Qazaqstannyng enbek sinirgen jattyqtyrushysy Túrsynghaly Edilovpen qalalyq әdilet bólimining aldynda jolyqtyq. Qasyna Qanat Silәmúlyn ertip alypty. «Azamattyq alu isi tym úzaqqa sozylatynyn sezgesin, preziydentke hat jazdyq. Qanat alansyz jattyghu júmystaryna kirisu ýshin mәselening jedel sheshuine qol úshyn sozuyn ótingenbiz. Artynsha Elbasy Qanatqa tez arada azamattyq beru turaly sheshimin shygharypty. Shyn quanyp qaldyq! Tek qújattardy jinau men ózge de júmystargha federasiyanyng bir adamdy bólmegeni dúrys bolmady. Men qazir jattyghu zalynda boluym kerek edi, mening bar oiym - Qanatty tezirek ýiirine qosu. Alayda, ózge adam joq bolghasyn, resmy qújattardy retteu júmysymen shapqylap jýrgen jayym bar. Otanyna oralghan talantty úldyng sharuasy tezirek bitse degen tilek qana meniki» degen ol bizben ashylyp sóilesuge niyetti ekenin bayqatty.

- Túrsynghaly agha, songhy kezde kózge týsip jýrgen joqsyz. Qazir qaydasyz? Ne istep jýrsiz?

Qazaqstannyng enbek sinirgen jattyqtyrushysy Túrsynghaly Edilovpen qalalyq әdilet bólimining aldynda jolyqtyq. Qasyna Qanat Silәmúlyn ertip alypty. «Azamattyq alu isi tym úzaqqa sozylatynyn sezgesin, preziydentke hat jazdyq. Qanat alansyz jattyghu júmystaryna kirisu ýshin mәselening jedel sheshuine qol úshyn sozuyn ótingenbiz. Artynsha Elbasy Qanatqa tez arada azamattyq beru turaly sheshimin shygharypty. Shyn quanyp qaldyq! Tek qújattardy jinau men ózge de júmystargha federasiyanyng bir adamdy bólmegeni dúrys bolmady. Men qazir jattyghu zalynda boluym kerek edi, mening bar oiym - Qanatty tezirek ýiirine qosu. Alayda, ózge adam joq bolghasyn, resmy qújattardy retteu júmysymen shapqylap jýrgen jayym bar. Otanyna oralghan talantty úldyng sharuasy tezirek bitse degen tilek qana meniki» degen ol bizben ashylyp sóilesuge niyetti ekenin bayqatty.

- Túrsynghaly agha, songhy kezde kózge týsip jýrgen joqsyz. Qazir qaydasyz? Ne istep jýrsiz?

- Jaqynda ghana auyldan keldim. Tughan jerim Almaty oblysyna qarasty Tasqarasu auyly. Kindik qanym tamghan jerde boks zalyn ashu kópten beri oiymda jýr edi. Kenes ýkimeti kezinde salynyp, tek qana qanqasy qalghan bir zaldy tauyp aldym. Ishin retke keltirip, qúraldaryn aparyp, dәris beretin bapkerlerdi de dayyndap qoyghan jayym bar. Jaqyn kýnderi túsauy kesiledi. Bylghary qolghapqa ýiir bolghysy keletin balalar auylda men oilaghannan da kóp bolyp shyqty. Osy kýnge deyin 150-ge juyq bala ýiirmege qatysugha ótinish bildirgen. Búghan quanu kerek.

- Qazaqtyng últtyq sportyna ainalyp ketken boksqa yntalylardyng kóptigi quantady әriyne. Alayda, әlemdik arenadaghy jaghdayymyz kónil kónshitpeytinin sizden artyq týsinetin adam joq shyghar. Sizding oiynyzsha, qazirgi qazaq boksyna ne jetpey jatyr?

