Senbi, 23 Qarasha 2024
Didar-ghayyp 4242 2 pikir 18 Sәuir, 2018 saghat 09:38

Tolaghay shyqqan topta synaghanda...  

QazMU-dyng jurnalistika fakulitetinde oqyp jýrgen kezim. Birde jazghy sessiya uaqytynda menen bir kurs joghary oqityn aqyn jerlesim Qayrat Álimbekov Toqtasyn aghamen tanystyrdy. Toqang uniyversiytette syrttay oqidy eken. Eludi enserip qalghan tyghyrshyqtay tolyq, orta boyly jigit aghasy birden janymdy baurap ala jónelgen. Ol jayly Júmatay Jaqypbaevtyng jazghanyn estigenim bar. Az-kem әngimeden keyin sol jayly súraghanym esimde. Kóniline dyq ala ma dep seskenip edim, onday qalyp bayqatpaydy.

– Ol ózi bylay bolghan, – dep qyzyqty әngimesin bastap jibergen. – Bir joly oblystyq «Oktyabri tuy» gazetinde kelisim shart boyynsha júmys jasaytyn Júmataydy qaghytyp óleng shyghardym. Maqala-ocherkterin ólenmen jazatyn. Sony menzep:

Júmatay degen pәngibas,

Qalamaqyng da mandymas.

Ólen-ocherk jazam dep,

Bolyp aldyng qanghybas... – degen synayda aitqan boldym. Ony jigitterding Júmataygha jetizgenin bilemin. Sóitip jýrgende kóshede bir top joldastarymen kele jatqan Júmataydyng jolygha qalmasy bar ma...

– Áy, Toqtasyn, toqtay qal, – dedi ol meni kórgen boyda. – Sen maghan arnap óleng shyghardy deydi ghoy, sol ras pa?!

– Ras, ras – deymin men yrjalaqtap.

– Olay bolsa men de saghan arnau jazdym, tynda, – dep bir shumaq ólendi oqy jólelgen:

Qyz kórse qúnjyndap bir quanatyn,

Jýnjýnge jas baladay júbanatyn,

Qiyardyng bóshkesindey juan aqyn.

Kensemiz kerdalanyng shóli bop túr,

Araghyng bar ma bizdi suaratyn,

Kindigin qytay kesken suan aqyn?!

Ózi jayly jazylghan osynau jaysyzdau ólendi Toqannyn ózi oqyp bergende ishek-silemiz qata bir kýlgenimiz ras.  «Yapyrau, – deymin ishimnen, – Bir shumaq ólenge Toqtasyn aghanyng týr-túlghasyn, minez-qúlqyn, tipti arghy betten kelgenin syighyzyp jibergen ne degen sheberlik!»

Toqang óte aqjarqyn, adamdy jatsynbaytyn, kónildi ortanyng kórki bolyp shyqty.  Az-kem әngimelesip, tanysqannan keyin bayaghydan aralasyp jýrgen syralghy dostarday shýiirkelesip ketkenbiz. Aramyzdaghy jas alshaqtyghy da sezilmeydi. Endi bir uaqytta mening oqyghan ólenderime riza bolghan Toqtasyn agha: «Úzynaghashta túratyn Qanipa aqyngha alghysóz jazdyryp, «Leninshil jas» gazetine jariyalatamyn!» – dep Jambyl audanyna jetekep bara jatty. Búl tanystyqtan keyin bir-eki saghat ótkende bolghan oqigha.

Qanipa Búghybaeva saparlap ketken bolyp shyqty. Júbayy Qanaghat Qarashev ta ýide joq eken. Toqang qytaydan birge oralghan taghy bir joldasynyng ýiine ertip baryp, Úzynaghashta bir-eki kýn ayaldap qaldyq.  Mine, sol kezden bastap ekeuimiz tughan agha-bauyrday syilasyp ketkenbiz.

