Seysenbi, 27 Shilde 2021
Din men tin 9690 17 pikir 9 Sәuir, 2018 saghat 11:41

Qazaqtyng din turaly tanymy

Qazaq halqynyng din turaly tanymy, senimi erekshe. Dindi jaratylystan tys qúdiretti qúbylys, tylsym retinde tanymaydy, oisyz bas qoyyp, kózsiz qúlday jyghylyp, tabynghan da emes. Dinning adam men qogham arasyn jalghastyrushy, jarastyrushy jәne ýilestirushi qasiyetin jete týsinip, ony jan men tәn tazalyghyn saqtaytyn, parasat taghylymdaryn demeushi, adamgha ónege tәlim berer, peyilge meyirim úyalatar ruhany kýshke baghalaghan.

Ataqty aghartushy Ybyray Altynsarin óz zamanynda islamgha den qoya otyryp, «músylmanshylyqtyng tútqasy – senim, iman, imandylyq» dep dәiektese, úly aqyn Maghjan Júmabaev din rәsimderining túrmys daghdylarymen astarlastyghyn «Oraza degen qazaqqa qúlshylyq emes, әdep qoy», - dep bir auyz ólenmen sipattaghan. Oishyl jazushy Gh.Mýsirepov din jóninde: «Adam balasy birdemege senbey, arqa sýiemey túra almaydy, sol senimning aty - din. Eng arghysy sayasy senim degenning ózi halyqtyng basym kópshiligi ýshin din», - dep onyng adam ómirindegi ruhany kýshin joghary baghalaghany belgili [4].

Babalarymyzdyng qaster tútyp, atadan balagha amanattap, jýrekke darytyp kelgen asyl qasiyetteri kóp-aq. Halqymyz syrt kózben emes, jýrekpen úghatyn adamgershilik qúndylyqtardy joghary dәriptegen. Iman-qazaq halqynyng ruhany dýniyetanymyndaghy parasat payymymen sabaqtasyp jatatyn óte keng ólshemdi úghym. Ata-babalarymyzdyng aqiqatqa jeteler senimining de basty tiregi – osy. Barlyq bet-bolmysynyn, minez-qúlqynyng ainasy. Imandylyq degen bir ghana sózding boyyna úyat, ar, ynsap, qanaghat syqyldy býkil jaqsy qasiyetter týgel syiyp túr. Qazaqtyng jýzi jyly jandy jolyqtyra qalsa, «betinen imany tógilip túrghan adam eken» nemese «imanjýzdi kisi eken» dep sóz etisetini de sondyqtan. Tipti adam ghúmyrynyng mәni bolyp sanalatyn mahabbat sezimining de negizi imandylyqtan bastalady. Ony Abay atamyz «ýsh sýymen» baylanystyryp, «imaniy-gýl» dep at beredi. Halqymyzda «Jighanyna senbe – imanyna sen. Imandy adam – arly adam. Imansyz adam – sorly adam. Ýstinning kirin – sabyn ketiredi, janynnyng kirin – iman ketiredi», «Imandylyq qasterli qasiyet», «Imandylyq – inabattylyq ainasy», «Imandylyq – izgilik negizi» degen sekildi túraqty sóz tirkesteri men mәtel sózder jeterlik. Ókinishke oray, kenestik dәuirde tamyryn terenge jayghan totalitarlyq sayasattyng ýstemdik jýrgizuining saldarynan biz osynday úly qasiyetimizden aiyrylyp qala jazdadyq. Imandylyq sózi imannan shyqqan. Al iman – jýrektegi núr, núrdyng syrtqy bolmysy, yaghniy imandylyq – Alla taghalagha iman etken adamgha bitetin kórkem minez. Alla jibergen әrbir payghambarynyng mindeti – iman men imandylyqqa uaghyzdau dep sanalghan.