- Biz songhy kezde jastardy tәrbiyeleudi úmytyp kettik. Bar nazarymyzdy últtyq qúramagha, bas komandadaghy ýmit beretin birdi-ekili sportshygha audarumen shekteldik. Bolashaqta qazaq júdyryghynyng qasiyetin tanytatyn jastardy, jasóspirim balalardy esten shygharghanymyz ókinishti. Últtyq qúramadaghy «sen túr, men atayyn» degen myqtylardy almastyratyn dayyn bala bolmady bizde. Óziniz oilanyzshy, Sәpiyev, Sәrsekbaevtardyng bokstaghy dәureni ayaqtalugha jaqyn, olardyng ornyn basatyn jas sheber dayyn túruy kerek. Al, byltyr Bakude ótken jastar arasyndaghy әlem chempionatynda jýldege jetken birde bir qazaq bolmady. Búl keshirilmeytin qatelik edi. Biraq, der kezinde jóndeuge kiristik. Federasiya basyna Timur Qúlybaev kelgennen keyin, jaghday rettele bastady. Mysaly, búryn jastar, kadetter, jәne últtyq qúramany jattyqtyrugha barlyghy otyz million bólinetin. Endi múnday qarjyny әrbir oblys, aimaqtarda bólip, boksty damytugha, keshender salugha júmsap jatyr. Álemdik dodalarda kózben jer shúqyp, úyattan qyzarmau ýshin qarajat ta kóp kómektesedi. Bir jaghynan, bizding qúramada buyn almasu prosesi ótip jatqanyn eskeru kerek. Kenestik mektepting týlekteri Ermahan, Bolattar bayaghyda qolghabyn shegege ildi. Tәuelsiz atanghannan keyin, tól mektebimizden Bekzat Sattarhanov, Gennadiy Golovkiyn, Serik Eleuov syndy toptan qara ýzip ketetin sheberler shyqty. Olar әuel basta jan-jaqty dayyndyq pen sportshygha qajet baptyng arqasynda  jetistikke jetkenin úmytpauymyz kerek. Jastardy buyny qatpay túryp dúrys baptap, dúrys baghyt bersek, bolashaghymyz búldyr bolmaydy.

- Songhy uaqytta boks sary qúrlyqta qarqyndy damyp keledi. Bizding bokstyng biraz esengirep qaluyna Aziyalyq boks sheberlerining shyndaluy da «septigin» tiygizgen shyghar?

- Aziyany esten esh shygharugha bolmaydy. Qytay, Ýndistan, Tailand jәne mongholiyalyq bylghary qolghap sheberlerin búryn mensinbey, qalpaqpen úryp alatynbyz. Býginde biraz iymenemiz olardan. Talay aldymyzdy orap ta ketti aziyalyqtar. Sebebi boks bir orynda túrghan joq. Qazir qol qusyryp otyrmaydy eshkim. Árkim algha basqysy keledi. Aziyada alty ret altyn alghan kezder ertegige ainalyp bara jatqanday. 1998 jyly bizding jigitter ýsh altyn, bir kýmis, bir qola alsa, 2002 jyly Pusandaghy jazghy oiyndarda jaman óner kórsetpedik. Beyjing Olimpiadasynan song qytaylardyng qauqaryn bildik, Ózbekstanmen bayaghydan qúiryq tistesip kelemiz. Rasyn aitsam, Aziyada boks әlippesin ayaqtaghandar kóbei ýstinde. Bizge de qarap qalmau kerek.

- Milanda ótken әlem chempionaty turaly aityldy da, jazyldy da. Endi sizding jeke pikirinizdi bilgim keledi. Italiyada tórge oza almay, jer sipap qaluymyzdyng sebebi ne?

- Milanda biz ýlken úyatqa qaldyq. Álem altynyn moynyna taghar bir qazaqtyng shyqpaghany bizding bokstyng әlsiregenin kórsetti. Mening oiymsha, Milandaghy chempionatqa dayyndyq nashar bolghan. Dayyndyqqa bólingen aqsha da mardymsyz siyaqtandy. Qúramadaghy biren-saran halyqaralyq turnirde boy kórsetken beytanys esimder әlem alpauyttarynyng aldynda qauqarsyz edi. Jalpy, jastardyng kishkene tolysyp, kýsh jinaghany dúrys. Eger kýshik kezinen talansa, kýshi tolghan kezde de alysqa barmauy mýmkin. Múny men bapkerlikting biraz syryn mengergennen keyin aityp otyrmyn. Qazir qúramagha Myrza keldi. Kelesi jyly ótetin әlem birinshiligi Londongha joldama taratady, sonsong Olimpiada jyly kýtip túr. Osy uaqyt aralyghynda myqtylardy dayyndaugha bar kýshimizdi saludamyz.