Oqudy bitirip, qolymyzgha diplom tiygennen keyin joldama boyynsha  Bórlitóbe audanyndaghy «Balqash óniri» gazetine ornalastym. Jarym Darigha medisina institutyn tәmәmdaghan dәriger bolatyn. Mamandyghy boyynsha audandyq auruhanagha júmysqa túrdy. Ortalyqtan shalghay, tabighaty qatal ónir bolghanymen múnda da tirshilikting qazany qaynap jatushy edi-au.  Jyldyng tórt mezgilinde bir tolastamaytyn gazetting júmysy bosansugha múrsha bermeydi. Oblystyq tele-radio kompaniyasynda enbek etetin Toqang anda-sanda issaparmen kelip túrady.  Onyng kelui – biz ýshin mereke. Aynalasyn duman-toygha bólep jýretin ol kýndelikti kýibeng ómirge ózgeris әkelgendey bolady.  Qolyna qalam ústaghan qauym basymyz bir qosylyp, arqa-jarqa bolyp qalatynbyz. Toqang múndayda óleng oqymaydy. Alayda Jomart ekeuimizding jazghandarymyzdy tyndap, bagha berude taptyrmaytyn tóreshi.

Keyinnen men Qapal audandyq «Qapal enbekkeri», «Kapaliskiy trujeniyk» gazetine bas redaktor bolyp taghayyndaldym. Osy tústa Toqanmen aralasymyz qonlana týsken. Jaqyn bolghannan keyin Taldyqorghangha jii kelemin. Toqtasyn aghamen qatynasa jýrip Ordash Kendirbaev, Jamau Búqarbaev, Áben Dәurenbekov  syndy aqyn aghalarymmen etene aralasyp kettik. Ol kezde aqyn, batyr, han men by bolghan babalarymyzdyng mereytoylary jii ótushi edi-au. Kóbine-kóp osynday merekelerde bas qosamyz. Toy tarqaghannan keyin aghalarymyzdyng birining ýiine jinalyp, jyr-mýshәirasyn jalghastyrushy edik.  Shygharmashylyghymyzdyng damuyna osy otyrystardyng yqpaly bolghan joq dep kim aita alady.

Dombyra men akkardeondy bir adamday jetik mengergen Ordash aqyn keng tynysty, tamasha әnshi bolatyn. Dombyranyng shanaghyna deyin sausaqtaryn aparyp, qúiqyljyta bir oinatyp alghannan keyin «Býrkitbaydy» әuelete shyrqaghanda qúddy bir kәsiby әnshi me dep qalasyn. Biz oqyghan ólender, nemese bir shumaghy kóniline jaghyp, yrza bolghan tústa: «Ay, ainalayyn-au, osydan artyq endi kisi óltireyin dep pe edin?!...» – dep rizashylyghyn bir sózben jetkizetin. Al, Jamau aqynnyng arqasy qozghan kezde jan adamgha boy bermey ketetin «tentektigine» talay kuә bolghanymyz bar.

Toqtasyn agha da әndi erekshe únatushy edi. Ózi oinamasa da ýiinde qazaqtyng qara dombyrasy qashanda baptauly. Bir-eki shyny shay úrttaghannan keyin dombyrasyn әkelip úsyna qoyatyn. «Quatjan, dauysyndy saghyndyq qoy, óz repertuarynnan bir әndi shyrqap jibershi?!» – deytin ondayda.  Baqytjan jengemizben tatulyghy erekshe-túghyn. Toqang ózine tәn serilikpen erte ketip, kesh kelip jatsa da, kóbine-kóp «kók sudy» jútynqyrap jýrse de ýide úrys-keris  estilmeytin. Qashan kelseng de qúraq úshyp jýgirip jýrgen  Toqang men Baqytjan tәtening shanyraghyna ýiir boluymyzdyng basty sebebi de olardyng ashyq-jarqyn kónilderinde jatyr ma dep topshylaymyn.

