Qazaqtar arasynda tasattyq bergende qúran - salauat oqyp janbyr jaudyratyn salt bar, tipti keybirimiz bala kezimizde búnday tasattyqtargha kuә bolghan boluymyz da mýmkin.

Tómende osy janbyr jaudyratyn tasattyq beru salty jayly ertedegi tarihy kitaptardy (Shynghyshan úrpaghy bolyp keletin Ábilghazy Bahadýrding "Týrik Shejiresi" jәne Mahmút Qashqaridyng enbekterin) aqtara otyryp syr shertetin bolamyz.

"Týrik Shejiresinin" basqy bóliminde qazirgi adam balasy Núh payghambardyng Shem, Ham jәne Japet degen ýsh balasynan tarady, sondyqtan Núhty ekinshi Adam-ata dep te ataydy deydi. Ári olardyng barlyghy úrpaqtarymen birge Babylda ómir sýrgenin algha tartady. Núhtyng osy ýsh úlynyng ishinde Japet payghambar bolyp, odan Týrik,  Qytay (Shyn-Mashyn), Rus, Slav, Sýklub, Kúmúl, Mansúq jәne Hriz qatarly segiz úl taraghan. Týrik shejiresi Múnghúldy Týrikten taratsa, al basqa enbekte Múnghúl Týrikting inisinen taraghan dep kórsetedi. Núh payghambar ýsh balasyna jerdi ýsh bólekke bólip mirasqa beredi, Japetke eng qiyr shyghystaghy Qytay tenizinen tartyp Qarmún taularymen Rustyng aq taularyna deyingi ónirler berilipti. Al Adam atanyng kezinde san týmen Adam balalary dinnen ketip, Adam atamyz bizdi "Qúday degen bir nәrsege senuge shaqyryp basty auyrytty, ony óltirip tastalyq" dep jinalghanda, Adamgha qastandyq jasamaq bolghan adam balalaryna Alla úqsamaghan til bitirip Adam atagha jasalmaq bolghan qastyqtyng aldyn alypty, sodan bastap Adam balasynyng tilderi bir-birine úqsamaytyn bolghan eken. Endi taqyrypqa oralsaq.

Japet payghambar Núh payghambardan airylyp jerding shyghysyna keterde, Núhtan qajet kezde janbyr jaudyra alatyn óner-qasiyet ýiretuin súraydy. Núh payghambar Japetke Allanyng әrtýrli syrly attarymen zikir saludy ýiretip, Allanyng asa qúdyretti esimderin tasqa naqyshtap oiyp jazyp beredi, әri jauyn kerek kezde Allanyng sәikesti esimin kóp qaytara aityp osy tasty ýrlep sugha tastaghanda janbyr jaudyratyn ónerdi ýiretedi. Búl qasiyetti tasty jasaudy Alla taghala Jәbireyil perishtege búiryq berip, Núh payghambargha ýiretipti. Janbyr jaudyratyn kezde tasty alghan adam Allanyng mәlim esimderin aityp biraz zikir salghan son, tasty ýrlep sugha tastasa bolghany, kók aspangha dereu qara búlt ýirilip, kýn kýrkirep, nayzaghay jarqyldap jauyn әp sәtte jauatyn bolghan. Búl tasty Týrikter "jedel tas (jiydәl tash)" jәne "sanghy jedeh" dep atasa, Araptar "hajarúl matar" dep ataghan. Qyzygharlyghy osy tas keybir januarlar men andardyng denesinde de kezdesetin, sondyqtan búnday  januarlarmen andardy olar qatty qúrmettegen. Basqalar Týrikterdi Japetting oghylandary (úldary) dep ataytyn әri Japet qaytys bolghan son, Týrik oghan múrager bolyp, barlyq Japet úrpaqtaryna han bolghan, sondyqtyan Týrikti shyghystyng eng birinshi hany dep ataghan. Týrik han Ystyq kólding manyndaghy Jalghan degen jerde ómirin ótkizgen. Týrik halqy istetetin "jyl attary" Týrik han Ilede túrghanda payda bolghan bolsa kerek. Týrik han Ile ózeninen әrtýrli andardy aidap ótkizdirip eng aldymen kelgen on eki januardy on eki jylgha belgi etken. Jyldargha at qong dәstýri Týrik hannan Qytay, Japon sekildi halyqtargha múra bolyp qalghan synayly, sebebi búl kezde Týrik barlyq Japet úrpaqtaryna han bolghan, al barlyq aziyattar negizinen Japettyng úrpaghy.

