Bala óz erkimen búl dýniyemen qosh aitysty. Ómir kórmegen jastyng ajalgha sonshalyqty asyghuyna ne sebep? Fәny jalghannan baz keship, o dýniyege asyqqan jasóspirimdi múnday qadamgha ne iytermeleydi?

Bala óz erkimen búl dýniyemen qosh aitysty. Ómir kórmegen jastyng ajalgha sonshalyqty asyghuyna ne sebep? Fәny jalghannan baz keship, o dýniyege asyqqan jasóspirimdi múnday qadamgha ne iytermeleydi?

Songhy uaqytta óz-ózine qol júmsaghan qyz-bozbalalardyng kóbeyip ketkeni mәseleni terennen taldap, tyghyryqtan shyghudyng joldaryn izdeuge mәjbýrlep otyr. Óitkeni suisid turaly aitqanda, eng aldymen statistika auyzgha alynyp, «kim kinәli?» degen súraqqa jauap izdelinedi. Biraq ta mәselening mәn-jayyna baryp, sebep-saldaryn anyqtap, sheshu joldaryn qarastyru kóbine-kóp qalys qaluda. Al «Aman-saulyq» qoghamdyq qory ótkizgen jiyngha jinalghan mamandar «suisid - jetim qalghan «jannyn» (dusha) janayqayy» deydi.
- Ókinishke qaray, әlem boyynsha Qazaqstan suisid jóninen alghashqy oryndarda túr. Adamdy suisidke iytermeleytin kóp faktorlar bar. Búl salalyq - pedagogikalyq, medisinalyq nemese әleumettik mәsele emes, ol - qoghamnyng derti. Qazirgi kezde mýghalimderdi nemese medisinalyq qúrylymdardy kinәlap jatady. Sayyp kelgende negizgi sebep - tәrbiyede, otbasynda jatyr. Al ata-ananyng sol balagha qanshalyqty kónil bólgendigine mәn bermeymiz. Áke men balanyng arasynda emosionaldyq baylanys bar ma eken? Balasynyng múnday qadamgha barghany ata-anasy ýshin nege kýtpegen jaghday boldy? Eng birinshi osy súraqtar qoyyluy kerek. Sodan keyin ghana basqa sebepterge bas qatyru qajet, - deydi Respublikalyq ghylymiy-tәjiriybelik psihiatriya, psihoterapiya jәne narkologiya ortalyghy diyrektorynyng orynbasary Nikolay Negay.
Órimdey jas ózine qol júmsaghanda ata-ana - mektepti, mektep - ata-anany kinәlaugha beyim. Nemese balagha dúrys bilim bermegen, tәrbiyesine kónil bólmegen, oqushygha qysym jasaghan - mektep múghalimderi bolyp jatady. Biraq eshqaysysy da ózine ýnilip, kinәni ózinen izdemeydi, sebebine ýnilmeydi. Al sebebi әrtýrli boluy mýmkin. Otbasyndaghy kiykiljinnen bastap, adam psihikasynyng búzyluyna deyin. «Nege?» degen súraqqa jauap izdegen kezde, eng birinshi - materialdyq jaghdaydyng nasharlyghynan dep oilaymyz. Alayda osy mәselemen talay jyldan beri ainalysyp jýrgen mamandar materialdyq jetispeushilik - suisidke aparatyn eng songhy sebep ekendigin aitady.
- Jasóspirimder arasyndaghy suisid turaly keng kólemde zertteu әli jýrgizilmegen. Sondyqtan halyqaralyq zertteulerge jýginemiz. Osy zertteulerge sýiensek, suisidke barghan balalardyng aituynsha, múnday qadamgha iytermelegen eng birinshi sebep - otbasyndaghy týsinispeushilik bolghan. Búdan basqa faktorlar bar әriyne, degenmen ata-ana men balanyng arasyndaghy týsinispeushilik birinshi orynda. Sonday-aq әke-sheshening ishkilikke salynuy da әser etedi. Otbasynda balany qalay tәrbiyeleytini de manyzdy. Eger balany óte qatty ústasa nemese betinen qaqpay, óz erkimen jiberse de, múnday tәrbie joldary óz-ózimen ýilesim tappaghan túlghany qalyptastyrady. Eki jaghdayda da bala suisidke beyim boluy mýmkin. Sondyqtan ata-ana eng birinshi balasyn qalay tәrbiyelep jatqanyna mәn beru kerek. Suisidke beyimdilik - ómir boyy saqtalatyn qasiyet. Onday adam qiyn jaghdaylarda ómirimen qosh aitysyp ketui mýmkin. Janúyadaghy