Júma, 2 Jeltoqsan 2022
Qúiylsyn kóshing 7416 0 pikir 28 Nauryz, 2018 saghat 09:14

Qazaq bәbisektey emes, qarlyghashtay óz Otanyna úya salu kerek

Adamnyng kelte ghúmyry tym ghajap. Paraghy sudyr qaqqan uaqyt-ay, desenizshi! Kýn, ai, jyl bolyp suyrtpaqtalyp, shylbyryn sýiretip kete barady. Ekpini arqyrap aqqan aqjal ózen tәrizdi ómirge kim tosqauyl bola alady deysin. Qanshama ghasyrlar qúmgha sinip ketti. Olar tek býr jarghan qyzghaldaqtarmen sәlem joldap túrghanday seziledi.

Ómir bolghan song aq pen qara, shyndyq pen ótirik almakezek jolyghyp túrady eken. Keyde  ýsh úiyqtasang týsine kirmeytin oqighalardyng jýz berui jaqsylyqqa ainalsa, keyde mýldemge týsin ózgertetinin qaytesin. Sanana  jýk, janyna salmaq salyp, jýregindi ezetin jaghdaylar da bolady. Sonday kezderde shuyldap jýrgen alpys ata, qyryq jezdennen bireui janynda qalmaydy. Tirlik keshken júmyr  basty pendening kórer kýni osynday.

Qiynshylyq ataulynyng bәrine tózip, olardy moyynynmen kóteruge bolady. Alayda, adam balasy saghynyshty eshqashan jene almaydy eken. Saghynyshtyng úlysy tughan anana degen saghynyshtan bastala ma, qalay? Keudeng qyzyl jalyngha oranyp, alpys eki tamyrynnyng quyrylatyny da sol saghynyshtyng saldarynan.

Ata-ana men tuys-bauyr,  dos-jarannyng qasynan ketkeli de biraz jyldyng jýzi boldy. Qanbaq sýiretip kóshesin shandatqan bala kýnimizding balghyn elesi qalghan Óndirqara, jar jaghalap jýgirip shabaghyn tergen qart Ýlingir ana bәri-bәri kóz aldymnan saghymday syrghyp ótkende túla boyymdy suyq ter basyp, qos janargha erik beremin. Átten, qol qysqa, auyl alys, jer shalghay.

Ayauly anamnyng әjim torlaghan shýnirek kózi, әkemning tamyrlary arsiyp sidalanghan dolananyng tamyrynday sausaqtary, kýnge kýigen kónetoz shapandary  bәri-bәri mening kóz aldymda ghoy. Olar da saghynyp jýrgen bolar. Qashan shýiirkelesip, arqa-jarqa bolyp jolyghar ekenbiz. Jaratushydan jalbarynyp tileytinim – asqar tauym men móldir búlaghymnyng ghúmyr jasynyng úzaq boluy.

Men jiyrma bes jasqa tolghan shaghymda, kindigimdi kesip, kirimdi juyp ósirgen tughan topyraghymnan Atajúrtqa birjola qonys audardym. Sebebi jeterlik. Qayran  ana topyraq jat bireuding tabanynyng astynda qalyp bara jatyr, kýn-kýn sayyn jymysqy sayasattyng jemiruimen qasiyet sógilip barady.

Qystyng qysqa kýnining birinde keshqúrym el oryngha otyrghan shaqta әkem: «Úlym, bәbisek deytin qús baryn bilesin, kórip te jýrsin. Sol bәbisek  úyasyn tamdar men dualdardyng quysyna, keyde ýiding irgetasyna, jertólening búryshyna sala salady. Ózi jaratylysynan anqau hәm jalqau. Sol beyshara qús ózinin  anqaulyghynan kóp ziyan shegedi. Balapany men júmyrtqasy qúrt- qúmyrsqanyn, sumandaghan jylannyng aujalyna ainalady. Al ana aiyrqúiryq  aqtós qarlyghashty qarashy. Biyikke,  kiyiz ýilerding shanyraghyna úya salady. Eshnәrsening oghan  qoly jetpeydi, ony alugha batyly barmaydy», –degen sózi bastapqyda maghan sonshalyq әser ete qoyghany shamaly edi. Jay kenes qoy dep qoya salgham.

Biraq uaqyt ótken sayyn sol sóz meni qatty tolghandyrdy. Jigerimdi janyp, ruhymdy shiratty. Solay da solay, mening Altaydan atajúrtqa at basyn búruyma tura keldi. Atamnyng aq batasyn alyp, sondaghy jasap jatqan halyqtyng sәlemin arqalap, Úly Dala eline alqynghan aq búlaqtay asyqtym.