Biz keyde marqúm bolghan aghalarymyzdyng әruaghyn syilap, artynda qalghan úrpaqtarynyng kóniline qarap keyipkerimizdi perishte etip kórsetip jatamyz.  Ol dúrys ta shyghar. Alayda, solay etemiz dep jýrip keshegi aramyzda jýrgen asyl jandardyng bolmys-bitimin ózgertip jiberetinimiz bar.  Mysaly, tәnirding ózi bergen talantynyng arqasynda Toqannyn elding erkesi bolghanyn, jalghandy jalpaghynan basyp jýrgenin jasyrghanda útarymyz ne?! Ol tórt ayaghynan taypalghan jorgha jurnalist bolumen qatar, tamasha aqyn da edi-au.  Ólendi tez әri qinalmay shygharatyn. Aytar oiy da, sóz saptauy da salmaqty shyghyp jatatyn. Biraq sol ólennin sonyna shyraq alyp týsken emes.  Bylaysha aitqanda – poeziyany ómirlik múratyna ainaldyrmady.  Áytpese biraz jerge jetip jyghylatyn shamasy bar-túghyn.  Onysyn  qaysybir adamdar turaly tapsyryspen jazylghan jyrlanyna qarap angharatyn edim. Sondyqtan bolar, Toqang bylayghy júrttyng esinde eng aldymen aqyn retinde saqtalyp qaldy.

Toqang ekeuimiz kóp әri jaqyn aralasyp jýrdik. Qapal audany tarap, men Taldyqorghangha kelgende tughan-tuystyng ýiine týspey, Toqandikine jatushy edim. Bir bólmelerin maghan arnap qoyghan. Qalaghan kezimde kelip, bólmeme jatyp kete beretinmin. Keyinnen Almatygha ketip, Taldyqorghan oblys ortalyghy bolyp qayta ashylghanda «Jetisu» gazetimen birge oraldym. Ghayys Egemberdiyev, Túrsyn Ábduәli, Áben Dәurenbekov, Toqtasyn Sýgirbekov aghalarymyz quana qarsy alyp, barsha jaqsylyq, qiyndyqtarymyzgha ortaqtasa bildi. Qalam ústaghandardyng qara shanyraghy bolyp tabylatyn redaksiyagha kýn qúrghatpay kelip, zeynetker ekenbiz demey-aq shúrayly da shyrayly maqalalaryn úsynyp túratyn. Múndayda әsirese Toqang elgezek. Ýnemi әldebir sharualarmen alashapqyn bolyp jýrgeni. Bireulerdi júmysqa ornalastyramyn dep, studentterge zachet qoydyryp beremin dep, basy auyryp, baltyry syzdaghandardy jetektep alyp shauyp jýretin. Bir qyzyghy bar abyroyyn salyp, әldekimning mәselesin sheshtim dep mindetsingenin kórgen emespin.  Arqadan qaghyp, dәmhanada syy kórsetkenine razy.  «Jasaghan jaqsylyghyng adamnan qaytpasa da qúdaydan qaytady» – degen teginde ras-au. Anqyldaghan aq kónil, adal peyil aghanyng qashanda aitqany oryndalyp jatady.  Ózgening qayghysyna ózinikinen artyq qinalatyn, bir jangha sharapaty tiyse rahattanatyn, tiri pendening kónilin qaldyrudy bilmeytin eki adamdy tanydym. Onyng bireui – Toqang bolsa, ekinshisi – Aqyn Qayrat Álimbekov bolatyn.

Toqtasyn aghanyng adalyghy men adamgershiligi key jaghdayda anghaldyqpen, tipti qojanasyrlyqpen úshtasyp jatushy edi-au.

«Toqtasyn Sýgirbekov  aitypty» – degen әngimelerdi el arasynda әli kýnge deyin estuge bolady. Sonyng ózim kuәsi bolghan bir-ekeuine toqtalghannyng sókettigi bola qoymas. Birde Toqang men Baqytjan tәteni ýige qonaqqa shaqyrghanymyz bar. As jelinip, asqazangha birer rómke ashy su ketkennen keyin ol ózining kimderge qolghabys jasaghanyn maqtanyshpen aita bastady. Sóz arasynda bәrimizge tanys bir azamatty sottalyp bara jatqan jerinen arasha týsip alyp qalghanyn qosyp jibergen. Baqytjan tәte:

– Áy, sen ony qalay alyp qalasyn?! Ol bes jyl týrmede otyryp keldi emes pe, – deydi shyday almay. Sóitse Toqang әngime ekpinin bәsendetpesten:

– Otyrsa jay otyrghan shyghar, Al ony týrmeden alyp qalghanym anyq! – dep sózin әri qaray sabaqtay bergen.