Imandylyq minezi әrbir músylmannyng boyynan tabyla bermeydi. Atam qazaqtyng adamgershilik úghymyn imandylyq sózimen beruinde erekshe mәn bar. Óitkeni, adamgershilik pen imandylyq arasynda ýlken aiyrmashylyq bar. Adamgershilik – barlyq adamnyng boyynda bola alatyn adamnyng adamdyq bolmysynan (kisiliginen) tughan qasiyet. Imandylyq әlemning Jaratushysy, Úly Dosyna degen iman atty sýiispenshiliginen tughan asa izgi kisilik qasiyet. Yaghni, әrbir imandylyqta adamgershilik bar bolsa da әrbir adamgershilikte imandylyq bolmauy bek mýmkin. Sondyqtan qazaqta imandylyq – auqymy asa keng ýlken pәlsapalyq oi-tolghamgha iye, erekshe mәndi úghym. Atam qazaq imanyn – óz bolmysynyng tiregi men ar-ojdannyng asyl tas aqiqaty dep úqqan. Sol sebepti atam qazaq jýrekten iman shyqqannan keudeden jan shyghudy artyq sanaghan. Oghan atam qazaqtyng myna sózi kuә: «Malym janymnyng sadaqasy, janym arymnyng sadaqasy». Búl jerde atam qazaqtyng «arym» dep otyrghany iman. «Úyat kimde bolsa, iman sonda» deui de, sodan qalghan. Ar-úyatyn satqan jangha «imanyn satty», arsyz jangha «imansyz» degen sózben týiregen. Qazaqta múnday sóz tirkesteri tolyp jatyr. Búl – atam qazaqtyng asa imandy momyn-músylman jan ekendigining belgisi. Yaghni, qazaq bar jaqsylyq úghymdy iman sózimen, bar jamandyq úghymdy imansyz sózimen aiqyndaghan. Qazaq әrqashan Úly Dosyna beriktigin kórsetken. IYә, qazaq shyr etip dýnie kelgen balanyng qúlaghyna azan aityp, ajaly jetip búl jalghannan ozghan jannyng da jýzin qúbylagha qara-typ, janazasyn oqyp Úly Jaratushynyng jarlyghyn búljytpay oryndaugha tyrysqan.

Qazaq dinining |mentaldyghynyn| tiregi, últtyn ruhany bolmysynyng manyzdysy – imandylyq. Imandylyq konsepti – tilimizde kóptegen úghymdardy biriktiretin, jinaqtaytyn jalpy týsinik. Ar, ojdan, úyat, shyn, shyndyq, namys, jýrek, jan, tazalyq, әdilet, meyrim – imandylyq konseptisining tirek úghymdary. Shәkәrim filosofiyasynyng negizi – imandylyq.
Shynnan asqan Qúday joq,
Anyq Qúday – Shyn Qúday,
Úqpay qalma alang bop,
Shyn bolmasa, kim Qúday?
Búryn shyn bar, býgin shyn,
Erten shyn bar-ýsh bólek.
Keregi joq búlardyn         ,
Búzylmaytyn shyn kerek
, - Shyn Allany madaq etip, Shyngha ghashyq bolghan aqyn búl pәniydin qyzyghyna kónili tolqityndardyng Shynnan alys ekenin de naqty eskertedi. Islam dini qazaq dalasyna kelip jetkenshe de, payghambarymyzday ýlgili adamgershiligi men imandylyghy basyna qonghan, tura da әdil, iman jýzdi, senimdi, ru taypanyn, últ qauymnyng úlaghatty ýlgi ónegesi bolghan abyz-aqyn, han-qaghan, batyr-er, sheshen-bi, sal-seri, dana ana men ata qanshama adamdar ómirden ótti. Solardyng qazaq halqyna qaldyrghan asyl ruhany múrasyn islamnyng imandylyq qaghidalary men ústyndaryna etene aralasyp, tonnyng ishki bauynday qabysyp tamasha tabysqa jetkendigine tarih kuә. Qazaq halqynyng jalpy últtyq qasiyetti úghymyna ainalghan imandylyq sózining týp tórkini men ilki bastauynyng da músylman dinimen toqaylasyp jatatyndyghy belgili. Iman úghymy әuel basta Qúran arqyly adamdardyng sanasyna sinse de, uaqyt óte kele halyqtyng ejelden qalyptasqan salt-dәstýrimen, tanym-týsinigimen, nanym-senimimen bite qaynasyp, jana bir sapalyq dengeyge kóterilgen úghym. Halyq týsinigindegi iman sózi diny shenberden shyghyp, jalpy últtyq, býkil adamzattyq qúndylyqtardy qamtityn auqymdy dýniyetanymdyq kategoriyany bildiredi.