jaghdaydan basqa, túlghaaralyq qaqtyghystar, jauapsyz mahabbat ta suisidke әkeledi. Materialdyq qiynshylyqtar eng songhy orynda túr, - deydi Nataliya Raspopova. Yaghni, bala ýshin aqshanyng joqtyghy men qarynnyng ashtyghynan góri, jan jyluynyng jetispeui men meyirimge shóldeu auyr. Almaty qalalyq balalar qúqyn qorghau departamenti diyrektorynyng orynbasary Vladlena Ermolovich ta materialdyq jetispeushilik basty mәsele emes ekendigin aitady. Almaty qalasy boyynsha songhy ýsh jylda 18 bala óz erkimen fәniymen qosh aitysqan. 90 payyzdan astamy - jaghdayy jaqsy otbasynan shyqqan balalar. Óitkeni «balalardyng jany jalghyz». Biraq jas otbasyna balany qalay tәrbiyeleu kerektigin eshkim ýiretpeydi. Qazirgi qogham otbasy qúndylyqtarynan aiyrylyp, әke-bala-nemere sabaqtastyghyn joghaltyp aldy. Ata-analargha qalay «ýy bolyp ketudi» ýiretetin kitapshalardy tәjiriybede tipten qoldana almaysyn. Mamandardyng aituynsha, tolyq emes otbasynan shyqqan balalar óz-ózine kol júmsaugha beyim túrady. S.Asfendiyarov atyndaghy QazÚMU-dyng psihoterapiya jәne narkologiya kafedrasynyng assistenti Aygýl Nashkenovanyng aituynsha, kóp balaly otbasynan shyqqan balalar da, olardyng ata-analary da suisidke barmaydy: «Suisid turaly aitqanda, túlgha retinde qalyptasqan eresekter men qarttar turaly da aitpay ketuge bolmaydy. Eger jylyna 200-den asa bala ómirin qisa, jalpy alghanda 4000-nan asa adam suisidke barady. Yaghny 2 saghatta 1 adam óz erkimen dýniyeden ótedi. Eresekter arasynda ajyrasqandar suisidke kóbirek barady». Sonday-aq memleket tarapynan sheshilui tiyis mәseleler de kóp. Qiyn jaghdaygha tap bolghan jasóspirim kómek súrap baratyn oryndar joqtyng qasy. Tek ýkimettik emes úiymdardyng kýshimen júmys jasap túrghan «150» senim telefony bar. Bilim beru departamentterining qasynan ashylghan senim telefondary tek júmys kýnderi qyzmet kórsetedi. Al balanyng qay uaqytta, qay jerde qiyndyqqa tap bolatyny belgisiz. Elimizde jasóspirimderge jan-jaqty kómek kórsete alatyn últtyq saII-ortalyghynyng joqtyghy - memleket tarapynan dúrys kónil bólinbey jatqandyghynyng belgisi.
- Óz ómirin qii óte ózekti mәselege ainalghandyqtan, bizding ortalyqta memlekettik baghdarlama jasalyp jatyr. Ol jalpy júrtshylyqty qamtyp, arnayy psiho-medisinalyq kómek kórsetudi elge jaqyndastyrugha arnalghan. Óitkeni halyq psiholog pen psihiatrgha jýginudi ar sanaydy. Sonday-aq pasiyentter men dәrigerlerding arasynda kedergiler bar. Sondyqtan osy baghdarlama ayasynda psihiatriyalyq auruhanalardan tys daghdarys ortalyqtary men emhanalarda psihologiyalyq kómek kórsetu ortalyqtaryn qúru kózdelgen, - deydi Respublikalyq ghylymiy-tәjiriybelik psihiatriya, psihoterapiya jәne narkologiya ortalyghynyng suisidologiya jәne epiydemiologiya bólimining mengerushisi Nataliya Raspopova. Al «Daghdarys ortalyqtary odaghy» ZTB basqarma tórayymy Zýlfiya Baysaqova әr sala óz betinshe júmys istep, bas biriktire almay otyr dep payymdaydy. «Vedomstvo aralyq birlestik joq. Bilim beru salasy ózin aqtasa, densaulyq saqtau salasy ózinshe bir baghdarlama jasap jatyr. Meninshe, bәri birigip ortaq baghdarlama jasauy kerek. Júmystyng kóptigine qaramastan, mamandar suisidke beyimi barlardy bayqap otyru kerek. Onyng ózindik belgileri bar. 100 payyzyn anyqtamasaq ta, keybireuining aldyn alugha bolady».

«Ayqyn» gazeti