Men auyldan Atajúrtqa attanghan kýn әli esimde. Ol ózinshe bir hikaya bolatyn. Anam qúshaqtap mandayymnan iyiskep, tósine basyp túryp: «Aman bar, qúlynym», – dep ayaly alaqanynyng jyluyn jonymnan ótkizip, eki kózine erik bergen sәtin qalay úmytayyn. Bizding bosap túrghan keypimizdi kórip, әkem qatty nazalanghan bolsa kerek, tosynnan: «Qoyyndar, botaday bozdap ne boldy. Ákesinen ketip atasyna bara jatqan joq pa. Qany bir qazaqtyng dalasy oghan jattyq qylmaydy. Ol ózining atasynyng qara shanyraghyna bizden sәlem alyp ketip barady», – dep basu aityp toqtatty. Búl jaghdayymyzdy  syrtymyzdan kórgen bәz bireuler mazaq etip túrghan bolsa, óz erki.  Kekesin kýlkiler de estildi. Qaytsin olargha qyzyq kerek.  Eshteneni týsinbeydi ghoy...

Men anama: «Jylamanyz, auyryp qalasyz. Ýige qayta berinizshi», – dep qoyamyn. Anamnyng sozylmaly qan qysym auruy men jýrek syrqaty bar bolatyn, sol ýshin ayap kettim. Ákem bolsa, myna ómirdi erte týsinip, qatarlastarynan búryn eseygen adam. Olay deytinim, jastayynan jetimshilik pen joqshylyqtyng tauqymetin tartyp eseygen bir jan. Beyne qarly  boranda qasqayyp qaz túra bilgen bir týp emen aghashy tәrizdi. San týrli  qiynshylyqtardy kóre túra, senimi setinep, baghytynan adasyp, jýrisinen janylyp kórgen emes.

Ol  kisining jan sýiiner qasiyeti – kitap oqugha qatty  qúmarlyghy, әri kitapty asa talghampazdyqpen oqyp, bagha berip, oy bezbenine salyp ekshey alatyny. Bizge ýnemi keshqúrym ap-sap basylyp, tónirek tynyshtyqqa shomghanda oqyghan qyzyqty әngimelerng men lezdik maqalalardy shәy ýstinde bayyppen әngimelep beruden jalyqpaydy. Qazir de jetpis jasqa jelken jaysa da, sol daghdysynan janylmay, qoly bosay qalsa tomdardy paraqtap otyrady. Biz  ýshin  әkemiz qazyna keude tau mýsin dep aitugha túrarlyq. Anam ekeui biri – asqar tau, biri – móldir búlaq bolyp mәpelemegende, biz búlay sholjandap jýrmegen bolar edik qoy. Sol ýshin Jaratushydan kýn sayyn jalbarynyp tileytinim, ekeuining ghúmyr jasynyng úzaq boluy.

Anam bizdi mektepte el qatarly oqytpaqshy bolyp ala tannan, kýnning batqanyna deyin kýndikshi bolyp júmys istep, qytay sharuanyng egistigining aram shóbin otap, sausaqtarynyng kóbesi sógilip, eti sylynyp, sýiegi kórip qalghan sәtterining de kuәsi bolghanbyz. Bizge ystyq tamaq әzirlep qúya almay, shildening shilingir ystyghynda qolyna syrma qolghap kiyip alatyn. Sóite túra sharshaghanyn sezdirmey, keshkisin kir-qojalaq bolghan ýsti basymyzdy juyp, ózi ishpese de bizding as-suymyzdy dayarlaytyn. Ózi bizding toyyp sekirgenimizdi kórip sharshaghanyn úmytyp, quanyshtan qúrsaghy ashqanyn bilmey qalatyn... Sabaqqa baratyn bir ýiding túnghyshy bolghan maghan әkemning eski shalbaryn qysqartyp, kishireytip kiygizip qoyatyn. Altaydyng aq ang ýsip óler qaqaghan ayazynda, bir tyshqaq laq soghym soymay, kóje-kólmekti talghajau etip, qystan shyqqan kezimiz de boldy.

Biz ósken auyldyng qaq ortasyn ýlken kýre jol kesip ótip jatyr. Búl  jolmen qanshama jandar saparlap ketkenin kim tizimge alyp otyrdy dersin.  Biz de mine, «Ýide tuyp, týzde ólu» degen qaghidadan asa almay attanyp kettik. Auyl búiyghy qalpynda týkti sezbesten úiqyda jatyr. Tek mosqal morjalardan budaqtaghan týtinder ghana auylda tirshilik iyesining bar ekenin aiqyndap túrghanday.