Jedel tasqa oralsaq, Núhtyng Japetke bergen "jauyn jaudyratyn tasy" Jәpet úrpaqtaryndaghy Týrikke múragha qalghan eken, neshe myng jyldar boyy Týrik úrpaqtary búl tasty kóz qarashyghynday qorghap, úrpaqtan úrpaqqa amanattap kelgen. Tipti osy tasqa talasyp Týrik úrpaqtary bir-birimen jau bolyp, talay ret ózara úrysqan. Mәselen Týrik inisi Monsiktyng balasy Ghúr bolsa Týrikting qolyndaghy Japetten qalghan "jedel tasqa" talasady, osy barysta Týrikmenderding әkesimen Ghúrdyng balasy Piyghúr ólimishti bolady, búl Týrik úrpqtary arasyndaghy jaulasugha әkelip soghady.

Týrikter shyghysqa irge keneytip, Qara Han túsynda Ertaumen Kertaudyng arasyn mekendep, Qaraqorymdy ortalyq etken, búl Qaraqorym tarihtaghy Oghyz, Ghún, Kóktýrik, Nayman handarynyng astana jaylauy bolsa, bertinde Shynghyshan jәne Ýgeday handardyng astanasy bolghan. Al endi osy "jedel tastyn" keyingi kezdegi jaghdayynda oralsaq.

Týrikter jogharyda aitylghan "jedel taspen" janbyr jaudyratyn adamdardy "jedehshy" nemese "jedehshylar" dep ataytyn, al jedehshylardyng janbyr jaudyru әreketin "jedeh yaayyz" deytin. "Týrik Shejiresinde" Tayshút, Saljút, Qonyrat, Bahren, Dýrman, Merkit, Jajyrat, Jalayyr, Tatar, Oirat, Júrat, Borqún jәne Qoyqyn rulary birlesip Temirshynmen (Shynghyshan) Kereydyng Túghrylhanynyng (Uanhan) odaghyna qarsy әskery odaq qúryp olarmen úrysqa dayyndalady. Olar osy kelisiminde at, búqa, qoy jәne it soyyp, kimde kim odaqqa satqyndyq istese, osy januarlar sekildi óltirilui kerek dep serttesedi, búl búndaghy kóshpendiler arasyndaghy asa qatang anttasu týri edi. Al búlardyng odaghyna Naymandardyng Nayman hanynyng bauyry Búiryqhan da qosylady. Úrys bolar aldynda Búiryqhan jedehshylaryna Shyghyshanmen Túyghrylhannyng әskerlerine qarata qara boran soqtyryp, janbyrmen qar-búrshaq jaudyryp olardy apatqa úshyratugha búiryq beredi. Búl jedel tas aldynghy bólimde bayandalghan. Jedehshylar dúgha-zikirlerin salyp, josyndary boyynsha jedel tasty ýrlep sugha tastasymen, asa qatty boran soghyp, aspan týneredi, búrshaq aralas qar jauyp, sayyn dalany aq qar basyp qalady. Áuelde qarsy jaqty kýiretpek bolghan jedehshylar Búiryqhannyng óz әskerlerine apat alyp әkeledi de, kóptegen Nayman әskerleri taudan qúlap, asa auyr apatqa úshyraydy, odaqtasqan qosyndarmen Búiryqhan Túyghrylmen Temirshyn әskerlerinen onbay jenilip qaytady, búl kezderde Temirshyn Túghyrylhangha baghynyshty әri onymen odaqtas edi.

"Týrik Shejiresine" negizdelsek, Núh payghambardyng balasy Jәpet payghambargha bergen "jedel tas" nemese janbyr jaudyru josyny Týrikter arasynda keng qoldanylyp, odan bertingi Nayman handyqtaryna deyin jalghasqanyn bayqaugha bolady. Núhtyng búl tasy Nayman handarynyng qolyna múra bolyp jetken boluy da mýmkin. Eng qyzygharlyghy atalmysh taspen janbyr jaudyrudyng orta ghasyrdaghy Naymandar arasynda saqtaluynyng tarihy derekterde aityluy edi. Nayman jedehshylary zikirletip sugha atqan tasy dәl sol Núh payghambar ýiretip ketken josyn boyynsha bolghan. Búl kóne salt býgingi Qazaqtar arasynda "tasattyq" degen atpen saqtalynyp otyr.

Qazaqtaghy tasattyq beru saltynyng týbi osy Núh payghambar balasy Japetke ýiretken janbyr jaudyru josyny nemese "jedel tasynda" jatyr. Tasattyq dep ataluy Núh jәne Japet payghambardyng Allanyng týrli qasiyetti esimderin zikirletip, ony tasqa ýrlep, sonynda tasty sugha atuynan kelgen. Búdan tasattyq beruding asa kóne salt ekenin bilemiz, tasattyq sonau Núh payghambardyng zamanynan qalghan 5 000 - 6 000 jyldyq tarihy bar tәnirden janbyr tileu salty ekeni aishyqtala týsedi. Tasattyq tek qazaqta ghana emes, býgingi múnghol halyqtarynda da saqtalghan, al ertedegi Qytay derekterinde Ghún sekildi kóshpelilerding tasattyq beretindigi jazylghan. Týrik halyqtary islam dinin qabyldaghan son, tasattyq beru salty joyylmay sol qalpyn saqtaghan, ózgesheligi sol, músylmandanghan song tasattyq bergende molda-qojalar qúran oqyp qatym týsirip, qoy soyyp qúrbandyq shalyp Alladan janbyr tilegen, bala kýnimizde quanshylyq jyldary moldalar qúran oqyp, qúrban shalyp tasattyq bergenin, odan song janbyr jaughanyn ýlkender aityp otyratyn.

"Týrik shejiresinde" Núhtyng jedel tastary keybir januarlardyng denesinende tabylady dep kórsetken, sondyqtan ertedegi Týrik-Múnghol syndy kóshpendi halyqtar sol jauyn jaudyratyn jedel tasty jauarlarmen andardyng denesinen tauyp alyp, jauyn jaudyrugha istetetin bolsa kerek.

Týiindey kele, janbyr jaudyratyn "jedel tastyn" Núh payghambardan bastau alyp, Japetke berilgen jәne búl josyn Týrikter arasynda keng saqtalyp keledi. Búl josyn bertindegi Nayman úlysynda bar bolghany tarihy derektermen qattalghan, әri osy salt býgingi Qazaq halqynda joyylmay "tasattyq" degen atpen saqtalynyp kelgeni bizdi tang qaldyrady. Tasattyqtyng joyylmay kelui onyng Múhammed payghambardan 4 000 - 5 000 jyl búryn jasaghan Núh jәne Japet payghambardan qalghan asa eski qúlshylyq josyny ekendiginde jatyr. Búl kóne joldar Týrik-Múngholdar músylmandyqqa kirgen song da odan arman jandana týskeni tang qalarlyq oqigha. Qazaqtyng tasattyghy Núhtan qalghan bir múra-dýr.

Almasbek Aronúly

Abai.kz