Býgin redaksiyamyzgha Qytaydan Qazaqstangha birjola kóship kelip, Qazaqstan azamattyghyn alghan Núrseyit esimdi azamat habarlasyp, basyndaghy auyr jaghdaydyng jay-japsaryn týsindirdi.

Núrseyit  Tólegenúly (surette) 1986 jyly QHR, ShÚAR, Mory audanynda dýniyege kelgen. Qazaqstan Respublikasynyng azamaty. Almaty oblysy, Enbekshiqazaq audany, Tasqarasu auyly, Janysbaev kóshesi 10-ýide túrady.

Áyeli Jaynagýl Ghajapqyzy - Qytay Respublikasynyng azamaty. Ekeuining otasqandaryna 2,5 jyl bolghan.  Bir jarym jasta úldary bar. Jas júbaylar Egiypet Islam Respublikasynda, Mysyr qalasynda bilim alghan.

(Jaynagýlding 02.05.2018 jyly 03:20-da Almaty әuejayyna úshyp kelgendigin rastaytyn úshaq biyleti)

Býgin, 2018 jyldyng 3-mamyry kýni, tanghy saghat 03:00 ( tanghy ýshten ótkende) shamasynda olar Mysyrdan Almaty әuejayyna úshyp keledi. Núrseyitting ózi, әieli jәne balasy ýsheui. Sóitip, shekaralyq baqylaudan ótip jatqan tústa Jaynagýlding Qazaqstanda jýrip-túrugha arnalghan Yqtiyarhatynyng jaramsyz ekeni anyqtalghan. Sol sebepti, Núrseyit pen 1,5 jasar úly Qazaqstanda qalyp, Jaynagýldi kedendik baqylau qyzmeti kelgen betimen Mysyrgha qaytaryp jiberipti.

Núrseyit Tólegenúly:

- Mysyrdaghy әl-Aqsa uniyversiytetinde oquymyzdy ayaqtap kelgen betimiz osy edi. Býgin tanghy 03:00 shamasynda Almaty әuejayyna kelip qondyq. Júbayym Jaynagýl Qazaqstan azamattyghyn alyp ýlgermegen. Ol - Qytay azamatshasy. Yqtiyarhaty bar. Yqtiyarhattyng jaramdylyq merzimi 2021 jyly ayaqtalady. Yqtiyarhatty Kókshetau jaqtan alghan edik.

Sodan shekaralyq baqylaudan ótken kezde meni men úlymdy ótkizdi de, әielimdi keri qaytaru kerek dedi.  Yqtiyarhattyng jaramsyz ekeni anyqtaldy. Bizge solay dep aitty. Qazaqstan aumaghynda 183 kýnnen astam uaqyt bolmaghandyqtan, Yqtiyarhat avtomatty týrde jaramsyz dep tanylghan dedi. Sóitip, әielimdi sol jerden Mysyrgha qaytaryp jiberdi. Tipti, әuejayda 1 tәulik te túrghyzghan joq. Mysyrgha úshatyn úshaqqa otyrghyzyp jiberdi.

Sóitsek, Yqtiyarhatpen jýrgen adam 6 ay sayyn Qazaqstangha kirip túruy kerek eken. 6 aidan asyp ketse, Yqtiyarhattyng kýshi joyylady eken.

Áyelim ózi jolsoqty bolyp, qatty auyryp kelgen edi. Shekaralyq baqylaudan ótetin kezde, týrin tekseru ýshin kameragha qarap túrady ghoy. Sol jerde qúlap qaldy, tipti. Sodan әuejaydyng jedel dәrigerlik kómek kórsetu qyzmetine jýgindik. Olar bastan-ayaq tekserdi. Shynymen de Jaynagýlding densaulyghy nasharlap ketkenin sol jerdegi dәrigerlerding ózi aitty. Kedendegiler oghan da qaraghan joq. Onyng ýstine әielimning ayaghy auyr edi. Myna úlym bolsa 1,5 jasta ghana.

(Úly Aqjol Núrseyitúly)

Men sol jerdegilerden sonsha jalynyp súradym. Eng qúryghanda keshke deyin kýte túryndarshy dedim. Osy jaqtaghy agha-bauyrlarymnan mәn-jaydy bileyin dedim. Oghan da qaraghan joq. Qúddy qylmysker sekildi, әuejaydan qaytadan Mysyrgha qaytaryp jiberdi. Mysyr әuejayyna jetken song әielimdi Qytaygha úshyryp jiberedi. Al Qytaygha barghan son, onyng qamalyp ketetini belgili. Kómektesinizdershi, endi ne isteyin? Búlay bolmaydy ghoy. Biz oquymyzdy ayaqtap keldik. Endi әielim de Yqtiyarhaty ayaqtalghansha azamattyq alyp ýlgerse, osy jerdegi ýiimizde túrsaq dep keldik qoy. Sonda adamnyng jaghdayyna qaramay ma keden qyzmetkerleri? Jýkti әiel. Ózi auyryp kelgen. Bir jarym jasar balam ol shyryldap jylap túr. Al saqshylar әlgi jerde bizdi ekige aiyryp әketti.

