Senbi, 23 Qarasha 2024
Kórshining kólenkesi 5416 5 pikir 17 Mamyr, 2018 saghat 12:00

Qytay biyligi orazagha tyiym salyp, músylmandargha shoshqa etin jegizip jatyr!

Qytay bizge kórshi qonystanghan memleket. Shegendelgen shekaranyng arghy betinde etnikalyq qazaqtar túrady. Olar Qytay azamaty, әriyne. Jungodaghy kóp júrttyng ishinde qazaq diasporasy edәuir kóp. Qazaqtar jalpy Qytayda jasaytyn últtar ishinde adam sany jaghynan 16-orynda. 2010 jyly jýrgizgen sanaq kezinde tirkelgen resmy mәlimetke sýiensek, Qytaydaghy qazaq sany 1,5 milliongha juyqtaghan.

1 millionnan astam qazaq Ile-Qazaq avtonomdyq okruginde túrady eken. Shanzy avtonomdyq okruginde 120 mynnan astam qazaq jәne Ýrimshide 50 myngha juyq qazaq bar. Qalghandary ózge aimaqtargha qonystanghan. Búl da resmy mәlimet. Al beyresmy mәlimetterge sýiensek, Qytayda úzyn-yrghasy 2 millionnan astam qazaq túrady. Qazaqtar negizinen Altay, Ile, Tarbaghatay aimqtary kiretin avtonomiyalyq oblysta, sonday-aq QHR ShÚAR Moriy-Qazaq, Barkól-Qazaq audandarynda, Ganisu ólkesining Aqsay-Qazaq avtonomiyalyq audanynda jәne az mólsherde Beyjinde (Pekinde) túryp ómir sýrip jatyr. Jalpy bile jýrinizder, shettegi qazaq diasporasynyng úzyn sany – 5,5 milliongha jetedi. Olardyng dini – músylman. Qytaydaghy qazaqtyng da ústanatyn dini – dәstýrli islam.

Mine, Qasiyetti Ramazan aiy kelip kirdi. Júrt auyz bekitip, otyz kýn orazasyn ústaugha niyet qyldy. Ókinishke oray, Qytaydaghy músylmandar, sonyng ishinde qazaqtar júrt qatarly oraza ústap, auyz bekite almaytyn siyaqty.

Osydan birneshe jyl búryn Qytay biyligi músylmandardyng diny joralghylaryn ústanugha kedergi jasap, týrli zandarmen tyiym salghan edi.

Jaqynda Qytay biyligi músylman jamaghatyna Ramazan aiynda oraza ústaugha tyiym salyp, shoshqa etin jegizip jatyr degen aqpar tarady. Búl turaly qazaqstandyq «arhar.kz» sayty jazdy.

«Osyghan deyin meshitterdi búzyp, qasiyetti Qúrandy órtegen ortalyq biylik, mine, bes jyl qatarynan Ramazan Ayynda qysymnyng nebir týrin arttyruda. Olar músylmandar oraza ústamauy ýshin týrli qúityrqylyqqa baruda», - dep jazady sayt.

«Atap aitatyn bolsaq, olar Ramazan aiynda arnayy jalpygha ortaq týski as ishudi mindettegen. Týski as ishuden bas tartqan jan jauapkershilikke tartylyp, tipti «tәrbiyeleu lagerilerine» de attandyrylmaq. Týski asqa sonymen qatar Islam dininde haram sanalatyn shoshqa eti qosylyp, susyn retinde alkogolidi ishimdikter qoyylmaq. Múnday tәjiriybe 2015  jyldan bastap jýzege asuda», dep jazady atalghan derekkózi.

Búl turaly alghash bolyp Halyqaralyq diny bostandyq jónindegi Komissiya (USCIRF) ókilderi habarlaghan eken.

Qytaydaghy az últtargha qarsy jasalyp jatqan sayasy qysym turaly búqaralyq aqparat qúraldary birazdan beri jazyp jýr. Ásirese, Qytayda túratyn etnikalyq qazaqtardyng sayasy sýrginge úshyrap, «sayasy ýirenu lagerleri» men týrmelerge naqaqtan-naqaq qamalyp jatqany jayly  «Abai.kz» portaly jazghan dýrkin-dýrkin maqala aqyry Euroqauymdastyqtyng qúlaghyna jetti.

Kýni keshe «Abai.kz» portalynyng túraqty avtory, Almaniyadaghy qandasymyz, jurnalist Ómirhan Altynnyng ýshbu hatyn negizge ala otyryp, Europarlament jiyn ótkizdi. Qytayda qughyngha týsken qazaqtyng jayyn talqylady. Halyqaralyq Adam qúqyqtaryn qorghau úiymdarynyng basshylary búl bassyzdyqty baqylaugha alyp, shara qoldanatyn bolyp kelisti.

Núrzat Toghjan

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5502