Zauytbek myrza! Jauaby men sauaby mol júmysty ne ýshin qolgha aldynyz? Qúryghanda bir jol bolsa da qorlanyp jatqan Qytay qazaqtary turaly aqparat alyp, bir súhbat beruge de jaramadynyz ghoy.. Nege?  Elbasy N.Á.Nazarbaev qúryltayda dalagha aitty ma? Azapqa úshyraghan qandastardyng janayqayy dәl sol qúryltayda ne ýshin aitylyp otyr? Sózden góri, isting adamymyn degen sertiniz qayda? Segiz ay boyy qandastardyng basyna kelgen aqyrzamangha, soghan qatysty mekemening basshysy retin de qalay tynysh úiqtadynyz? Joghalghan maldy izdemeseng onyng da obaly bar emes pe? Shettegi qazaqtyng mal ghúrly qúny bolmaghany ma?  Búl  býkil oralmannyng yshqynghan janayqayy dep bilinizder..

Basyna qara búlt ýiirilip, sory arylmaghan qytay qazaghynyng taghdyry qyl ýstinde, basyna zamanaqyr tónip túr.. Dinsizding qolynda qor bolghan halyqtyng esh kýnәsi joq, olar beybitshilik pen berekening úitqysy dep tanylghan, qytay basshylyghy da solay bagha bergen. Býginge kelgende qaranghylyq býrkegen bitik ormandaghy týz taghysy ispetti tútqiyl shabuyl jasap, izim-ghayym óltirip jatyr. Odan qalghanyn abaqtylap, alapat azappen qinauda. Jasyryn tamaqqa qosylghan dәri arqyly óz-ózinen óletin, aqyl –esin joghaltatyn dertke shaldyghuda. Beyresmy mәlimetterde 500 jýz myng adam isti bolghan. Olardyng ólgenining aqparaty da jabyq saqtalyp otyr. Óken bastatqan tanymal imamdar týgelimen joq, óli-tirisi belgisiz.

Zannan, sayasattan habary joq auyl qazaghyn jana jasaq ornalastyryp, beyuaz elding taghdyryn sheshetin kýshti qúrylymgha ainaldyrghan. Ol jerde ishetin-shegetin, búzaqylardyng qolyna biylik berip, auyl men qystaqtyng qazaghyna bilgenin isteude. Býkil Shynjang ólkesi 1960 jyldardaghy «Mәdeniyet tónkerisimen» jylap kóriserlik shekke jetken. On myndaghan meshitterdi qiratyp, «Assalaumaghalaykum» degen adam sottalyp jatyr. Qytaydyng «Kóktem merekesi» bastalghaly beri barlyq qazaqtardyng ýiine qyzyl-jasyl jyn shaqyratyn, «Budistik» bútqa tabynatyndardyng joralghysy retindegi qaghaz jalaulardy zorlyqpen ilgizip, baqa, shayan, shoshqanyng etin sol mereke qarsanynda kýshtep jegizgen. Sonymen birge múny әdemi, zymiyan ataumen «Tuysqan últtar dostyghy» dep qan shygharmay óltirude. Aqparattarda qysym dep aitylyp jýr, qysym emes tiridey ruhyn óltirip, tәnin mýgedek etude. On kýnnen asyp barady, әr auyldan 200 qazaqty esh sebepsiz tútqyndap, qytaydyng qaranghy zyndandaryna tastaudy búiyrghan... Búghan jalghan ilik tauyp, bas kóterer azamattardy qúrtyp, qorghansyz qalghan, әielderdi menshik etu súmdyq jospary túr. Múndaghy «qylmysy» Qazaqstanmen baylanysy barlyghy, búryn júmagha barghandyghy, әkimshilik jazagha tartylghandyghy sebep bolyp, týrli jeleumen aiypty dep sanap degenine jetude.