Adamnyng is-әreketinin, sózining tura boluy tek tәrbie arqyly ghana sanagha әser etip jýzege asyrylady. Senim men turashyldyq egiz úghym. Adamdardyng boyynda búl sipattardy qalyptastyru senim, namys pen iman arqyly jýzege asady. Kónilinde imany, senimi bar adam jalghan sóilemeydi, aldamaydy, amanatqa qiyanat jasamaydy. Iman adamgha ótirik aitqyzbaydy, ózgeni aldap, mal tabudan saqtandyrady. Tәrbiyeli, senimi bar adam, Alla taghala meni әr uaqytta kórude dep oilaydy. Sondyqtan jamandyq oilamaydy, ózgenin mýlkine qol súqpaydy, qiyanat etpeydi. Júrttyng ózin syilauy ýshin aldymen ózi ózgege qúrmet etedi. Múnday imandylyqtyng joldary músylmandylyqtyng bes paryzyn tolyq oryndau barysynda jýzege asatyndyghyn býginde imanjýzdi, mol adamgershilik sipatqa ie bolghandar dәleldep otyr. Adamnyng nәpsisi – boydaghy pendege tәn qúmarlyq sezim. Jalpy adamnyng adamgershilik shynyna jetuining negizgi kórsetkishi men imandylyghynyng qalyptasuy – ózining nәpsisine ie boluy