Biz mәselening mәn-jayyn súrap, Almaty qalalasyndaghy Kóshi-qon qyzmetine (Qarasay men Baytúrsynov kóshelerining qiylysynda ornalasqan) bardyq. Búqaralyq aqparat qúraldaryna súhbat berip, bolghan oqighanyng jay-japsaryn týsindiru ýshin arnayy rúqsat kerek eken. Ol rúqsatty Saltanat Ázirbek hanymgha habarlasyp qana alugha bolady eken taghy. Degenmen, Kóshi-qon qyzmeti basqarmasy bastaghynyng orynbasary Ermek Qanaghatov myrza keybir mәselelerdi týsindirip berdi.

«Qazaqstan Respublikasynyng Kóshi-qon turaly zanynyng 49-babyna sәikes, Yqtiyarhat iyesi 183 kýnnen, yaghny 6 aidan astam uaqyt ishinde Qazaqstan aumaghynda bolmasa, onda Yqtiyarhat avtomatty týrde jaramsyz bolyp tabylady. Sizderding jaghdayda, әieliniz Qytay azamatshasy eken, yaghny Qytaygha baryp, vizagha qayta ótinish jiberedi. Tipti, Yqtiyarhatty qayta qalpyna keltiruge de bolady. Ol ýshin túrghylyqty tirkelgen jerinen ótinish joldauy kerek. Biz Kóshi-qon qyzmetimiz. Al janaghy mәselede, Jaynagýldi ne sebepti birden Mysyrgha qaytaryp jibergenin bilmeymin. Ol shekaralyq qyzmetting júmysy. Solardan súrau kerek», - deydi Ermek myrza.

Auyt Múqiybek:

- IYә, búl mәseleni jana ghana estidim. Men Kóshi-qon qyzmeti polisiyasy qyzmetkerlerin sauatsyz dep jýrsem, shekara qyzmetkerleri odan eki ese sauatsyz eken ghoy. Aldaghy jerde olardy da Ishki ister ministrligining ýsh akademiyasynan kezekke túrghyzyp oqytu kerek!

Endi Jaynagýlding jaghdayyna kelsek, onyng Yqtiyarhatynyng merzimi 2021 jylgha deyin eken. Ayyby – shetelde Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda túraqty túrugha rúqsat alghan jәne túraqty túrugha rúqsat berilgen kýnnen bastap retimen keletin kez kelgen on eki ailyq kezeng sheginde kýntizbelik bir jýz seksen ýsh kýnnen artyq túrghandyghy kórinedi. Múnday jaghdaygha úshyraghan azamattardyng Yqtiyarhaty avtomatty týrde joyylady degen sóz eshbir zanda joq.

Tek, «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zannyng 49-baby boyynsha, Kóship kelushilerge Qazaqstan Respublikasynda túraqty túrugha arnalghan rúqsatty beruden bas tartu ne onyng kýshin jong ýshin negiz boluy mýmkin. «Mýmkin» deytin sebebimiz, Yqtiyarhatpen Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynan tys jerde 183 kýnnen artyq túrghan azamat qylmystyq emes, әkimshilik qúqyq búzushylyq boyynsha jauapqa tartylady. Onyng ózinde, azamat birinshi mәrte qúqyq búzsa, atalghan 49-baptyng 5) tarmaghyna (Qazaqstan Respublikasynyng sheteldikterding qúqyqtyq jaghdayy turaly zannamasyn birneshe ret búzghan;) say, oghan Kóshi-qon polisiyasy tarapynan eskertu berilip, ary ketkende aiyppúl tóletip qana jazalasa bolady.

Demek, Jaynagýldi Qazaqstan aumaghynan tys jerde 183 kýnnen artyq túrghany ýshin kedennen keri qaytaru – sauatsyzdyq! Eng qúryghanda, shekarashylardyng Kóshi-qon polisiyasyna habarlasyp, súrauyna әbden bolady ghoy! Sondyqtan, qandasymyzdy ary-beri zansyz sabyltqan shekara qyzmetkerleri sot aldynda jauap berui, jol shyghyny men moralidyq tólem tóleui, BAQ betinde keshirim súrauy, kerek bolsa, qyzmetten ketui kerek!

Týiin. Sonymen, Jaynagýl Ghajapqyzynyng Yqtiyarhatynyng merzimi 2021 jylgha deyin jaramdy bolyp shyqty. Alayda Qazaqstan aumaghynan tys jerde 183 kýnnen artyq uaqyt jýrgeni ýshin Almaty әuejayy Jaynagýldi elden deportasiyalap otyr. Jaynagýl qazir Mysyrgha qaytaryldy. Ol jaqtaghy jergilikti biylik Jaynagýldi Qytaygha deportasiyalaytyny taghy týsinikti. Qytayda Jaynagýldi ne jaghday kýtip túrghany eki bastan belgili. Al múnda kózi bozaryp kýieui qaldy. Shyryldap jylap 1,5 jastaghy úly qaldy.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz