(Asay Ryooi. «Shoqtay qyzyl belbeu» әngimesi. «Abai.kz» portaly, «Ádebiyet» aidary, 2018 j. Qazaq tiline audarghan Q. Shamahayúly)

Japondyq jazushy Asay Ryooidyng adam ómirinde kezdesip túratyn tereng psihologiyalyq jaghdayyna baylanysty jazylghan әngimesin tanyp biluimizge septigin tiygizgen jazushy-audarmashy Quandyq Shamahayúly aghamyzgha alghysym zor. Audarma tili oqugha óte jenil， týsinikti，qazaqy tilmen oqigha qolmen qoyghanday sәtti audarylghan eken. Ángime óte qyzyqty. Oqyrmandy birden baurap әketedi. Tanymal qalamger, kәsiby bilikti audarmashy Quandyq Shamahayúlynyng shygharmashylyq isine tabys tiley otyryp, ózge halyqtardyng mәdeniyeti men әdebiyetin tanyp biluimizge әli de talay ýles qosady degen oidamyn.

Adam balasy ómirde týrli jaghdaylargha tap bolyp, sonyng әserinen qatty kýizeliske týskende sandyraqtap, psihikalyq kýizeliske úshyraytynyn ómirden kórip jatamyz. Alayda biz onday kórinisterge qatty mәn bere qoymaytynymyz taghy bar.

Japondyq Asay Ryooidyng «Shoq qyzyl belbeu» jazushy kýrdeli psihologiyalyq jaghdaygha qúrylghan bir oqighany bayandaydy. Bala kezinen atastyrylghan qyz boyjetken shaqqa deyin ata-analarynyng ózara kelisimi men onyng kuәsindey bolghan qyzyl belbeuge adal bolyp, kelip qalar degen ýmitpen sýigen jigitin kýtedi. Qansha uayym-qayghygha týsip jazylmas dertke úshyrasa da, sóz salghan ózgelerge qaramay atastyrylghan jigitke adal boluy – qyz balanyng ýlkenderding aitqan bata tilegi men mahabbattyng biyik sezim ekendigin joghary baghalauy. Jigitting habar-osharsyzdyghynan ýmiti ýzilgen qyz aiyqpas dertten kóz júmady.

Qyzdyng o dýniyege attanyp ketkeninen beyhabar, senimdi týrde ýmittenip kelgen Heyjiyge de qyzdyng ólimi qatty әser berip， kenetten kýizeliske týsuining saldarynan aqyl esinen aiyrylyp, uaqyt pen kenistikten tys ózgeshe әlemge (transqa) tap bolady. Sózding (oydyng syrtqa shyghuy) qúdiretimen "Ertisti de keri aghyzugha bolatynynday, tereng psihikalyq kýide jýrgen Heyjy bozbalanyng kózine qyzdyng ata-analary keshqúrym qonaqtan kep arbadan týsip jatqanda kishi qyzynan birdeme týsip qalghanday kórinedi de, baryp qarasa balalyq shaqtaghy qyzyl belbeu bop shyghady. Óitkeni Heyjy belbeuding qaytys bolghan atastyrylghan qyzynyng belinde qabirde ekenin bilmeushi edi. Sóitip Heyjy belbeudi tauyp alghanday sezimde bolyp, búrynghy alansyz balalyq shaqta birge oinap, birge ósken kýnderin eske alyp erekshe sezimge beriledi. Qolyndaghy shoqtay qyzyl belbeuding qúdireti Heyjy bozbala men qyzdyng arasynda beymәlim siqyrly «baylanys» ornatty. Al jigit belbeuding jerlegende qyzdyng beline orap qaldyrghannan  әli de beyhabar ekenin eske týsire keteyik.

Ezoterika ghylymy boyynsha, qaytqan adamnyng eng aldymen fizikalyq denesinde tirshilik belgisi toqtaydy da, 40 kýnge deyin mentaldyq jәne astraldyq deneleri boyynan tolyq shyghyp ýlgermeydi. Sol sebepti de qyz ben jigitting arasynda «baylanys» ornap, jigit transqa týkenin avtordyng әngime jelisinen úghugha bolady. Ángimede avtordyng «jigit asyghyp jetip kelgende qyzdyng bir ay búryn ghana dýniyeden ótkenin» naqty aituy da sondyqtan.

Qalyng oy jetegindegi Heyjy saghyna kýtken qyzymen kosmostyq baylanysy odan әri jalghasa týsip, (qyz da qatty saghynysh nәtiyjesinde sonday kýizelisten auyryp qaytqany mәlim) bir aiday ónmen týsting arasyndaghyday kýy keship sýigen qyzymen shynymen birge jýrgendey boldy, qyzyl belbeudi de ózimen birge ústap jýrgendey boldy! Osy tústa aita ketetin nәrse, jigit «ózgeshe әlemde» jýrgen kezde kishi qyzdyng keshke taman oghan baryp: «Ápkemdi ajal aidap әketti. Múnan ótken qasiret joq shyghar. Men baghana qyzyl týsti belbeu týsirip alyppyn, sony siz alghan joqsyz ba? Eger alghan bolsanyz, siz ekeuimizding bas qosuymyz taghdyrdyng mandaygha jazghany bolady. Sol sebepten sizge kelip túrghan jayym bar. Ómir boyy bir birimizge adal bolugha ant-su ishiseyik!» dep aitqany, búl tek jigitting oiy ghana, shyn mәninde kishi qyzdyng ol jigitke baru turaly oiynda da bolmaghan jәne barmaghan da edi. Búl kishi qyzdyng keypine enip, eles bop kelgen ýlken qyz edi!

Osylaysha, sýigen qyzynyng jastayynan atastyrylghan jigitine degen aq adal, shynayy sezimi tughan sinlisin kepildikke qongha mәjbýr etedi. Qyzdyng jany sinlisining keypine enip, ony da apasy sekildi ghashyqtyq dertke úshyratyp, beymәlim kýige týsirip, aurugha úshyratady. Qaytys bolghan apasy "sinlisi sýigen jigitine qosylghanda ghana jany jay tabatynyn, sonda ghana sinlisi qúlan taza aiyghatynyn" sinlisining fizikalyq denesi arqyly óz dauysymen habardar etti. Múnan jigitting ata-anasynyng balasyna degen shyn jýrekterin jaryp shyqqan aq niyetin, Alladan tilegen tilegin sinirgen qyzyl belbeuding jәne atastyrylghan qyzdyng adal da tym terende jatqan sentiymentaldy sezimining qúdirettiligin tanyghanday bolamyz.

IYә... mahabbat sezimine berik bolu... Búl býgingi tanda bizding jastarymyzgha da eng qajet nәrse dep oilaymyn. Eger qanday da bir isimiz biyik mahabbatpen oryndalsa, biyik mahabbatqa negizdelgen bolsa, býgingi kýngi qoghamdaghy bolyp jatqan kóptegen kelensiz mәselelerding aldyn alar ma edik... kim bilsin?!

Jazushy Asay Ryooy búl әngimesinde keyipkerlerding tek syrt beynesin ghana surettep qoymay, olardyng ishki jan-dýniyeleri, minez-qúlyqtary men sezimderin týrli oqighalar arqyly týsindiruge kóbirek mәn bergen.

Qazaq әdebiyetining tarihyndaghy asau túlpar, ýkili dombyra, alty qanat kiyiz ýidi últtyq simvoldar dep qarasaq, japon halqynyng da kiyimderinde belge baylaytyn belbeui olardyng últtyq simvoly ekeni belgili. Jәne órik-shie aghashtarynyng gýldeui de (sakura) japondyqtar ýshin keremet últtyq mereke bolyp tabylady jәne ol turaly jazbaghan ony jyrlamaghan japon jazushysy joq deuge bolady. Olay deytinim, bastauysh synyp «Muzyka» oqulyghynda da («Atamúra» baspasy, 2002) «Sakura» atty japondyq balalar әni bolatyn jәne onyng qysqasha týsiniktemesi bar edi. Ángimede qyzdyng óler aldynda siya sauytqa jazyp ketken bir shumaq aqtyq óleninde «....tanghajayyp kórkem órik aghashy!...» dep jazyp qaldyruy da onyng ishki jan dýniyesindegi mahabbat pen saghynysh sezimining sakura gýlderindey tym nәzik bolsa da, «men oghan óte myqty bolghanymdy týsine bil» degeni edi jigitke. Osynday simvoldyq beyneler qazirgi qazaq әdebiyetinde de últtyq sipat pen minezding psihikalyq qyrynan tanyluyna jaghday jasap jýrgeni belgili.

Qyzdyng ata-anasy da bozbala Heyjiyding týbi qayta oralyp keletinin bilmey, beldikti qyz beline taghyp qaldyruy – “bәri de osymen bitti” degenning belgisi edi. Alayda, syigha berilgen qyzyl belbeuding allanyng búiryghymen Heydjiyding qolyna qayta oralghanday bolghany – búl eki jastyng ata-analarynyng aq batasynyng qúdiretti kýshining shoq qyzyl belbeudi jigitke «qayta tabystyryp» ýmitti qayta jalghaugha sebep qylghany edi. Ángimede qyzyl belbeuding qúdireti atastyrylghan qyz qaytys bolsa da, bәribir jigitting baqytty bolghandyghyn qalaytynyn kórip biluimizge bolady. Bata-tilekting (jaqsy sózdin, jaqsy oidyn) alatyn ornynyng zor ekendigin aitqysy kelgendey avtor. Qazaqta da «jaqsy sóz jarym yrys», «batamenen el kógerer...» degen naqyl sózderding bar ekenin eskere otyryp, qay halyqta bolmasyn adamdyq qasiyetterding ortaq ekendigin kóruimizge bolady. «Aytylghan sóz – atylghan oq» degen maqaldy kóbinese bireudi qatty sózben renjitip alghanda qoldanyp jatamyz, alayda osy әngimede avtor «aytylghan bata tilekting «atylghan oq sekildi» kózdegen maqsatyna bәribir jetkizgendigin» surettep jetkizgenin kóruge bolady.

Ángimeni oqu barysynda belgili bolyp otyrghan japon halqynyng osynday qyz balagha qúda týsu, belgi syy tartu sekildi salttaryna úqsas, qazaq halqynda da "atastyru", "besik qúda", "syrgha salu" sekildi últtyq әdet-ghúryptardyng bary belgili. Alayda "atastyru" men "besik qúda" bolu salttary býginde ótken tarihymyzdyng bir kórinisi retinde óz salmaghyn joya bastaghan әdet-ghúryp. Halyq arasynda úmytylyp ketpese de, ony sonyna deyin oryndap jatatyndary kem de kem. Al úl-qyzdarymyz kәmelettik jasqa tolghanda "qúda týsu" men "syrgha salu" dәstýrleri býgingi kýnge deyin jalghasyn tauyp kele jatyrghany quantarlyq jay bolghanymen, asyra tókpe shyghyn shygharyp jatatyn tústary da bar.

Qazaq halqyndaghy «yrymdap syilyq tartu», «bata beru» degen salttargha úqsas japondarda da yrym-joralardyng bar ekenin әngime barysynan bayqaugha bolady. Qazaq halqynda da bata sózderding mәn-maghynasy, qadir-qasiyeti airyqsha baghaly. Ghylymda da oilau men sózding qúdiretining adam ómirine tiygizetin әseri zor ekendigi dәleldengen.

Qorytyndylay kele, japondyq jazushy Asay Ryooy «Shoqtay qyzyl belbeu» atty әngimesinde әrbir keyipkerding kózge kórinbeytin qúpiya jan-dýniyesin, ishki sezimin, psihikalyq kýizelisterin eskere otyryp, keyipkerlerdi tolyqtay tanuymyzgha bolatynyn dәleldep berdi. Keyipkerlerding jan dýniyesi әrbir oqyrmannyng jan sarayyna jetetindey kórkem sózben órnektey bildi.

«Shoq qyzyl belbeu» әngimesining oqyrmandardyng qyzygha oqityn shygharmasy bolary anyq.

Altynay Dosanova, pedagogika ghylymdarynyng kandidaty, dosent

Abai.kz