriyadaghy búrynghy elshisi Rahat Áliyevting sayqymazaq teatry» degen mazmúnda maqalalar jariyalandy. Búndaghy qazaq qoghamy Rahat Áliyevting Qazaqstannyng resmy biyligin synauyna onsha senip otyrghan joq, - deydi Qyzyrhan Sholpan.
«Kezinde osy biylikting joghary eshelonynda sen de jýrding emes pe? Sol kezde qayda qarap qaldyn?» degen maghynada maqalalar jariyalandy. Sonday-aq, resmy Vena qazaq biyligining de Rahat Áliyevke taqqan aiyptaryn qabylday bermeydi.
Avstriyada nebәri 8 million halyq bar. Al, kýnine 5 million gazet-jurnal satylady. Yaghni, ondaghy halyq biylikting ya bolmasa ózge de kýshterding aitqandaryna auyzyn ashyp sene bermeydi. Ár nәrseni ózderi tarazygha salyp, eksheydi, – deydi ol.

Esengýl KÁPQYZY 10 mausym 2009 jyl
«Azattyq» radiosy