Kóp kýttirmey kólik te kelip toqtady. Men janymdaghy jaqyndarymmen qimay qoshtasyp attandym. Kólik jyljy bere oiyma ómirding ózi bir beket eken ghoy degen oilar oraldy. Alqynghan aq búlaqtay, úly múhiytqa qosylyp ketuge asyqtyq. Endi mine, asau ómir arnasynda shayqalyp kelemiz.

2009 jyly kóktemnin  qar aralas janbyry tolassyz jauatyn sәuirding salqyn týninde Almatynyng irgesindegi «Baraholka» degen bazargha túmsyq tiregen avtobos tanghy saghat ekiler shamasynda jolaushylardy týsirdi. El  qatarly tabanymdy men de jerge tiredim. Bireulerding aldynan alqalap kýtip qarsy alatyn adamdary bar, maghan she?! Birde-bir janashyr jaqynym joq, jelkensiz qayyqpen tenizge sapar shekken balyqshy tura mendey bolatyn shyghar, kim bilsin. Arada birde toq, birde ash, týlkiqúrsaq jýrgen kýnderding tizbegi bastalyp ketti. Júrttyng jýzi quanyshtan jaynap jýrgen synayly. Mende bir úly arman túr, jarau júpyny keyippen kisi kózine kóp týse beruden tartynyp, kóp uaqytymdy Esentay ózenining jaghasynda ótkerdim.

Kýnder ayalsyz jyljyp ótip jatty. Aqyry, su shayghan salyndyday sendelip jýrip, bir kýni Tashkentke bastar kýre joldyng boyyndaghy Rayymbek auylynan bir-aq shyqtym. Sol jerde, Erlan Saylanbekúly esimdi tuysqan bir aghamdy taptym, sol kisining núsqauymen qújattarymdy turalap, qalalyq kóshi-qon basqaru ortalyghyna tirkeuge túrdym. Búrynghyday emes, arqasýier aghasy bar el qataryna qosylghanday boldym. Aghama oqu izdep kelgenim turaly aittym. «Jaraydy, onda kýzge deyin kýtuge tura keledi, dayyndyq kursy bastalghansha qasymda túra ber», – dedi.

Ayaday bir bólmede ýsh jigit qatar túryp jazdy ótkerdik. Sol jyly jolym bolyp dayyndyq kursyn oqu ýshin Jambyl oblysyndaghy Taraz Memlekettik Uniyversiytetine joldama alyp, soghan kettim. Kiyeli Áulieata topyraghyna taban tirep, sol jerde ómirimning ekinshi bir kezeni bastaldy.  «Tarazgha tayaq ústap kelgen, tay minip qaytady», – degen búrynghydan qalghan sózding qadirin men sol kezde týsindim. Shynymen de, kýnderim jaqsylyqqa toly boldy. Uniyversiytetke de ýzdik nәtiyjemen qabyldanyp, student atandym. Alghashqy jyr jinaghym jaryq kórdi, bauyryma qazan asyp, otbasyly  boldym.

Oyda joq sәtte, búiryq bolyp «Aqyndar men batyrlar eli» atanghan jyr sýleyi Sýiinbay, Jambyl bastaghan úly túlghalardyng tabany tiygen qasiyetti topyraqqa qonys audaryp keldim. Múndaghy júrttyng bauyrmaldyghy men jany jaysang jaqsylardyng yqylasyna bólenip, ózim az da bolsa aqparat salasyna septigimdi tiygizip jatyrmyn-au dep oilaymyn. Bútaqty panalaghan torghay halinde jýrgenimde, Qúday desip sóz berip, qol ústasqan qosaghymmen dәm-túzymyz jaraspay eki jaqqa kettik. Kózi jәudirep botam ketti. Sol ma mening azamattyghym. O, tәiir-ay!

Keyde ómirding dauyldary da soghyp túrady. Tenizge salghan kemem tolqyndargha soghylyp qalatyn kezderi joq emes. Alayda arqa sýiep jýrgen aghamnyng jany izgi, jýregi jyly bolghandyghynan qatardan qalmay kelemin. Osy altyn topyraqtaghy asyldardyng izinen quat alyp, qaldyrghan tom-tom enbekterin aqtaryp zerdelesem, armandaghan maqsattarym ayaqsyz qalmaytyn shyghar degen oidamyn.

Esbolat Tileubay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 1379
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 658
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 835