Ibaly qyz tәrbiyelep, asyl analardy ómirge dayyndauda, qazaqqa, islam dinining tiygizgen ondy yqpaly zor bolghan. Sondyqtan, neke qii, qyz úzatu, kelin týsiru qazaq salty, ejelgi әdet-ghúryppen úshtastyra otyryp islam dini negizinde atqarylghan. Al bozbala, boyjetken, imandy úl ibaly qyz tәrbiyeleu isi óte nәtiyjeli boldy.  «Imandylyq (atauy әr týrli bolghanymen) – barlyq nanym-senimderge ortaq úghym. Adamdardyng diny senimine baylanysty, imandylyqty alalaugha bolmaydy. Qay dindegi bolsyn adamdardyng barshasyn imandylyqqa baulu qajet» deytin K.D. Ushinskiyding sózi bar. Ol ónegeli tәrbiyege ýlken mәn bergen, onyng negizin din dep sanaghan. Dindi ol, eng aldymen, ónegeli tazalyqtyng kepili dep týsingen. K.D. Ushinskiy: «Tәrbie halyqtyq iltipatqa ie bolghan jaghdayda ghana óz maqsatyna jetedi» - deydi. Iman úghymy bizde últtyq sipatqa ie bolghan. Imandylyq – últtyq shenberde shyrmalyp qalghan tar úghym da emes, Qazaqstan Respublikasynda tirshilik etip otyrghan kýlli etnos ókilderi, onyng úrpaqtary imandylyq núrynan tysqary qalugha tiyis emes. Eshbir últ búghan qarsy bolghan da emes. Imandylyq – qazaq ýshin, jalang islamy úghym da emes. Ol nanym-senim retinde, qashannan bar, úlasyp kele jatqan týsinik. Al,imandylyqqa tәrbiyeleu qazaq ilimining asyl ózegi. Osy asyl ózek býginderi qoghamdaghy tәrbiyelik is-әreketter men shara-sharualardyng tiregi bola almay otyr. Onyng kóptegen sebebi bar. Al,eng bastysy – Qazaq pedagogikasyn – materialistik jәne jauynger ateistik dýnie tanymy negizinde jazylghan, sosialilistik nemese «ghylymy pedagogikamen» teng kórip baghalamauda bolyp otyr. Bizding sanamyzda materialistik-dialektikalyq әdisnama negizinde payda bolyp, tanylghan bilim ghana teoriyalyq ghylym retinde úghynylady da, basqa dýniyetanymgha negizdelgen teoriyalar men ghylymy payymdaular moyyndalmaydy. Sondyqtan da bolar, últtanu, adamtanu sol siyaqty teologiyalyq ghylymdar óte bayau jyljyp, filosofiya, sayasattanu, әleumettanu ilimderi últtyq kenistikke kólem iyelene almay, basqa bir ilimning qoltyghyna kirip, «turaly» ghana tújyrym-týiin jasauda, al, qazaq psihologiyasy, qazaq pedagogikasy ótkennen qalghan anyz-әngime, hiqaya sanatynda taldanyp jýr. Jogharyda az-múzdap aitylghan .imandylyqimandylyq tәrbiye atty pedagogikalyq kategoriya eshbir «ghylymi» pelagogikada joq, tek shyghys pedagogikasynda, anyghynda qazaq pedagogikasynda bar. Imandylyq tәrbiyesin jas úrpaqqa iygertuding ghylymy negizin Farabi, Balasaghýni, Yassauy babalarymyz salyp, Abay, Shәkerim jәne Maghjan, Jýsipbek danalarymyz tiyanaqtap qoyghan. Aytalyq: Qorqyt Ata bylay degen: «Tәnirge siynbaghan adamnyng tilegi qabyl bolmaydy. Tәnirisi qúramasa, eshkimning bәri ekeu bolmaydy. Tәniri pendesining mandayyna ne jazsa, sol bolady. Onyng jazuynsyz adam jamandyq kórmeydi, ajal kelip, ólmeydi. Ólgen tirilmeydi, keudennen janyng ketse, ol qaytyp kelmeydi. Jigit tirisinde qaratauday qylyp, bir kýn tynym kórmey dýnie jiyady, bayidy. Biraq sonyng ishinen ol ózine tiyisti ýlesin ghana jeydi». Ábu Nasr Ál-Farabi: «filosofiya men dindi shendestire qarastyryp, ekeuin bir sanattaghy sanaly bilim dep tanyp, filosofiyanyng basty ústanymy – dәlel, dinnin  ózegi – senim» dep tújyrymdaghan. Farabiyding pikirinshe, «...tәrbiyege kónbeytin, jóndeuge, týzetuge kelmeytin jas bolmaydy. Tek retin tauyp ýiretuden, bauludan jalyqpau kerek«Jaman qylyq – ol jan auruy. Búl aurudy ketiru ýshin tәn auruyn emdeushi dәrigerge úqsauymyz kerek» deydi ghúlama. Ál-Faraby ózining osy tújyrymdaryn ary qaray ghylymy jetildire kelip, týrki halyqtarynyng tәlim -tәrbiyesining negizi bolghan ýsh týrli ilimnin: birinshi hauas, hauas saliym, hauasy hamsa zahiridy (týisik, ishki bes sezim jәne syrtqy bes sezim), ekinshi Imany gýl (ýsh sýy), ýshinshi – Jәuanmәrtlik (aqyl, әdilet, raqym) mәnin týsindiredi. Týrik júrtynynng ruhany ústazy A.Yassauy jýzdegen mektep ashyp, jýz myndaghan shәkirtke imandylyq tәrbiyesin iygertip, sofylyq-moralidyq ilimin jasap, sopylyq mektep pedagogikasyn qalyptastyrsa da, onyng ghylymiy-teoriyalyq negizin tanyp bile almay, oghan zerde, parasat-payymymyzdyng óresi jetpey búltarumen kelemiz.

(Jalghasy bar)

Qobdabay Qabdyrazaqúly, ghalym-jazushy

Abai.kz

 

17 pikir