- Qazirgi bokstyng ýsh minuttan ýsh raund bolyp ózgergenin bilemiz. Búl uaqyt ólshemining búrynghydan aiyrmashylyghy qanday?

- Ayyrmashylyq óte kóp. Qazir ýsh minuttan ýsh raundqa kóshtik. Búl ýlken kýshti talap etedi. Eki minut, tórt raundtan túrghan kezde jyldamdyqqa, tehnikagha salyp, útyp ketetinder kezdesetin. Endi ýsh minuttan ýsh raundta qarsylasty tehnika, jyldamdyqpen qosa, kýshpen útugha tura keledi. Negizi, barlyghy da enbek pen tynymsyz izdeniske kelip tireledi. Ózim 99 payyz enbek, 1 payyz talant degenning ras ekenine kóz jetkizdim. Men shyn daryny barlardy kóp kórdim, alayda olar enjar, jalqau bolatyn. Jattyghugha kesh kelip, erte ketedi. Oiyn sauyqtan qalghysy kelmeydi. Al, keremet talanty bolmaghanmen, úmtylyp baghatyndar jattyghu zalynyng esigi jabylarda bir-aq shyghady. Sol balalardyng kóbisi boksta jýldeden qúr alaqan qalghan joq.

- Ótkenge biraz sheginis jasap kóreyikshi. Jasyl qúrlyqta ótken Sidney Olimpiadasy Alash atyn aspandatqan kez boldy. Finalgha 4 birdey qazaq úlany shyghady degen oy boksta boljam jasaushy mamandardyng týsine de kirmegen shyghar...

- Oi, ol kezder eng baqytty shaqtardyng biri edi! Olimpidagha joldama alghan jeti jigit pen bapkerler bir ýiding adamynday bolyp kettik. Bokstaghy bas jýldeni bólisedi degen elderding barlyghy tolyq qúrammen keldi. Al, biz bar bolghany jeti boksshy aparyp, onyng tórteuin aqtyq syngha jetkizdik. Keyin oilap qarasam, bizding jeti qyranymyz da jýldege jetu ýshin ayanbady. Últtyq namystary laulap túrdy. Nege? Sebebi, biz Sidneyge liysenziyany ýlken kýshpen aldyq. Tailandta, Tashkente bolghan joldama taratatyn turnirlerde demimizdi ishke tartyp otyrghanymyzdy jasyrmaymyn. Tóreshiler ayaqtan shalyp baqty, odan qalsa kil myqtylarmen qolghap týiistirdi bizding balalar. Osynday manday termen kelgen joldama «olimpiadagha qatysudyng ózi jenis» degen oidyng tonyn teris ainaldyrdy. Óte qyzu, tartysty ótken turnirler saydyng tasynday jigitterding irikteluine sebepker boldy. Ekinshiden, Olimpiada ayaqtalar tús jaqyn, al el qorjynynda әli altyn joq. Osy oilar bizding boksshylardy qamshylady da, finalgha tórt sanlaq shyqty. Jýldege ilikpegen boksshylar iri eseppen jenilgen joq. Sәl ghana úpay aiyrmashylyghymen útyldy.

- Sidneyde kerilgen ring kóp estelikter qaldyrghany týsinikti. Eng tartysty, eng qyzyqty ótken kezdesuler qaysysy edi?

- Marqúm Bekzat Ramazan Palianiymen jekpe jekke shyqqanda jýregimizdi qolgha alyp otyrdyq. Birese Bekzat, birese Paliany algha shyghady. Qyzu tartys. Býkil Týrkiya men әlem mamandary aldyn ala altyndy syilap qoyghan Ramazan onay beriletin boksshy emes. Oi, sol kezdegi jýrek tolqynysyn úmytu mýmkin emes. Bekzat eng songhy jenis soqqysyn júmsaghanda bórkimizdi aspangha atyp, qazaq ekenimizge maqtandyq! Bekzattyng jenisine alghashqy kuә bolghan da ózim, mandayynyng terin sýrtken de men. Bizdi erte tastap ketkeni ókinishti. Sodan son, Múhtarhannyng Kuba alyby Aleksis Rubalkabamen ótken aiqasy esten ketpeydi. Búlshyq etteri oinaqshyp, alshang basyp kele jatqan Aleksisting qasynda bizding jigit bala siyaqty. Búl jekpe-jekten búryn Rubalkaba úryp qúlatqan nemis boksshysyn zaldan zembilmen alyp ketken edi. Alayda, ring kim myqty ekenin kórsetti. Múhtarhannyng joyqyn soqqylary kubalyqty esengiretkende quanbaghan jan bolmady. Jekpe-jek ótip jatyr, alma-kezek júmsalghan júdyryq. Zal siltidey tynghan. Zaldaghy barlyq jankýier bizge qoldau kórsetip, Múhtarhan jengende jýrekteri jarylugha sәl qalghany qazir tek estelik bolyp qana qaldy. Jyldar ótip jatyr. Men qazaq halqy osynday erlikterdi úmytpasa eken deymin.