Jarqyn-7 (Serikjan Bilәsh) men Qydrәli Oraz qytaydaghy qazaqtardyng onbay azaptalyp jatqanyn janymen sezgen azamattar. Qandas tuystaryn, solay azaptalyp jatsa, shynymen qalay tynysh jata alasyn? Búlar halqaralyq úiymdardyng atqara almaghan júmysyn atqaryp jýr (Qazaq qauymdastyghynyn). Qazaq qalamgerleri auzyna marjan salyp otyra bersin, tek Jәdy Shәken, Qúlkerim Elmes,  Toqtarәli, Serik qatarly qalamgerler ghana  azamattyq atyn saqtap qaldy.. Olar bireu bolsa da qandastaryna arasha súrap maqala jazdy.. Osynday kezde qazaqqa birlik kerek, eng keminde júmys istep jatqan azamattargha kedergi jasamaugha tiyispiz. Óitkeni qazaq taghdyry syn saghatta túr.

Qytay týrmesinde 8 ay jatyp әreng oralghan Qazaqstan azamaty Omarәlining aituynsha qytay týrmesinde azaptalyp jatqandardyng ýshten biri – qazaqtar eken. Ol jaqta azaptalyp jatqan adamdardyng kóptigi esh dәleldeudi qajet etpeydi. Sebebi aqparat aghynynda kýn sayyn janalanyp, alapat ýreymen órnektelip jatyr. Namysty azamattar "argha daq salghansha, qyryp tastasa tynysh edi" dep jatqan kórinedi. Qytaydyng asqan ayar sayasaty tarih betterinde de sóilep túr. Ótken ghasyrdyng ortasynda "Monghol últynyng jaramdy azamattaryn otandy qorghau ýshin soghysqa jiberemiz" degen jeleumen belgisiz iyenge әkelip qyryp salyp, erkek kindiktini joq etken. Izimen «Otan ýshin qúrban bolghandargha qamqorlyq» dep qyz-kelinshekterding otyn-suyna kómektesedi dep, 18 ben 40 jastyng aralyghyndaghy qytay jigitterin jiberip, 95 payyzyn kýshtep ýilendirip úrpaq órbitip, qytay últyna sindirip әketken. Osynday zúlymdyq qayda bar?  Mine osy josparyn ekinshi bir súmdyq әdispen qazaqqa jýrgizuge kirisip ketti. Qytayda jappay týrme salynyp, «Sayasy ýirenu» degen abaqtysyna adam syimay jatyr. Erkegi abaqtygha, ne sayasy týrmege ketken ýiding әieline qoqan-loqy kórsetip, bilgenin istep otyrghanyn «Erkin Aziya» radiosy rastap otyr. Álemde joq zúlymdyq bastalyp ketti

Qytaydaghy ýsh million qazaqtyng taghdyry qyl ýstinde túr. Pәle qaydan deytin emes, býkil Shynjang ólkesi tóbesi ashyq týrmege ainalghan. Úighyr, dýngen, qazaq aimaqtary aidahardyng auzynda túr. Túrghyn ýilerding bәri tegis tar esikten shyghatyn apangha ainaldyrumen birge josparly týrde qalanyng ózi týrme negizinde salynghan. «Qytay qorghanyn» salyp memleketti tyrp etkizbey, aqparatty ýzip, qazaq bastaghan az últtardy genosidke úshyratyp joq etu. Búl kýnde qandastarymyz demin ishine tartyp, jótelse ústap kete me dep ýreyi úshatyn bolghan. Basqynshylyghy shekten asqan qytay biyliginen arasha súrap, qútqarmasaq kesh qalamyz. Irgemizde qandasymyz atylyp, asylyp jatsa qalay shydas berip otyra alamyz? Sondyqtan oilanuymyz manyzdy..

Jaqynda Últ Kóshbasshysy N.Á.Nazarbaevtyng pәrmenimen, ol jaqta qysym kórgen qazaqtardyng mәselesi rastalyp, QR Syrtqy ister ministry Qayrat Ábdirahmanov  diplomatiyalyq nota jiberip, segiz aidan bergi kýizelisimizdi sәl de bolsa sergitkendey boldy, mine eldikting belgisi dedi biraz azamattar. Aytayyn degenim osy qazaqtyng basyna kelgen qauipti Amerikada, Europada emes, búiyrsa biraq adam sheshe alady, ol  – N.Á.Nazarbaev! Álemde yadroliq qarudan bas tartudyng ýlgisi bolghan, Siriyadaghy soghystyng toqtauyna sebep bolghan túlgha retinde, kórshige sózi ótetini sózsiz. Mýmkin sonyng josparyn jasaghanda bolar, óitkeni diplomatiyalyq qadamdaryn jasap ýlgerdi.