Toqtasyn Sýgirbekov aghamyz tabysqoy bolatyn. Issapargha barghan jerinen bir qoydyng etin arqalamay qaytpaytynyn talay kórdik.  Sonysyna senedi me, әiteuir qonaqqa, toygha barghanda ólendete tilegin aita kelip, toy iyesine bir qoy ataytyn әdeti bar-túghyn. Bir qyzyghy, ol qoydy Toqannyn ózi eshqashan aparyp bermeydi de, adamy qoy qayda dep súramaydy. Jaqyn-jamaghayyny, dos-jarandary onyng búl dәstýrine moyynsúnyp qalghanday. Birde Áben Dәurenbekovtyng әieli – Sәken Imanasovtyng tughan qaryndasy Qayypjamal tәtemiz bosanyp, jalghyz úly Aydyn dýniyege keledi ghoy. Qútty bolsyn aitugha bir top joldastaryn ertip Júmatay Jaqypbaev kele jatsa, aldynan Toqang shyghady.

– Toqa, qaydan kelesin? – jeydi Júmatay.

– Ábenning ýiinen, úlynyng bauy berik bolsyn aityp...

– Syilyghyndy da aparghan shygharsyn?

– Áriyne, aparamyn ghoy.

– Bir qoy atadyng ba?

– IYә, bir qoy atadym!

Sol kezde Júmatay myrs etip bir kýlip alyp:

"Bir jiligi aspanda,

Bir jiligi Basqanda.

Bir jiligi arqanda,

Bir jiligi Sarqanda.

Bir jiligi Jәrkende,

Bir jiligi Órkende" – dep qoydyng oneki jiligin sanap shyghyp:

"Ýisin, nayman toyynar,

Toqannyn bir qoyy bar.

Árkimge bermek oiy bar,

Shamang kelse soyyp al...", – degen kórinedi.

Toqang tektilerdi tuys, jaqsylardy janyna juys  etuge qúmar bolatyn. Jýzge, rugha  bólmey, barsha qazaqty bauyryna tartushy edi. Jary Baqytjan tәte Nayman ishinde sadyr atanyng úrpaghy bolsa da ol ýshin orta jýz ókilining bәri qaynagha, baldyz bolyp kele beredi. Áben agha Dәurenbekov keyde: «Áy, Toqtasyn, sening arghyn men kereyde ne shataghyng bar. Óz sadyrlaryndy týgendep alsang da jetpeydi me?! Mәselenki, myna men qarakereyge ghana kýieumin...» – dese, «Sen óz órisindi ózing shektep jýrgen jansyn. Al men ormanday qalyng orta jýzge kýieu bolghannan útpasam, útylmaymyn!» – dep qarq-qarq kýlip túrushy edi. Alayda biz ekeuimiz ghúmyr boyy agha men bauyr bolyp qala berdik.

Sonau bir jyldary aqyndar bir-birine ólenmen hat jazyp, sәlemdesetin dәstýr bolghan. Búl olardyng shygharmashylyq baylanysyn bekitip, sheberligin shyndap qana qoymay, belgili bir mólsherde syilasymdylyq qalypastyratyn da. Osynday bir sәleminde Qaratal audandyq gazetinde enbek etetin Ordash aqyn Toqtasyn aghagha bylay dep jazghan edi:

"Taldyqorghanda Toqtasyn aman ba,

Tolaghay shyqqan topta synaghanda.

Toqang degenimiz – Otan degenimiz,

Olay demegender ottasyn odan da!"

Osy bir shumaq ólendegi aqjarma kónilden shyqqan inilik izetke biz imanday senemiz.

Jastyqtyng buymen, bilmestikpen aityp qalghan keybir sózderimiz esimizge týsse qaraday otyryp úyalatynymyz bar.  Osynday bir jay Toqana qatysty bolghan edi. «Jetisu» gazetining redaksiyasynda otyrghanymyzda bir jas jigitting mezgilsiz qazasy jayly әngime boldy. Shirkin, jap-jas edi ghoy dedi Toqan. Sol tústa men әzilge basyp: «Toqa, sol jigit sizding ornynyzgha ketken joq pa?!» – dep qaldym. Aytuyn aityp alyp, tilimdi tistey qoyghanym esimde.  Artyq aitylghan sóz ekenin kesh anghardym. Otyrghandar ish jiyp, sekem alyp qalghanday. Toqtasyn aghayym bolsa qapersiz: «Qazirgi jastardyng ózderine de obal joq. Óshiretke qaramaydy, kiymelep algha týsip tarta beredi...», – dep qalyptasqan ynghaysyzdyqty  kýlkimen shayyp jibergen.