- Siz bas bapkerlikten nege kettiniz?

- Ketuime tura keldi. Bir jaghdaylar boldy. Bapker bar bilgenin sarp etip, kýndiz-týni ýiin kórmey, boksshyny dayyndaydy. Boksshy Olimpiada chempiony bolghannan keyin, batyr bireu bolyp shygha keledi. Bapkerding enbegi eskerilmeydi. Halyq pen basshylar әlem tanyghan batyrdyng kimning qolynan ótip, kimnen tәlim alghanyna nazar salmaghan son, bapker tasada qala beredi.

- Túrsynghaly agha, sizding kubalyq tanymal dostarynyz kóp deydi.

- IYә, ýsh dýrkin Olimpiada chempiony Teofilio Stiyvensen mening jaqyn dosym. Búl dostyq bizding jigitterding qaymyqpauyna kóp septigin tiygizdi. Kuba boksshylary әlemdi moyyndatqan maytalmandar. Kubalyqpen kezdesetinin estigen boyda, bizding jigitterding saghy synyp qalady. Sheshinetin bólmede-aq olardyng kózinen ot kórmeymin, jekpe-jek bastalmay túryp-aq, psihologiyalyq túrghydan jeniliske súranyp túratyn. Osy sindromnan qútylu ýshin bir ret elshilikke bardym. Qolymda Teofiliomen birge týsken suret bar. Osylay da osylay, siz viza mәselesin sheship beriniz, Qazaqstanda Kubamen kezdesu ótkizemiz dedim. Elshi quana-quana qoldady. Sonson, elge boksta ózgelerden oq boyy ozyq túratyn Kuba boksshylary kelip, bizding balalarmen joldastyq kezdesu ótkizdi. Barlyghy bir qonaqýide jatyp, bir- birin tanydy. Kubalyq boksshynyng da et pen sýiekten jaralghanyn týsingendey boldy balalar. Tipti, biz jenip kettik.

- Eger sizge bas bapker boludy úsynsa, qabyldar ma ediniz?

- Joq, qabyldamas edim. Afinydan keyin úsynys boldy, biraq men bas tarttym.

- Bas bapker bola qalghan jaghdayda, isti neden bastar ediniz?

- Eng aldymen, tizgin bapkerde boluy tiyis. Kóldeneng kók attylardyng bapker sayasatyna aralaspaghany dúrys. Jalpy, bas bapker boksshyny jýregimen úghynuy kerek. Mysaly, bas bapkerding kómekshileri bilimi ne basqasy jóninen esh kem emes qoy?! Jattyghu jasatyp, baghyt-baghdar berudi olar da biledi. Bapkerding artyqshylyghy boksshy tabighatyn tereng mengeruinde. Mine, osylardy eskergen bapker, biraz biyikti baghyndyrady.

- Endi otbasynyzgha az kem toqtala ketseniz...

- Otbasym qazir AQSh-tyng Kaliforniya shtatynda túryp jatyr. Ádil esimdi úlym, Mәdina atty qyzym bar. Ádil dep atyn ózim qoyghanmyn. Barmaq basty, kóz qystymen kóp kezigip, qinalyp jýrgen shaq edi. Ádilet saltanat qúrsa eken dedim. Al, qyzym óte batyr. Er minezdi. Ózime tartqan. Atqa mingendi erekshe jaqsy kóredi.

- Ángimenizge rahmet!

Súhbattasqan Aqyrys Seyitqazy.

«Abay-aqparat»