Qazaq beybitshilikting ýlgisi bolyp tanylghan halyq. Ghasyrlap qyrylumen kele jatqan qauym. Qytay biyligining ózi de Beyjindegi qúrlytay kezinde «Momyn halyq qazaq degen» dep atap kórsetip, moyyndaghan. Demek osynday joghary baghagha senip qalyp «Sen tiymesen, men tiyme badyrang kóz» dep jýre bergen. Qazaqta esh territoriyalyq talap joq, qazaq eline kóshu múratynan basqa ne jazyghy bar edi?

Aytatyn ózekti taqyryp,  ótken jyly astanada ótken «Dýniyejýzilik qazaqtarynyng 5 qúryltayynda Elbasy N.Á.Nazarbaevtyng aldynda sóz sóilegen Ómirhan Altynúly qytaydaghy qazaqtardyng jappay qysymgha úshyrap jatqanyn túnghysh ret jariyalaghan erjýrek azamat edi. Búl syrttaghy qazaqtyng janayqayyn, basqa emes Qauymdastyqtyng qúryltayynda kótergen. Elbasy búl oqighagha nazar audaratyn bolamyz dep naqty aitqan sol jiynda.  Sonda basqa jerde aitylmay Qauymdastyq qúryltayynda erigip aityp jýr me? Búl mekemening qatysy bolmasa toy-toylau ýshin kelip jýr me? Demek búl qauymdastyqtyng jauapty bolugha tiyis ózekti mәselesi. Bólingen qarjyny kitap shygharumen ghana ainalysyn dep kim aitty? Sol kitapty jazatyn, oqityn adamdar ólip, zyndangha týsip jatsa kitap kimge kerek? 8 ay boldy auzyna su toltyryp alghanday Zauytbek myrzada ýn joq.. Elbasynyng tapsyrmasy jartasqa aitqan janghyryq boldy ma?..

Zauytbek Túrysbek myrza Elbasy aldynda: «Ýlken seniminizge kóp rahmet. Búl qyzmet әr qazaqqa bólek dýniye. Men kóp sóilemeymin, barynsha ispen dәleldeymin» degen bolatyn. Zauytbek myrza osy aitqan sózderinizge opa qylmadynyz ghoy.. Biz búl jerde qandastyng qany tógilip jatpaghan bolsa, ýnsiz jýre berer edik, bilgenin istesin dep. Múnday almaghayyp sәtte ýnsiz otyru da hayuany sabyrgha jatady.. Milliondaghan halyqtyng ýnin jetkizu keudesinde oty bar qalamgerge - paryz, olardyng yshqynghan, búlqynghan, shynghyrghan janayqayyn aqparat alanyna shygharu tilshilerge - paryz. Ol jaqtaghy etnikalyq qazaqtardyng  kózi,  qan men jasqa shylanyp 2018 jyldyng jana bir kóktemine kirip keldi. Zauytbek Túrysbek myrzalarda jyl boyy ýn joq.. Sol sorly qazaqtar bolmasa qauymdastyq ashylar ma edi? Zauytbek myrza sol qandastardyng jayyn Qytay Elshisinen baryp súraugha shamasy kelmey otyr ma? Solarmen selbesip Ýrimjige barugha ne kedergi bolyp otyr? Barmay-aq qoysyn, solardyng óli-tirisin esebin alugha talpynys jasasa netti? Tipti ony da qoy, solar ýshin bir súhbat berseniz, tonynyzdy bireu sheship alar ma edi? Tipti mal ekesh maldyng ózi, jazyqsyz óltirilip jatsa súraymyz ghoy.. Búratana halyqtardyng iyti joghalsa da izdeydi ghoy... Sol it qúrly bolmaghany ma, Qytaydaghy qazaqtyn?

Serjan Áset

Abai.kz