Myna jalghan ómirding kelte ekenin bilsek te tirshilik bitpeytindey ghúmyr keshetinimiz bar-au. Men de Toqandy ýnemi osylay ainalasyn dumangha bólep jýre beretindey kórushi edim. Tipti ol auyryp, emhanagha týsipti degendi estigende de saqayyp, ortamyzgha qosylatynyna senimdi boldym. Baqytjan tәte: «Seni Toqtasyn izdep jatyr?!» – degennen  keyin bir-eki ret halin súrap shyqtym. Óni ózgermegen, sózi sergek.  Bayaghysha әzilge basyp biraz otyrdyq. «Ana jaqqa attanatyn adamgha úqsamaysyn. Sondyqtan qoshtaspaymyz. Áli-aq talay qyzyq-dumandy birge ótkerermiz!» – dep әzildep, alansyz qayttym. Sodan eki kýn ótkende: «Toqtasyn qaytys bolypty!» – degen suyq habar jetkende tóbemnen jay týskendey boldy. Tumasa da tughanymday bolghan, bar әzilimdi kóterip erkeletken, qamqorshym bolghan jany jaqsylyqtan jaralghan asyl azamattyng búl dýniyede endi joq ekenine sengim kelmedi.  Alayda taghdyrdyng jazghanyna eshkim qarsy túra almaydy eken. Ózi kele almasa da kýnine bir ret telefon arqyly habarlasyp, jabyqqan sәtteri jaqsy sózimen janyna jaryq qúiyp ketetin, әzil-qaljynnyn kómbesindey kemel, jýregi jomart Toqannan oida joqta osylay airylyp qaldyq.  Biraq, arada kóptegen jyl ótse de keyde maghan Toqtasyn agha әzilderin toghytyp, bólmeme  alqam-salqam kirip keletin siyaqty bolady da túrady. Búl, bәlkim, mening kónilime qonaqtaghan aghanyng asyl beynesi bolar.  Sol beyne bir sәt saghynysh bolyp óleng joldaryna ainaldy.

Tirshilik zany iyudi bilmes qatal da,

Toqtasyn agha,

tanynyz qayta atar ma?!

Sayran da qúrghan saghymdy kýnmen qoshtasyp,

Attanyp ketting mәngilik deytin sapargha.

 

Jaqsyny jaqtap,

jamandarmenen beldestin,

El-júrtyng barda ayamap edi tórdi eshkim.

Ýnireyip qaldy ózinmen toly ortamyz,

Áytpese mynau ómirde mәngi ólmes kim?!

 

Qamsyzdyng kóshin qamdaytyn jannyng biri edin,

Ázilding әrkez aghytushy eding shýmegin.

Aghalap sening artynnan ergen bizderdi,

Qalaysha qiyp toqtady eken jýregin?!

 

Qúlaghanynsha týspedi qoldan qalamyn,

Bar edi bizge qoyatyn qatal talabyn.

Jabyqqan kezde janyma shuaq qúyatyn,

Jaydary sizdey aghany qaydan tabamyn?!

 

Adal ediniz jaqyngha jәne joldasqa,

Qazanyz myna janyma jara salmas pa...

Júmatay menen Súranshylardy saghynyp,

Asyqtyng ba әlde Jamauyng menen Ordashqa?!

 

Jyrmenen qalap jan jyluynnyn ótemin,

Beynenizdi agha, jýrekke saqtap ketemin.

Aqyndar menen serining bәrin jinap ap,

Sauyqqa tolsyn mәngilik mynau mekenin!

Quat Qayranbaev,  aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi.

Almaty.

Abai.kz

 

 

 

 

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3246
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5417